eKr. muutus jumalakummardamiseks · Apollon · Zeusi ja Leto poeg · Jahijumal · Sümboliteks vibu ja nool, lüüra · Valguse-, ennustamise ja muusika kaitsja · · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks
eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused,
e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga. Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF. Puhkpillidest olid levinuimad AULOS (sugulane šalmei ja oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid
signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel
andega prohvetid. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. Kujutav kunst oli pigem käsitöö staatuses. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusade juhiks ja kaitsjaks peeti valguse- ja tõejumal Apollonit, keda kujutati sageli lüüraga käes. Seepärast oli ka lüüra eelistatud ja väga levinud pill. Veini- ja viljakusejumal Dionysos oli samuti seotud kreeka kultusmuusikaga ja tema pill aulos – teravakõlaline puhkpill vastandus mahedahäälsele lüürale. Muusika kuulus inimese oskuste juurde, mida pidi valdama iga haritud inimene. Seetõttu õppisid kõik vabad kodanikud muusikat, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Kreekas oli muusika omaette teadus, mis oli tihedalt seotud universumi ja kogu maailmas valitsevate arvsuhetega. Arvude ja helide seost tutvustas esmakordselt Pythagoras. Kreeklaste muusikaõpetus helidesüsteemist oli üsna keerukas, kasutati
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga
Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.Arvatavasti ritas inimene jljendada teda mbritseva saladusliku looduse hli. Rituaalsete toimingutega, nagu laul ja tants pti mjutada hvardavaid loodusjude. Sna muusika tuleb snast musike, mis thendas muusade kunsti.Levinud oli uskumus, et muusika kinkis inimestele jumalad. Krgemalt arenenud maadeks olid hiina, india, asria,abeloonia,egiptus, kreeka. Vanimateks on lkpillid.Kik vimaliku kujuga. Puhkpillid-viled,antiikne aulos oli egiptuses, asrias, kreekas. Okariin, erinevad fldi motifikatsioonid-savipuhkpill. Noorim rhm on keelpillid.Levinumad lra, harf, kitara,. Muusika ant. maailmas ei eksiteerinud omaette kunstiliigina, vaid kuulus paljude elunhtuste juurde (teater), OM ,saun, termid, piinamine. Kreeka teater Etendati pikki ja raskeid trgdiaid jumalate elust ja juhtumistest Philised orkestral kasutusel olnud instrumendid keelpillidest:lra,kitara,harf,aulos,okariin,sarved *Euripides tragdia "Orestes" 5
Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
Vaid suuline (sõnadel vb ehk mingid rõhu- või pausimärgid). 3.6. Noodikiri oli olemas vaid antiik Vana-Kreekas. 3.7. Kõrgkultuurides olevad pillid olid sarnased, aga erineva nimetusega. 3.8. Sakraalmuusika püha (vaimulik) sellele rõhuti veidi rohkem. TV Vanaaeg: Inimeste teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad: kõrgemast soost isikute üleskirjutised, arheloogilised leiud (pillid). Egiptus flööt Egiptus harf Egiptus salmei (aulos) Ninive - trompet · Vanad kultuurrahvad · Egiptus · Varasematel aastatel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärtusliku mõjuga. · Aasia mõjudel (orjad) muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks. Muusika see oli eluga kaasas käiv rõõm. · Oluline oli ka templites ja templikoolides harrastatud muusika. Templimuusikud (leviidid) -> naised. Templikoolides õpetati laulma ja pilli mängima.
2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e. süürinks Põikflööt Metalltrompet Krotala Vasktaldrikud Tamburiin
muusika jumalikku päritolu Apolloni muusad: Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon
· arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. · Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. · Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. · Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. · Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. · Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. · Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. · Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära. · Kreeka muusika põhialuseks on rütm.
auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5 OSA- KYRIE, GLORIA, CREDO, SANCTUS, AGNUS DEI organum- vokaalmuusika zanr , oli esimene kahehäälne laul keskajal
austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Rooma arenes Vana-Kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli ballet taoline etendus; tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. 6. TOPELTLAUTOS Tuntuim puhkpill oli läbilõikava kõlaga aulos, mis oli levinud topeltaulosena LÜÜRA- Seitsma keelega kergem ja väiksem näppekeelpill, mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. KITARA- Suuremõõduline näpitav keelpill, mida mängisid peamiselt mehed. 7. Tegemist oli veinijumal Dionysose pidustustega. 8. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. 9. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. 10
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega
vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul
Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga. Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool. Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja muusika ning see muusika on kogu lääne auroopa hilisema muusika eelkäijaks.
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...
simesena võeti kasutusele löökpillid 6. Antiikmuusika ei maade ühised tunnused on: 1)Sünkronistlik muusika oli soetud teiste kunstidega poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. 2) Valdavalt ühehäälne 3)Rituaalne tähendus 7. Antiikkunsti eriline arendaja oli AntiikKreeka. 8. Antiikaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid Kastanjetid Aulos Kitara Vasktaldrikud Paanvile Lüüra Tamburiin Põikflööt Harf 9. Tragöödia oli sel ajal soku laul. 10. Tragöödiaid peeti jumalate auks, korraldati rongkäike ja pidustusi. 11. Tragöödias käsitleti jumalate ja inimeste läbikäimist ja ka igapäeva teemasid. 12. Amfiteatris asuvat lava, kus oli koor, nimetati orkestraks. 6.02.15
mehed. Lüüra – kergem ja väiksem pill - olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid 7 keelt. Hiljem hakati kasutama ka harfi (valdavalt naiste pill). Õrnalt kõlavate keelpillide lüüra ja kitaraga saadeti ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Puhkpillidest oli levinuim läbilõikava kõlaga aulos (šalmei ja oboe sugulane), mida mängiti sageli kahekaupa (topeltaulos - kaht aulost puhuti korraga). Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia
mehed. Lüüra kergem ja väiksem pill - olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid 7 keelt. Hiljem hakati kasutama ka harfi (valdavalt naiste pill). Õrnalt kõlavate keelpillide lüüra ja kitaraga saadeti ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Puhkpillidest oli levinuim läbilõikava kõlaga aulos (salmei ja oboe sugulane), mida mängiti sageli kahekaupa (topeltaulos - kaht aulost puhuti korraga). Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia
Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja põhines viiel helireal e. pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas, kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid: aulos, lüüra, kitara. Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst). Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku: 1) Arhailine (8-6 saj. eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid.
· Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja tõejumal Apollon lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos aulos (inimhäält matkiv) 8. Tuntumad pillid: · Topeltlauo · Barbiton · Forminks näpitavad keelpillid · 7-keelne lüüra · Kitara 9. Vanakreeka kultuuri 4 ajajärku: · Arhailine( 8.-6. saj. eKr) · Klassikaline (5.saj. 330. a eKr) · Hellenismi ( 330.a 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr 395. a pKr) 10
Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon:
Koostaja: Kirstin Vilimäe 4.b 2009 Oboest Oboe on sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid -
Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi.
● Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga) - Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr) Muusikateooria: ● Platon + Pythagoras = range kord ● Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja - Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid, millele pani lõpliku aluse Ptolemaios - Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule - Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel - Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte
pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed,
Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning ja rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga oboed ja löökpillid jne. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu
forminks,mille st 7.sajandiks arenes kitaara,levinud oli ka aulos; Kutselised laulikud ja rändlaulikud 3. Pillimäng; 3.Esimene Moosese 3.Kreeklaste pillimänguga,lauluga ja Raamat:esineb muusikunimi põhialus
Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Tähtsaimad pillid: · Aulos puhkpill; kriiskav, tugev hääl · Kitaara pehme ja sooja kõlaga. 7 keelega · Lüüra kilpkonna kilbile tõmmatud keeled. Keelpill. Sarvedega keeled pikaks tõmmatud · Forminks kitaara algelisem sugulane · Barbitron lüüra väiksem sugulane. Keelpill. Pikad keeled. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku laulu tüübid: Psalmoodia tekstid Vana Testamendist (algul kreeka, hiljem ladina k.)
mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika rajas 5sel helil ehk pentatoonika. Vana Kreeka armastatumaid pillid olid Aulos, Kitaro ja lyyra. Igal aastal korraldati vanakreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidutsusi. Vanakreeka k6ige imetlusv22rsemad kunstikvormid on trag66dia ja kom66dia. Trag66diad jutustasid tavaliselt inimese r2nkraskest v6i lootusetust v6itlusest saatusest. Vanas roomas tekis uus kunstiliik, mille nimi oli pantomiim(baletti taoline etendus, tantsija kujutas liigutustega syndmuse k2iku, millest laulis koor). Hakkati korraldama kontserte, kus laulu-
veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks
looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks – mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest
tantsides ettekantud luulet. Esimesed muusikanäited, mis meieni on jõudnud, pärinevad Vana- Kreeka hilisest ajajärgust. Viise märgiti üles tähestiku tähtedega, kusjuures oluline oli helide kõrguse märkimine. Rütm tulenes luulevärsist ja seda märgiti ainult erandkorras. Säilinud on umbes kümme suuremat pala ja sama palju katkendeid. Keelpillidest olid tähtsamad kitara, lüüra ja harf. Puhkpillidest olid levinud aulos, põikiflööt, metalltrompet, paaniflööt. Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum. Vana- Rooma. Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika. 3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas
aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält. Pillitorul on augud ja klapid. Neid avades või sulgedes saab toretaid lugusid mängida. See on oboe - sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub 1 väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil
Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus. Pillid: Topeltaulos Barbiton Lüüra Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel) Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa, tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks. Saatüritest arenes komöödia. Saarür e. sireen- Dionysose saadikud maal, käitusid üleolevalt, rääkisid labaselt. Pallas Athena- tarkuse jumal, Ateena kaitsja, Partenoni tempel Akropolis on loodud tema auks. Athena mängis flööti. Marsyas-temast sai meisterlik flöödimängija ja ta kutsus Apolloni flöödi
Kuna kelle kord mängida. Tämber järjest kõrgemale + pikendus + laul lõppes kulminatsiooniga PILLID: Gong löökpill King puust raam, kahes reas metallplaadid v. kiviplaadid, mida vasaraga lüüakse Ja-Kou väike Hiina trumm, mida mängiti puupulkade või kätega Kuulame: gongid ja taldrikud (Bo)+2 Ja.Kou trummi Puhkpillid: Flöödi erikujud, trompetid (keisri õukonna tseremoniaalne muusika) (erineva pikkusega) Salmei e aulos topeltaulos Sheng alumine osa kõrvitsast, 17-19 bambustoru, mis on eri pikkusega, küljel õhuava. Kui puhud torudesse, siis trotsid vibreerivad. Kuulame: Sheng Keelpillid: Tähtsaim on Kin 7 keelt, mis on siidist tehtud (Kong Fuzi lemmikpill, luule saateks Tsitrilaadne keelpill mängiti laua peal Kuulame: Kin Erhu 2-keelega poogenpill NB! Esimene teada olev poogenpill Pipa lauto sarnane, suur kõlakast, 4 keelt, häälestuspulgad
Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel Anloodia - soololaul aulose saatel Dionysose pidustuste tekkisid uuel ajajärgul komöödia ja tragöödia Tuntumad tragöödiate autorid: Sopliakles Aisehylos Euripides Vana kreeka pillid : lüüria, kidarei, aulos. ROOMA Seiklus laul Kuniks elad kiirga mitte miskit ära leina Elu on üürike Aeg toob lõpu lähemale Muusika muutus vanas kreekas tähtsks osaks. SUuremad orlastrid, Muusika kõlas mitmehäälselt. Keisririigi ajast on teada ka mitmeid kidara virtoose. Rohkem meelelahutust Pillid: Orel, vana kreeka pillid, hüdraulis Hilisemat Euroopa muusikat on tugevasti mõjutanud vana kreeka muusiku ja teorias muusikaõpetust. SISSEJUHATUS KESKAEGA
Olümpiamängud. Samuti olid ka olulised erinevad pidustused, mida korraldati Jumalatele Kreeklaste uskumuste kohaselt olid esimesed muusikud peajumal Zeusi pojad ,,Apollon" & ,,Dionysos". Need Jumalad esindasid muusikas vastandlike suundumusi Apollon: Tõe ja Valguse jumal, mängib lüürat ning esindas muusikas harmoonilist ning mõistusega kontrollitavat muusikat (tasakaalukust). Dionysos: Oli Veini & viljakuse Jumal ning tema kaaslased mängisid pilli ,,Aulos". Esindas muusikas meelelist, ekstaatilist suunda. Muusikas oli tähtis gruuv, pidu & show (etc bullshit). Dionysose auks korraldati igal aastal pidustusi, mida nimetati Dionüüsiateks. Targemad mehed jõid allikaveega 50/50 veini, mis hakkas pähe vähem kui täis-vein. Dionüüsiad kinkisid Euroopa kultuurile draamakunsti, ehk näitekunsti, sest Dionysose auks mängiti näitemänge, mida algselt kutsuti tragöödiateks. ,,Draama" tulenes kreekakeelsest sõnast ,,Tragos-sokk".
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka intervalle.
3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga laulud, mida saatsid: šalmeid / topeltšalmeid (topeltflööt), harfid ja lautod - Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst - Kasutati 5-7 astmelisi heliridu (oletus) / Kasutusel ühe- kui ka mitmehäälsus - Orkestrid 4.Vana-Kreeka 8.saj - 2.saj I pool eKr - Muusikat õppisid kõik vabad inimesed - Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks - Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, - Vana-Kreeka pillid: forminks (pmst kitara), lüüra, harf, aulos (flööt), paanivile e süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk Arhailine ajajärk - Aoidid e kutselised laulikud - Rapsoodid e rändlaulikud - Kultus - ja eepilised laulud
aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Kuningas Salomoni ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsunfti laadne organisatsioon. 4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks
· Templi koolis õpetati laulu, pillimängu o Mängiti LAUTOT ja LÜÜRAT · Palju lauldi kodus oluline osa muusikal olid ka matuse rongkäigul ja muudes kohtades · Flööt · Keelpillid o Lauto armastatud pill (renessanssi ajastu lõpus), raske häälestada, palju muudeti o Lüüra muusikute sümbol · Instrumentaalmuusika oli oluline nii ilmalikus kui ka vaimulikus muusikas · Trompetilaade puhkpill · AULOS ehk sALMEI (topeltaulosed) o Mängisid naised o Tekkis 2700 eKr o Parema käega meloodiat, vasakuga põrisevat saadet o Sellest arenes välja OBOE · Trummid 155 eKr o Mängisid naised o Meenutas tamburiini · Esines palju kultusliku iseloomuga müra- ja löökpille · Kasutati nii 5 kui ka 7 astmelist helilaadi (rohkem 7 astmelist) o 7 astmeline helilaad jaotati veerand tooonideks teoreetiliselt 24-ks, praktiliselt 17
m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsumftilaadne organisatsioon. 4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased
Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistele jäänustele mitmesugustes arheoloogilistes kontekstides, on väärtuslikku informatsiooni ka vaasimaalingutel ja skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis mitmeid instrumente, siis üldiselt oli kolm lemmikut muusika loomes ning esituses: kithara, lüüra ning aulos. Suurem jagu kreeka mehi õppis mängima vähemalt üht pilli ning laulma ja ette kandma koori tantse. Instrumentaalmuusika ja hümnide laulmine saatis regulaarselt igapäeva tegemisi ning pidulikke austustseremooniaid. Karjused mängisid oma karjadele vilepilli, sõudjad ning jalavägi pidas muusikaga ühist rütmi. Naised tegid muusikat kodus. Kõrgeltarenenud oli kaasalaulmine samal ajal keelpilli kaasa mängides. Kreeka filosoofid nägid seost muusika ja matemaatika vahel,
nööridega, iga V tipus oli nahkrihm, millega nöörid tõmmati kõvemini pinguli, et kile poleks lõtv. Trummipulkade pead jagunevad kõvadeks, keskmisteks ja pehmeteks. Roopillid Roost keeltega puhkpilli heli saab alguse keele võnkumisest, mis paneb võnkuma pillitorus oleva õhusamba. Roost on kujunenud kaht tüüpi pilliosad: · Lesthuulikud jagunevad omakorda ühekordse-(klarnet) ja kaksiklesthuulikuga (fagott) pillideks. Üks vanimaid lesthuulikuga pille oli Antiik-Kreeka aulos, mida mängiti juba 2800 eKr. · Lestkeeled leiduvad peamiselt mõnedes oreliviledes ja lõõtsatüüpi pillides (harmoonium, akordion, suupill ja traditsiooniline hiina sheng). Keeled Kreeka mütoloogia järgi oli vibunööri heli see, mis äratas jumal Apolloni tähelepanu pillikeele võnkumise vastu. Teooria. Kahe punkti vahele pingutatud keele põhikõrgus sõltub selle pikkusest, jämedusest, raskusest ja pingest koos kõlalaua või kõlakasti omadustega
ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus. Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5. A)gregoriuse koraal- diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud. C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda.
täistoonilise kõrgendusega. Rooma impeeriumi muusika – lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja muude pidustuste puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkoosseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi. Keskaeg Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr. Kirik ja kristlus Jumalateenistus ehk missa Paavst Mungad ja nunnad (kloostrielanikud) Klooster Koraal – kirikulaul 313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli. Saadab mungad
annaabi.ee 
