m.a. Eeposed olid algselt laulud, neid loeti lauldes. Vana-Kreekas oskas iga haritud inimene üht pilli mängida ja noodikirja lugeda. Antiikaja olümpiamängud olid väga muusikalised. Sportlastele mängiti muusikat, mis aitas neil keskenduda. Need kreeka laulud mida mina olen kuulnud on olnud väga huvitavad omapärase kõla poolest. Rooma kultuuris oli muusika osatähtsus suhteliselt tagasihoidlik. Domineeris lärmakas marsimuusika. Gladiaatorite võitlustel ehitati vesiorel, millega elati siis kaasa gladiaatorite võitlusele. Rooma riigi langemisega hävis kõik vanamaailma kultuur. Tänu raamatutele ja varemetele teame me Rooma kultuurist. Vana aja muusikat ja kultuuri me võiks kõik natuke teada. Keltide ja hellenite kultuur oli üpriski sarnane üksteisele. Rooma muusika oli väga tagasihoidlik, erinevalt muusika tähtsuselt keltidel ja hellenitel. Kevin Rull 10a
Neil oli ka noodikiri, aga palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine koos matemaatikaga. Iga kooli lõpetaja oskas mängida ühte pilli, pidi tundma noodikirja ja oskama luua muusikat. Enamiku spordialade saateks mängiti pilli. Antiik-Kreekas pandi alus tänapäevasele muusika teooriale. Ka Roomas (2.saj. e.Kr.-5.saj. p.Kr.) oli muusikal tähtis roll. Seda estitati meelelahutuseks. Põhiliseks pilliks oli vesiorel, mida mängiti ka gladiaatorite võistlustel. Rikastes kodudes oli kombeks õhtusöögi ajal muusikat kuulata ning teatris kuulus nii tragöödiate kui komöödia juurde sageli tibia või vesioreli muusika. Neid kõiki ühendab austus muusika vastu ja neile on muusika väga tähtis. Neid eristab see, et kasutati muusikat erinevates alades, näiteks keldid kasutasid sõjas, hellenid spordialades ja Roomas meelelahutuses ja neil kõigil oli oma viis, kuidas muusikat edasi anda, kas kirjutada
rahvastega. Sealne teater oli nagu meil on tänapäeva ooper, näitlejad laulsid, oli olemas orkester ning koor. Phytagoros, kes oli helleni rahvusest pani aluse muusikale, mõõtes ära noodi võnkesageduse. Nende muusika liigitus kaheks, hullumeelselt rütmiline ja väga hingeline ning vaikne muusika. Roomlased kasutasid väga palju Kreeka traditsioone, kuid aja jooksul need hääbusid. Pillidest jäid kasutusele lärmakamad. Nad leiutasid kõige võimsama kõlaga pilli vesiorel, mida kasutati gladiaatorite võitlusel. Roomlaste muusika muutus aina rütmikamaks ja sellel oli meelelahutuslik funktsioon. Tänapäeval on juba igasuguse rütmiga lugusid. Need kolm kultuuri on väga musikaalsed, nad on ka väga sõjakad. Seda aega võrreldes tänapäevaga oli neile muusika üks osa elamisest, tänapäeval kuulatakse ka palju muusikat, aga luuakse ise vähem. Praeguseks kujunevad kindlad artistid, kes muusikat teevad siis tegid aga kõik
Eurovisioon, mis toimub kord aastas kevadel. Rooma kultuuris oli muusika osatähtsus suhteliselt tagasihoidlik. Nende kultuur muutus meelelahutuslikuks ning ajaviiteliseks. Alguses võtsid roomlased üle kõik hellenite traditsioonid, kuid hiljem need taandusid. Kadusid ka Olümpiamängud. Muusika peamised funktsioonid olid sõjaväeparaadid ning gladiaatorite võistlused. Domineeris lärmakas marsimuusika. Gladiaatorite võitlustel ehitati vesiorel, millega elati siis kaasa gladiaatorite võitlusele. Vaadates tagasi vanade rahvaste muusika tähtsusele ja tähendusele on see tänapäeval teatud viisil muutunud. Muusika pole enam koolides kõige tähtsam. Kõige rohkem sarnaneb tänapäevale roomlaste muusika tähtsus ja tähendus, mil see muutus ajaviiteliseks ja meelelahutuslikuks. Keltide ja hellenite kultuur oli üpriski sarnane üksteisele. Rooma muusika oli väga tagasihoidlik, erinevalt
Puhkpillidest olid levinud aulos, põikiflööt, metalltrompet, paaniflööt. Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum. Vana- Rooma. Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika. 3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. ,,tuuletallaja". Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest. Pillimäng ja laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Piduliku muusika ettekandmiseks kasutati palju puhkpille. On teada, et keiser Nero oli meisterlik kitara mängija ning esines menukalt pidumängudel.
-Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, -Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4.Vana-Rooma -Lähtuti vana-rooma muusikapärandist -Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes -Orkester esines iseseisvalt -Muusikas hakati kasutama nii täis kui pooltoone -Hakati korraldam kontserte -Tekkis klakööri amet e. palgati plaksutajad -Tekkis uus kunstlik pantomiim.Kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku millest laulis koor ja koori saatis orkester -Pillid: tibia, vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni:Suur rahvastikuränne, läänekristlik kloostrikultuur ja läänekristlus. Varakristlik muusika -Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused -Psalmid ja hümnid -Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: -Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist -Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud -Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus Keskaeg 5.saj-14.saj esimene pool
spordialad. Pidustusi peetakse ka tänapäeval ja need on tähtsal kohal, aga need näevad teistsugused välja. Roomlastel polnud muusika nii tähtis kui keltidel ja hellenitel. Neil oli majanduslikult ja sõjaliselt ülivõimas impeerium, kus kultuur oli teisejärguline. Muusika oli muutunud pigem meelelahutuseks ja seda kasutati sõjaväeparaadidel, gladiaatorite võitlustel, kust on pärit ka vesiorel, mida seal kasutati. Ka tänapäeval on muusikal tähtis koht meelelahutuses ja üldsegi kogus maailmas ning muusikat kasutatakse paljudes erinevates kohtades. Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga on üpris erinev ja see on palju muutunud. Tänapäevaga kõige sarnasem on meil hellenitega, roomlastega ja keltidega pole eriti sarnane ja see ilmselt sellepärast, et hellenid
Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vilereal. Orelil on ühisel tuulepõhjalmitu vilet, mis moodustavad oreliregistri. Vana- Roomas oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk hydraulis. Oreli leiutajaks peetakse Aleksandria mehaanikutKtesibiost (umbes 250 eKr). Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. Vanas-Roomas mängiti orelit gladiaatorite võistlustel. Vesiorel ehk hydraulis oli paljudes jõukates Vana-Rooma kodudes ning orelit mängis isegi Rooma keiser Nero. Bütsantsis mängiti orelit pidustustel.Idakirikus ehk Õigeusu kirikus on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates 10. sajandist oli Lääne ehk Katoliku kirikus orel lubatud. Orelid olid nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. Klahvid olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma
- 5.Vana-Rooma 2.saj I pool - 5.saj lõpp - Lähtuti Vana-Kreeka muusikapärandist (ka palju muutusi) - Rohkem muusikainstumente - Hakati kasutama nii täis kui pooltoone - Hakati korraldam kontserte (ka ilmatantsu ja lauluta) - Orkester esines iseseisvalt - Klakööri e elukutseline plaksutaja - Tekkis uus kunstlik pantomiim, kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku - Pillid: tibia (topeltflööt), leiutati vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni: Suur rahvastikuränne, Läänekristlik kloostrikultuur ja Läänekristlus. Varakristlik muusika 1.saj II pool - 6.saj pKr - Kristlus sündis Palestiinas - Algselt ühtne keel Kreeka keel - Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused - Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus - 313. aastal keiser Constantinuse käsul legaliseeriti Kristlus
- Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule - Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel - Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte - Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alaal mitmesugused võistlused, Nero oli andekas kitarrivirtuoos - Elukutselised plaksutajad - klaköörid - Kujunes pantomiim - Pillid: Vana-Rooma vesiorel, tiibia Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj - Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel - Varakristlikul ajajärgul ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraldatud ja juhitud struktuuri - Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju) - Lauludest kasutati psalme(tekstid vanast testamendist) ja hümne(tekstid on uudislooming) - Kristlus legaliseeriti 313
koolkonnaheliloojad. Keskajal olid Euroopas sealhulgas ka Prantsusmaal kõige levinumad muusikainstrumnedid fiidel, samljei ning sister. Fiidel oli tänapäevase viiuli 2–6 keelega eelkäija. Rohuhuulikuga puhkpillist šalmeist arenesid hiljem välja oboe ja klarnet, sister oli kitarrilaadne keelpill. Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud harf ning orel, mille erikujud (lüüria,vesiorel) olid tuttavad juba roomlastele ja egiptlastele. Sport Prantsusmaal sai tennis kiiresti populaarseks ja tõrjus 19. Sajandi lõpus välja muud sellelaadsed mängud. Peagi sai Pariis ja Prantsuse Riviera maailmatasemel tennisekeskuseks. Põhiliseks probleemiks olid seal aga väljakud, sest muru sellise kliima ja pinnase juures ei kasvanud. Prantslased lahendasid olukorra sellega, et töötasid välja savist ja liivast väljakukatte, mis on tänapäeval levinud kõikjale.
· Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas. · Marseyas kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür. · Paan paaniflööt (eripikkusega flööt), karjaste(pool)jumal. · Hermes valmistas lüüra (, kitara Apollonile) · Ktesibios vesiorel · Jaguneb 7 helilaadiks. Loetakse ülevalt alla. Lääne teatri alusepanija Thespis. TV Vana-Kreeka kultuuri seos Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga: Ühised pillid (topelt)aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik - lauldes ettekantud luule. Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid?
annaabi.ee 
