Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptus (0)

1 Hindamata
Punktid
Egiptus
Niiluse jõgi annab Egiptusele omapäras, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest, iga aastased üleujutused uhuvad välja rikkalikult setteid mis tekitab viljaka pinnase ja mida Egiptlased ise kandsid mustaks maaks . Niilus on neile kõik, See andis neile vett, võimaldas põldu harida ja oli tee mis läbis kogu maa. Usuti , et selle tulvaveed pärinevad jumal Hapi põhjatust veekannust.
Enamik egiptlasi tegeles põllundusega. Nad harisid Niiluse kaldaid palistavat pinnast ,mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Peamised põlluviljad olid oder ja nisu, neist valmisati leiba ja õlut. Talupojad kasvatasid ka aedvilha. Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest viinamarju, datleid, viigimarju ja granaatõunu
Muumiad ja püramiidid:
Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad, mis tähendas surnukeha töötlemist nii, et see ei laguneks.Nad kuivatasid surnukeha, katsid ta looduslike sooladega ja jäeti 40ks päevaks kuivama, seejärel mässisid nad keha linasesse kangasse misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks.Matused toimusid umbes 70 päeva peale surma. Puust kirst või ,,muumiavutlar’’ oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitstuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamgi kirstu sisse.
Püramiidide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse, see saavutas oma haripunkti kuulsa Cheopsi püramiidi rajamisega. Kokku ehitati Egiptuses üle 80 püramiidi kuningliku püramiidi, need olid vaaraode hauakambriteks ja pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata.
Püramiide ehitasid korraga 30000 inimest ja ehitustöö kestis üle 20 aasta, nad tarvitasid selleks 2,3 miljonit, vähemalt 2,5-tonni raskust lubjakiviplokki.
Egiptlaste Välimus
Rõivamood muutus dünastiate vaheldudes palju, suurema osa riietusest kudusid valmis naised, kliima ei võimaldanud raskest materjalist riiete kandmist, mistõttu kasutati ohtralt peent linast. Antiikaja ülikud kandsid linaseid seelikuid, naised aga kandsid kleite mis ulatasid kaenla alt pahkluudeni.
Egiptlased, nii mehed kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, korras ja lõhnastatud. Paljud mehed kandsid lühikest soengut, väga moekad olid parukad, vahel eelistati ka parukat juustele. Egiptlastele meeldis üldiselt ennast ka raseerida, seda nii puhtuse kui ilu pärast.
Egiptlased olid pikad, ületades kasvu poolest tunduvalt Euroopa keskmise, üldiselt olid selle rahva esindajad dolihhokefaalsed, ehk pikliku koljuga, peenepihalised ja kõhnad.
Nägu värvisid egiptuses nii mehed kui naised. Kosmeetikavahendeid valmistati mitmesugustest mineraalidest .Silmade jumestamine võis ka kasulik olla ja kaitsta silmi ereda päikesevalguse eest.
Mängud ja lõbustused
Egiptuse lapsed ja täiskasvanud lõbustasid ennast vabal ajal mitmesuguste mängude ning ettevõtmistega, mehed pidasid jahti ja püüdsid kala, mis oli muidugi kasulik meelelahutus , naised tegelesid muusika ja tantsuga ning mõnele kujunes banketi- ja peokülaliste lõbustamine isegi elukutseks. Lapsed mängisid mänge mis on tänaseni populaarsed, näiteks sõda, tantsumängud, hüpati sikku, veeti köit ja mängiti pallikulli. Egiptuse lastelgi olid lelud, sealhulgas nukud ja mänguloomad, mõningaid nukulaadseid kujukesi võidi kasutada nii usutalitustel ohvriandidena, kui ka mänguasjadena.
Egiptlased tundsid mitmesuguseid pille, millel mängisid enamasti naised.muusikat küll üles ei kirjutanud, kuid siiski on tänini säilinud mõned laulud.Egiptlased tantsisid nii lõbu pärast kui tseremooniate ja rituaalide käigus, naised tantsisid sageli bankettidel, kuid seni pole leidnud ühtegi kujutist paaristantsust
Kõik Egiptlaste elualad olid ühel või teisel viisil seotud religiooniga- olemas olid nii jõe- sünni ja surnute-perekonna ja õppimise kui ka kõigi teiste eluvaldkondade jumalad. Mõned neist olid kohalikud, teisi tunti ja austati kogu maal, jumalatel oli mitmeid erinevaid kujusid .
Tähtsamad neist olid Ra(kullipeaga päikesejumal)
Anubis saakalipäine surma ja balsameerimisie jumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal
Horos pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao
Isis- emaduse jumalanna Osirise naine ja Horose ema
Egiptus #1 Egiptus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marken malm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vana-Egiptus
12
rtf

Vana-Egiptus

· Egiptlased kirjutasid mitmesuguseid kirjandusteoseid. (näiteks hümne, õpetussõnu, seiklusjutte jpm) Tähtsaimaks teoseks on egiptuse suurniku seiklusrikkast elust pajatav "Sinuhe jutustus" Kasutatud allikad: raamatud : " Vana-Egiptuse igapäeva elu" Neil Morris. " Vana-Egiptus" Dr. George Hart internet : http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/vanaegip tus.htm Miksikese otsingusõna egiptus Nr 13. Muumia Nr 11. hieroglüüfid Nr 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptuse_ajalugu

Ajalugu
Vana Egiptus
14
doc

Vana Egiptus

Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam ­ Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse

Kunstiajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun