10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarilinKk
Õppematerjali autor
..................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide. Suurimate püramiidide ehitamiseks kulus üle kahe miljoni kiviploki, millest igaüks kaalus kuni 2,5 tonni. Mõned neist raiuti kaugetest kivimurdudest ja toimetati mööda Niilust parvedega kohale. Egiptuses on kokku üle 80 kuninglikku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid
Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr
a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. Vaaraod pidid riietuma, sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni
Need loitsud kirjutati papüüruserullidele ja see pandi tavaliselt kirstu kaasa. Täna päeval nimetame seda surnute raamatuks. TEEKOND TEISE ILMA Egiptlased uskusid, et pärast surma kaalutakse nende südant spetsiaalse tseremoonia käigus ja teisel kaalukausil on tõejumalanna Maati sulg. Saakalipeaga surnutejumal Anubis kallutas vahel kaalusid südame kasuks, et surnu võiks ohutult teise ilma minna. Enne matmist puudutas preester spetsiaalse instrumendiga muumia suud. See niinimetatud suu avamise tseremoonia pidi elu kehasse tagasi tooma. Selleks, et surnu võiks teises ilmas kõneleda ja süüa. EGIPTUSE MUUMIAD Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad. Nad kuivatasid surnukeha ja mässisid selle linasesse kangasse. Kogu protsess võttis aega ja seda viidi läbi kui tähtsat ja väärikad rituaali. Seejärel asetati muumia puust kirstu, kirst vahel kivist sarkofaagi ning viidi seejärel matmispaika. KEHA BALSAMEERIMINE
aastasena. Kuulsaks sai ta eelkõige tänu oma hauakambri avastamisele ja tõigale, et see haud, vastupidiselt kõigile teistele vaaraohaudadele, polnud rüüstatud, samuti asjaolule, et vaaraode needus hakkas esmakordselt huvitama teadlasi terve rea ebatavaliste surmajuhtumite tõttu pärast tema hauakambri leidmist. Howard Carter ütleb noorena surnud vaarao kohta: "Ainus märkimisväärne asi tema elus oli see, et ta suri ja maeti maha." 1.1 Tutanhamoni valitsemisaeg Ehnatoni valitsemisaja lõpul said õukonna tähtsamad liikmed, eriti Eje ja Horemheb, tõenäoliselt aru, et asjad ei saa samamoodi jätkuda. Semenhakara, Ehnatoni vend ja kaasvalitseja, pidi jõudma samale järeldusele, sest ta lahkus Ahet-Atonist ja kolis tagasi vanasse pealinna Memphisesse, kus ta enne oma surma ja Teebasse matmist võis lla ühenduses Amoni preesterkonna tagandatud liikmetega
Amenhotep I ajast maeti kuningad Kuningate orgu kaljusse rajatud kambrisse Thutmosis I ja Thutmosis II Jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist Nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel Thutmosis I sõjaväed vallutasid kogu Palestiina, Foiniikia, Süüria Thutmosis I ajal ümbritseti Karnaki Amoni tempel massiivse kivimüüriga Thutmosis II lasi ehitada templi sissepääsu ette peoõue ning teise paari obeliske Hatsepsut Egiptuse naisvaarao Tema nimi tähendab `esimene suursugustest naistest' Üks tähelepanuväärsemaid valitsejaid, kes jättis Teebasse oma jälje Võttis endale kuninga tiitli ning ilmus avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet Lasi rajada suurejoonelise Deir el Bahari templi Teebas Seejärel kuulutati ta Amoni tütreks Oli praktiline valitseja
Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma
kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Püramiidide ehitus PILT Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid