Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanad kõrgkultuurid - Egiptus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
VANAD 
KÕRGKULTUURID
EGIPTUS
Ajaline periood
4000-332 e.Kr.
•Oma asendi tõttu oli Egiptus kaitstud rändrahvaste 
rünnakute vastu ja seepärast olid sealsed traditsioonid 
väga tugevad ja püsisid kaua.
•Kujunes välja võimas  tsivilisatsioon , mil e kõige ülemisel 
pulgal asus ainuvalitseja  vaarao ehk maapealne jumal.
•Kogu Egiptuse  kunst  pidi näitama vaarao suurust ja 
kõikvõimsust.
Uskumus , et inimese hing elab peale surma edasi, on 
tugevalt mõjutanud tervet tol e aja kunsti.
•Et hing saaks kehasse tagasi tul a, tuli see võimalikult 
hästi säilitada. Sel eks balsameeriti surnuid-  nendest  tehti 
muumiad  ja asetati sel eks ehitatud haudehitistesse. 
•Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite  kujukesi
•Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine.
Arhitektuur
• Kõige vanemad 
haudehitised  olid 
kiviplaatidest 
moodustatud  mastabad
• Hiljem hakati ehitama 
astmetena ülespoole 
tõusvaid 
astmikpüramiide.
• Ülemisel pildil  mastaba
alumisel  astmikpüramiid .
Püramiidid
• Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on püramiidid.
• Nende kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud 
ühtlaste  lihvitud  kiviplaatidega. 
• Püramiidi  sisemuses asus vaarao  hauakamber  kõige 
vajalikuga. 
• Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid 
hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja 
maskeeriti hoolikalt. 
• Püramiidi sisemusse  viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku 
ventilatsiooni tagama.
• Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade 
aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist 
ehitama. 
• Suurim pürami d Egiptuses asub Giza pürami dideväljal. 
See on 146 m kõrgune  vaarao Cheopsile ehitatud 
hi gelkoloss.
Surnute linnad, templid
• Pürami did ja mastabad moodustasid Ni luse jõe kaldale 
terved  „surnute linnad“, mida valvasid sfinksid.
• Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse 
pääses läbi värava - pülooni. 
• Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast 
müüriga varjatud sammasehitised.
• Peaosaks oli  siseõu , mida ümbritsesid sammaskäigud. 
Kaugemal asusid väiksemad ruumid, kus paiknesid 
jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult  preestrid .
Templite ees oli sageli üks või mitu  obeliski .
Skulptuur
• Skulptuur oli Egiptuses laialt levinud kunstili k. Põhjuseks 
oli  usund , et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
• Vaaraosid kujutati  tardunud  poosides, vasak jalg teisest 
eespool , käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on 
kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud 
mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi 
aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguselt.
• Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis 
elavamad, kuigi teostatud samuti üldistatuna, 
stiliseerituna.
• Ni luse jõe kaldale ehitati "surnute linnad". Neid valvasid 
inimese pea ja  lõvi  kehaga kujud sfinksid. 
Pildil skulptuur  vaaraost
Pildil  sfinks  
Reljeefid
• Reljeefidega katsid  egiptlased  oma hoonete seinu ja 
obeliske. 
• Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski.
• Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi, kus jalad, pea ja 
käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates.
• Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad 
inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad  ja 
taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik 
kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks 
peetud kujutada.
• Reljeefid värviti sageli värviliseks.
• Samasugused olid ka  seinamaalid .
   Seinamaal 
 
Kunst  Echnatoni  ajal
• 14.saj.eKr valitsenud 
Pildil Nofretete
vaarao Echnatoni ajal 
 toimusid kunstis 
uuendused. Inimesi kujutati 
vabamalt, loomulikumalt. 
Suursugususele lisati 
inimlikku  maist  ilu. 
• Tollest ajast on pärit ka 
Echnatoni naise 
Nofretete  büst , mis on olnud 
iluideaaliks läbi aastasadade 
tänapäevani.
Egiptuse kunsti säilimine
• Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele  seadustele  
püsis Egiptuse kunst peaaegu muutumatuna mitu tuhat 
aastat.
• Edaspidi sai Egiptuse kunst  mõjutusi  teistelt rahvastelt, 
eriti  kreeklastelt . Sel e kohta öeldakse ka, et Egiptuse 
kunst hel eniseerus.
• Meie ajaarvamise alguseks Egiptuse kunst hääbus täiesti.

Document Outline

  • Vanad kõrgkultuurid Egiptus
  • Ajaline periood
  • Arhitektuur
  • Püramiidid
  • PowerPoint Presentation
  • Surnute linnad, templid
  • Skulptuur
  • Pildil skulptuur vaaraost
  • Pildil sfinks
  • Reljeefid
  • Seinamaal
  • Kunst Echnatoni ajal
  • Egiptuse kunsti säilimine
Vasakule Paremale
Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #1 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #2 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #3 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #4 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #5 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #6 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #7 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #8 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #9 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #10 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #11 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #12 Vanad kõrgkultuurid - Egiptus #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor porx1 Õppematerjali autor
Kunstiajalugu. Vanad kõrgkultuurid - Egiptus

Sarnased õppematerjalid

Egiptuse kunst
20
docx

Egiptuse kunst

Kasutatud allikad………………………………………………………………..8 2 Sissejuhatus Selle referaadi koostamisega tahan ma rohkem teada saada Egiptusest, selle ajaloost ja selle kuntstist ja muust kultuurist. 3 Egiptsue kunst Nagu vana Mesopotaami asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao

Kunsti ajalugu
Egiptuse kunst
2
docx

Egiptuse kunst

2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) · Chephreni püramiid (142 m kõrge ) · Mykerinose püramiid (66 m kõrge) kõige hoolikamalt ehitatud. Suur sensatsioon oli 1922. Aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitust nimetati PÜLOON Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.

Kunstiajalugu
Egiptuse kunst
23
pptx

Egiptuse kunst

giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit).

Kunstiajalugu
Egiptuse kunst-arhidektuur-skulptuur
4
docx

Egiptuse kunst, arhidektuur, skulptuur

aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud

Kunst
Vana-Egiptuse kunst-referaat
8
doc

Vana-Egiptuse kunst, referaat.

aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2

Kunstiajalugu
Püramiidid
7
docx

Püramiidid

Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need

Kunstiajalugu
Egiptuse kunst
2
odt

Egiptuse kunst

EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine.

Kunstiajalugu
Egiptuse kunst
15
doc

Egiptuse kunst

......................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 Sissejuhatus Rohkem kui 5000 aastat eKr kujunes maailma pikima jõe, Niiluse, orus Egiptuse tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi

Kunst




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun