Hatšepsut (0)

Hatšepsut
Hatšepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 1473 –1458 eKr.
Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatšepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile.
Thutmosis I ja Hatšepsutil oli tütar Neferu -Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise -nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III.
Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatšepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent , tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 aastal eKr end vaaraoks ja ta krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid.
Kuigi Egiptuse naistel oli võrreldes teiste tolle aja kultuuridega kõrge staatus, oli see siiski vaaraoks olemine ennekuulmatu. Naistel oli õigus omada maad ning seda oma perekonnaliikmetelt pärida ja nad said kohtus oma õigusi kaitsta. Kuigi enne Hatšepsuti olid kuningannad Egiptust valitsenud, polnud naisvaaraod enne olnud.
Hatšepsut valitses riiki Amoni ülempreestri Hapusenebi ning teiste ametnike täiel toetusel ja lõi kogunisti müüdi oma pärinemisest jumal Amunist, kelle soovil ta oligi määratud Egiptust valitsema . Nii et lõpuks sai ta seda teha kogunisti 20 aastat. Kui Hatšepsut lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas , kuulutati ta Amoni tütreks.
Kui Amoni oraakel oli lausunud, et Hatšepsut saaks vaaraoks, hakkas Hatšepsut endale võtma mehe atribuute. Ta ei ilmunud korraga vaaraona, vaid ettevaatlikult järk-järgult muutis end. Ta jättis ära tiitlid , mida saab kanda ainult naine, ja võttis endale vaarao tiitlid. Ta muutis end meheks, kandes kilti (shendyt), peakatet nemes uraeus 'ega, peakatet khat ja valehabet. Lõpuks jättis ta oma nime lõpust ära naissoo lõpu -t ning temast sai Tema Majesteet Hatšepsu.
Ta oli praktiline valitseja, juhtides edukat sõjakäiku Nuubiasse ning saates rikkaliku kaubandussaatkonna Pundimaale.
Kui Hatšepsut sai vaaraoks, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos vastavate kohustustega. Selle tiitli ta loovutas enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le. Viimane suri noorelt. Hatšepsut kasvatas teda ilmselt nagu printsi , mitte nagu printsessi. Ühel ilusal Senmuti plokk -kujul on kujutatud last Neferu-Ra'd, keda Senmut hoiab süles. Neferu-Ra kannab kuninglikku valehabet ja nooruki küljelokke.
Hatšepsuti teisest tütrest Merira-Hatšepset'ist sai Thuthmosis III kolmanda abikaasa, ning nad abiellusid pärast Thutmosis II surma kroonimise ajal või vahetult enne seda. Temast on vähe teada peale selle, et ta võis olla Amenhotep II ema.
Pole teada, kas tema valitsus lõppes kukutamise või surmaga, kuid samal ajal pole ka ajaloolisi tõendeid, et tema valitsusaja lõpp oleks vajanud vägivalda. Võimalik, et vaaraoseisusest kõrvale tõrjutud, kuid ühtlasi võidukaks väepealikuks kasvanud Thutmosis III võttis siiski kasuemalt võimu, igatahes püüti tema valitsusajal kõrvaldada kõik kirjad ja kujutised Hatšepsutist ja tema ajast. Kuid siingi on osa ajaloolasi osutanud kummalisele seigale – nimelt on alust arvata, et Thutmosis asus tõendeid kustutama ligi paarkümmend aastat pärast vaaraoks saamist ja võimalik, et seda tehti hoopis pärast tema enda surma.
Hatšepsuti nimi ilmus taas päevavalgele umbes kolmandal sajandil e.m.a, mil preestrist ajaloolane Manetho pani kokku Egiptuse valitsejate üsnagi üksikasjalise ajaloo, jagades selle vana, keskmise ja uue riigi ajaks ning dünastiateks. Keskmise riigi 18. dünastia Thutmosiste vahele ilmus Hatšepsut.
Muumiana tuli Hatšepsut taas päevavalgele enam kui paar tuhat aastat hiljem.
Hatšepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval.
1903. aastal avas arheoloog Howard Carter Kuningate orus hauakambri tähistusega KV 60, mis teati olevat ehitatud Hatšepsuti ammele Sitrele. Kuid Carter leidis sellest maistest aaretest ammugi rüüstatud kambrist kaks muumiat.
Kolm aastat hiljem avas Edward Ayrton kambri KV 60 uuesti ja viis sealt ära kuningliku amme tähisega kirstu koos muumiaga , mis jõudis Egiptuse muuseumi Kairos. Teine identifitseerimata muumia jäi kambrisse. Kuna ei Carter ega Ayrton kandnud haua asukohta kaardile, unustati selle asukoht.
Alles 1989. aastal leiti hauapaik uuesti ja juba 1960. aastail oli asjatundjate seas hakanud levima arvamus, et too teine muumia KV 60-s võis olla Hatšepsut, teisaldatud oma hauakambrist sinna juba Thutmosis III ajal. 1990. aasta uuringute ajal leiti ka vähemalt üks tõend, mis seda teooriat võis kinnitada – muumia käsi oli kuninglikus asendis.
Ja nüüd siis ongi see kinnitust leidnud. Selleks kasutati nii DNA-analüüsi kui ka kompuutertomograafilisi uuringuid. Esimese puhul võrreldi DNA-proove neljalt muumialt, kellest üks oli KV 60-st leitu, teised aga teadaolevalt Hatsˇepsuti sugulaste muumiad. Tundmatu muumia DNA klappiski viimastega!
Kompuuterskannimisel selgus, et tõenäolisel Hatsˇepsutil oli ilmselt geneetiline kaelahaigus ning sama tuvastati ka Thutmosis II ehk tema poolvenna ja abikaasa muumial. Nii et ilmselt veel üks kinnitus nende sugulusele.
See polnud veel kõik. Nimelt oli sealtsamast Kuningate orust hauakambrist tähisega TT 320 juba ammugi leitud karp, mil peale kraabitud Hatsˇepsuti nimi. Sellistes karpides pandi tavaliselt muumiaga hauakambrisse kaasa tolle siseorganid . TT 320 ei olnud aga mitte Hatsˇepsuti hauakamber , vaid sinna oli kogutud mitmesugust kraami, sealhulgas muumiaid. Arvatavasti tegid seda preestrid ajal, mil kõiki hauakambreid ei suudetud enam rüüstamiste eest hoida.
Igatahes leidus karbis hammas ning nüüd tuli selgeks teha, kas tõenäolisel Hatšepsuti muumial on see puudu. Kompuutertomograafiline uuring näitaski, et see hammas sobib täpselt muumia lõualuusse
Vikipeedia ja Eesti päevleht
Katariina Torm 10.10.2010