Esimesed jazz orkestrid tekkisid 20.sajandil New- Orleansis Kuid jäzzi eelajaluu ulatub kaugele eelmistesse sajanditesse Töölaulud: · Lauldi ühiselt · Laulsid mustanahalised orjad, kes toodi Ameerikasse alates 16.saj · Hoidis tööl püsivat rütmi · Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng
Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid. Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima hakkavad puhkpilliorkestrid, mille kavas olid hoogsad mängud ja tantsud. TÖÖLAULUD 16. saja veeti Aafriakst Ameerikasse umbes 100 000 orja, kelle tasuta tööd kasutati kõikjal. Neegrid tõid kaasa omatehtud trummid, laulud ja tantsud
Jazz muusika Jazz'i eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Töölaulud Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid. Spirituaalid Spirituaalid on mustade vaimulikud laulud ning selle alaliik, gospel, väljendab veel ülimalt religioosset vaimustust. Antifoonia koori ja eeslaulja vaheldumine; tavaline kristlikel jumalateenistustel. Melismaatika aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus. Rütminihe e off-beat hoogne lugu Aafrika rahvaste muusikas, hiljem sai jazzi olulisemaks tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused....
Andekat ja fantaasiarikast eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Misjonimuusika Pealiskaudsel vaatlusel näib uskumatuna, et jazzmuusika võiks omada mingit seost vaimulike lauludega. Ometi olid Uue Maailma pinnal tekkinud afro-ameerika spirituaalid omapäraseks jätkuks neile tavandilistele ja usulistele traditsioonidele, mida neegrid olid pärinud oma aafrika esivanemailt ja kust võrsus jazzmuusika. Aafrika suguharude vahelises võitluses oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja jumalad. Selles peitus sügav loogika, sest kaotus ise näitas ju selgesti, et vastase -2-
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch
bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives
rohkus. Teosed on traagilised. 3. Muusika USAa 21. sajandi I. pooles. - sümfooniline jazz Alusepanija: George Gershwin (1898 - 1937) Tähtsamad teosed: - ,,Rhapsody in Blue" (G.Gershwin) - Ooperist Bogy ja Bess ,,Summertime" Selle tähtsus? Ooper Bogy ja Bess tähistab Ameerika rahvusooperi sündi. Ooperis on püütud tõetruult kujutada Ameerika mustanahaliste elu. Muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid. 4. Avangardism ja John Gage Millal ja kus: 1945.-1970. aastatel; peamiselt Euroopas ja Ameerikas, kuid ka Jaapanis ja Argentiinas. Missugune: Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see ühendas uusi kompositsioonitehnikaid: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Iseloomusta teost 4:33? (vaata õpiku väljavõtteid - pilte) Muusikat teeb publik. Kokkuvõte: Tähtsamad teosed:
1928 sümfooniline teos "An American in Paris" 1932 "Kuuba uvertüür" 4. Miks teda eriliseks peetakse?: Gershwin oli esimene, kes ühendas dzässi ja sümfoonilise muusika. Parimaks näiteks on ,,Rhapsody in Bue" 1924 aastal, mis kirjutati kalverile ja sümfooniaorkestrile. Ameerika rahvusooperi sündi tähistab 1935 aastal Gerswini käel all sündinud ooper ,,Porgy ja Bess" kus on tõetruult kujutatud mustanahaliste elu. Ta ei kasutanud Ameerika folkloori vaid kirjutas kõik spirituaalid ja blues`d ise. 5. Surm: George`i elu sai lühikese ja traagilise lõpu. See algas lihtsatest peavaludest ja sai palju tõsisemaks ja krooniliseks. Kui ta hakkas unustama, oma teoseid mängides, mingeid osasid neist, soovitasid ta sõbrad ja perekond teda pöörduma arsti poole. Arstid teavitasid teda ajukasvajast ja soovitasid talle hädaolukorra operatsiooni. Arstid, kes spetsialiseerusid sellistele kasvajatele, pidid lennukiga toodama Californiasse läbiviima potensiaalset
ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile; ,,Rhapsody in Blue" tõi heliloojale maailmakuulsuse. 3. Faktid ,,Porgy ja Bess`st": esietendus 1935.aastal ja tähistab Ameerika rahvusooperi sündi; seal on tõetruult püütud kujutada Ameerika mustanahaliste elu; ooperi muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid; teost on lavastatud enamikus maailma ooperiteatrites, ka Kuressaare Ooperpäevadel 2008.aasta suvel. 4. Impressionismi põhimõtted kunstis: kunstnike taotlus oli väljuda umbsest ateljeest loodusesse ning jäädvustada lõuendile oma mulje ümbritsevast valguses ning varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes jm. Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel. Impressionismi põhimõtted muusikas: muusika keskendub hetke ilu nautimisele;
a) Misjonimuusika sallivamad kui inglased ja ameeriklased. Kuna seal kehtis seadus, mille järgi igaüks, kes suutis tõestada Pealiskaudsel vaatlusel näib uskumatuna, et jazzmuusika võiks omada mingit seost vaimulike oma põlvnemist prantsuse vüi hispaania esivanemast, oli hoolimata naha värvusest valge kodaniku lauludega. Ometi olid Uue Maailma pinnal tekkinud afro-ameerika spirituaalid omapäraseks jätkuks õigustega. Nii kujunes New Orleansis välja jõukamate segavereliste elanike kiht nn. kreoolid. neile tavandilistele ja usulistele traditsioonidele, mida neegrid olid pärinud oma aafrika esivanemailt ja Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orleansi jazzmuusikute juures orkestrite võistlused. Esialgu kust võrsus jazzmuusika
Kõigist Ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on bluus jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka "rusutud, nukker, sünge", siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt mitte see suur vabanemine, mida põlvkonnad
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
o 1922 lühiooper ,, the 135th street", kasutas siin mõningaid jazzi elemente o ,,Rhapsody in blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile o Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt o Esiettekanne 1924 NY o Grenshwin ühendas jazzi ja sümfoonilist muusikat o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse o ,,Summetrimes" ei kasutanud autentset Am folkloori o Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutanud o Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid o Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas · 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris · Eestis on ooper ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias, 1983 Vanemuises. CHARLES IVES (1974-1954) · esimene USA süvamuusika suurkuju/ekpressimentaator · kasutas loomingus atanaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees!
MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites.
Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Afro-ameerika muusika. Dzäss tekkis Ameerikas XIX sajandi viimastel aastakümnetel. Sellele eelnes paari sajandi pikkune kujunemisprotsess: Aafrikast sisseveetud orjade kokkupuuted eksisteerivate euroopalike muusikavormidega, nende hulgas ka rahvalauludega, panid aluse nn. afro- ameerika muusikale. Selle tuntumateks alaliikideks kujunesid töölaulud, spirituaalid ja bluus. Spirituaal on ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika Afro-ameerika muusika on maailmas ainulaadsemaid folkloorivorme, mille rütmikas ja kõlalises küljes on säilinud aafrikapärase muusikatunnetuse elemente, meloodial ja harmoonial on aga euroopalik ilme. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia - eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile o Teos tõi maailmakuulsuse · Ooper ,,Porgy ja Bess" · 30 september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus · Libreto DuBose Heywardi romaan ,,Porgy" põhjal · Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest · Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu · Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori · Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud · Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid · Pärast II maailmsõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. · Eestis on ooperit ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises · 1966 Estonias (dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) · 1983 Vanemuises (Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954)
Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess": 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954): USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator
2.Nat King Cole Ain't Gonna Study War No More (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 3.Nat King Cole Go Down, Moses (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 4.Mahalia Jackson Walk In Jerusalem (Greatest Hits) Vinüül 5.Mahalia Jackson Nobody Knows The Trouble I've Seen (Greatest Hits) Vinüül 8 BLUES Kõigist ameerika olustikus levinud afro- ameerika muusikalistest vormidest on BLUES jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on algselt(sel ajal ka eranditult) soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Blues tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt see suur vabanemine, millest töölauludes ja spirituaalides räägiti. Pärisorjuse kaotamine tõi kaasa suured nälgimised, mis viisid lausa surmani
säilitada. Tema järele koondus jägijaskond, kes jälgisid kindlaid reegleid seadis eesmärgiks palvetada, jutlustada ning sätestas keelu varale ja raha vastuvõtmisele. Ka see ordu jagunes kaheks vastavalt käskude järgimise rangusele. 15. saj reformiti ordut observantlikus suunas. 16. saj jagunes ordu ka ametlikult kaheks iseseisvaks orduks. Ka frantsisklaste ordu oli jaotatud provintsideks ja selle ees seisis kindral. Omaette tiiva moodustasid spirituaalid range vaesuse nõudjad. See viis kiriku kui sellise kriitikale kõigest peaksid loobuma kõik inimesed, selleks et saavutada lunastust 14. saj alguses suruti spirituaalide liikumine ka jõuga maha. Selle juhtide hukkamise taga poliitilised motiivid nad oli paavsti vastu. Populaarseks vaidlusteemaks oli, kas apostlitel oli omand. Nagu vanadel ordudel, olid ka kerjusordudel naisharud frantsisklastel Püha Clara järgi klarissid
Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde. Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks. Fransisklaste rühm haarati kirikusse, kinnitati 1223. mitmed fransiskaanlaste suundumused ordu sees kõikusid ketserluse piiril. Observandid sõna sõnaline Franciscuse sõna järgimine. Konventuaalid tunnistavad ka kinnisvara. Küsimus kas Jeesusel oli vara? Apostlitel isiklik kogudus? Spirituaalid vs ametlik kirik. Keiser vs paavst. Keisri toetus spirituaalidele päädis ametliku kiriku poolt tagakiusamisega spirituaalidele, spirituaalide juhid hukati. Püha Birgitta ordu (Vadstena). Toplet kloostrid, nii nunnade kui munkade konvent, nunnad ja mungad koos. Keskaja ketserlusi ja sekte saab vaadata üldise kirikuloo raames, seotud nii kiriku kui ühiskonna arenguga. Ketserit mure, kuidas saada lunastust. Ketserlikkus seisnes selles, et nad arvasid, et ametliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
