Vana Egiptuse kunst (3)

Kunstiajalugu
Referaat
Vana Egiptuse kunst
Alari Allik
10D
TNG
Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks.
Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.)
Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.)
Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562 - 1085 ekr.)
Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad , hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur , ning reljeefi- ja maalikunst.
Mastaba on Vana Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp, mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole avanev . Nii tekkis astmikpüramiid. Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid.
Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eraldatud koht, hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid , kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb . Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Templeid raiuti ka kaljusse . Templisse võisid siseneda ainult vabad inimesed.

Püramiidid olid talupoegade ja orjade poolt ehitatud suured kividest ehitised kus sees oli palju käike ja ka lõkse. Vaaraod lasid ehitada püramiide enda surmajärgse elu jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Kõige suurem püramiid on Cheopsi püramiid mis on umbes 140 meetri kõrgune. Püramiidide läheduses asusid ka sugulaste mastabad ja templid, niimoodi tekkisid nn. „Surnute linnad“

Muumia tähendab balsameeritud surnukeha . Jõukamad inimesed lasid Vana-Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike , vaha ja/või tõrva ehk bituumenit. Vaesemaid surnuid ei mähitud kangasse. Mumifitseerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Eemaldati kõik siseelundid ja pandi purkidesse. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad , kes olid protseduuridel abiks olnud.
Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Suurimad skulptuurid on sfinksid. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis , vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal ja pilk on suunatud üle vaatajate peade. Tööd, mis kujutavad vaaraosid ja jumalaid on suursugused, võimukad, stiliseeritud. Võisid olla edasi antud nii istuvas kui ka seisvas asendid ja Skulptuurid, mis kujutasid lihtrahvast, linde, loomi on väiksemad, elavamad ja loomulikumad.
Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile , puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Papüürus on kuni viie meetri kõrguseks kasvav lõikhein, mis kasvab Niiluse delta soistel aladel, ning millest tehti paberit, paate, korve, köisi. Papüüruseks nimetatakse ka sellest taimest tehtud kirjutusmaterjali. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana-Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Papüürus oli väga habras ja õrn materjal, ning ei kannatanud murdmist ja õmblemist, siis ei saanud sellest valmistada raamatuid selle asemel hoiti kirjutatut rullidena. Hieroglüüf arenes kogu aeg ja pidevalt tuli uusi märke juurde.
Lõik egiptuse papüüruserullilt.
Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst . Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske ja skulptuure. Reljeefiks peetakse skulptuurteost, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ning kõrgreljeefi, seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele . Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud. Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Reljeefkunsti ja maalikunsti peeti väga sarnaseks kuna Mõlemad on värvilised. Maali- ja reljeefkunsti nimetatakse ka pinnakunstiks.
Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalikunstiga, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega ja ümbrust kujutati mõne üksiku taimega.
Kasutatud kirjandus:
http://www.birgy.tln.edu.ee/kunst/index.php?option=com_content&task=view&id=112&Itemid=27
http://chou.pri.ee/foorum/viewtopic.php?t=98
http://miksike.ee/en/forum.html?thread_id=1521&forum=14
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=8043
www.wikipedia.org
www.google.com