Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis (0)

Referaat.
Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis.
Ellen Antipenko NT1.
Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased , kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus , mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal.
Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta.
Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid “ identiteet ” ja “akulruratsioon”.
Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad , et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka.
Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega . Kui räägitatakse muulaste identiteedist , siis tihti tuleb välja, et siin võib eraldada kaks osa - kodaniku identiteet ja Etno -kultuuriline identiteet. Kodakonsus meie riigis on paljudele inimestele tähtis, eriti see on tähtis muulaste jaoks, sest see annab neile võimalust rohkem osaleda riigi elus ning muutuda neid aspekte , mis puutuvad nende elu. Muulaste etno-kultuurilise identiteedi peamine osa on keel, meie riigis see kõige rohkem puutub vene keelt, mida venelased püüavad säilitada.
Akulturatsioon - psühholoogias ümbritseva kultuuri käitumismallide omaksvõtt (nt lapse poolt); laiemas mõttes teise kultuuri elementide ülevõtmine. Akulturatsiooni põhisuunad on separatsioon , assimilatsioon ja integratsioon . Separatsioon tähendab, et enamuse-vähemuse vahel püstitatakse „barjääre” ja peaaegu nad elavad eraldi. Separatsioon ei soobi meie riigi jaoks, kuna see on ohtlik, sest see tekitab võõrandumist ja getostumist. Assimilatsioon on sarnastumine , samastumine; vähemusrahva sulanemine enamusrahvasse, meil võib seda nimetada „eestitamine”. Assimilatsioon ei soobi ka, kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidus, see on demokraatlik riik ja assimilatsioon käib vastu demokraatia põhimõttele. Kui eelmised kaks ei soobinud, siis valib meie riik integratsiooni teed. Integratsioon on protsess, mille käigus püütakse siduda seni ühiskonnas eraldatud gruppe (nt erineva rahvusliku või etnilise tagapõhjaga, erinevat keelt kõnelevad), neid üksteisele lähendada, nii et nad moodustaksid ühtse terviku ja tunneksid end selle ühiskonna täisväärtuslike liikmetena.
Eesti integratsioonistrateegia koostamise lähtealuseks on EV põhiseadus. Eesmärgiks on nii eesti keele ja kultuuri kaitsmine, kui ka see, et igaüks peab saama võimalust säilitada ona rahvuskuuluvus. Riigi ülesandeks on seada eesmärgid, töötada välja tegevuskava eesmärkide elluviimiseks ning koondada valdkondlike ministeeriumide integratsioonispetsiifiline tegevus.
Integratsiooni jaoks on loodud programmed, need on „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2008–2013
Artiklite autorid erinevalt suhtuvad sellesse, kuidas riik, eestlased ja muulased lahendavad (või ei lahenda) muulaste probleeme. Autoritel ei ole siin ühist arvamust, vaid neid arvamusi võib jagada kolmeks. Mõned autorid arvavad, et integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Mõned arvavad, et kõik on vastupidi ja riik aitab mitte integratsiooni, vaid assimilatsiooni . Mõned aga arvavad, et just muulased segavad neid aidata ja ei taha integratsioonis osaleda. Argumentid, miks on just selline arvamus, on erinevad.
Arvamus: integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Eesti on demokraatlik riik ja nagu kõikides demokraatlikes riikides Eesti Vabariik palju tegeleb integratsiooniküsimustega, sest riigi jaoks on ju kasulik, et kõikidel riigi elanikkel oli tunne, et nad on riigi osa, et riigil ei ole ükskõik, mis nendega tulevikus saab. Riigis elab palju neid, kellel ei ole kodakonsust ning riik annab motivatsiooni ja informeeritust selleks, et kodakonsuseta isikud said Eesti Vabariigi kogakonsust ning selleks, et seda protsessi lihtsustada.
Täna sõltub muukeelse elanikkonna eesti keele oskus suuresti nende elukohast. Näiteks integratsiooni monitooringu andmete kohaselt ei suuda Narvas eesti keeles üldse suhelda 62%, Tallinnas vaid 16% elanikest. Uuringud näitasid, et keele õppimist hästi aitab see, kui keelt kasutatakse õpekeelena ainetundides ning riik tegi nii, et see oli võimalik – praeguu peaaegu koikides koolides gümnaasiumis on vähemalt 60% ainetundidest eesti keeles.
Integratsiooniprotsessi eesmärgiks on tugeva ühise riigi-identiteediga, ühiseid demokraatlikke väärtusi jagava ja ühist eesti riigikeelt kasutava ühiskonna kujunemine, kõik selle ühiskonna osad peavad ennast turvaliselt tundma, saavad ennast vabalt teostada, osaledes ühiskonna ja riigi majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises elus.
Arvamus: kõik on vastupidi ja riik aitab mitte integratsiooni, vaid assimilatsiooni. Esiteks võib öelda sellest, et tänapäeval toimub nii meie riigis, kui ka teistel riikides, tehnoloogia ja infotehnoloogia areng, ühel pool see on väga hea ja teeb meie elu mugavaks ja on õige, et riik osaleb selle arengus, aga see areng tekkitab olukorda, kus inimesed vähem ja vähem suhtlevad teine teisega . Kui minevikus selleks, et midagi osta, oli vaja müüjaga suhelda, siis tänapäeval inimene paneb koik korvi sisse, kassas lihtsalt annab raha ja pole vaja midagi öelda. Inimestel pole vaja käia pangas, ta võib kõik internetipangas või panga automaadis teha, kus võib valida keelt, mida inimene ise kasutab. Kõik see teeb elu mugavaks, aga sellepärast kaob vajadus suhelda ümbritsevate inimestega ja see tähendab, et muulastel üldse poole vaja suhelda eestlastega. Teiseks võib öelda sellest, et meie riigis integratsioon on ainult ilus sõna, mille tähendust võib praktikas trakteerida erinevalt. Teoorias integratsioon tähendab sidumine, lähenemine, aga praktikas meil on tavaline “eestitamine”. See, kuidas meie riik tahab õpetada muulastele(venelastele) eesti keelt( pannakse kinni koole, õpetajaid ja teisi inimesi vallandatakse töölt jne), näitab ainult seda, et venelasi diskrimineeritakse. Venelasi sunnitakse mõelda nagu eestlased. Venelastest tahetakse teha eestlasi. Integratsioon on utoopia , mis kunagi ei saa meie riigis tulemust.
Arvamus: just muulased segavad aidata neid ja ei taha integratsioonis osaleda. Selle arvamusele on kaks põhjust. Muulased(venelased) vaatavad ainult vene telesaateid, kus on palju vene propogandat, see mõjub nende mõtteviisi ja segab integratsiooni arengut. See on esimene põhjus. Teine põhjus on seotud sellega, et paljud venelased elasid NSV liidus ja neil veel jäi sõltuvus sellega. See oli teine riik, kus olid teised väärtused, tingimused ning venelastel on väga raske vabaneda sellest ja see mõjub halvasti integratsiooni arengut.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tänapaeval on väga palju artikleid selle teema kohta, nad on väga erinevad. Meie ühiskond on samasugune, see on ka väga erinev. Mõned usaldavad integratsiooni ja tahavad, et see areneks. Mõned – ei. Kas midagi muutub tulevikus või ei – seda me näeme juba tulevikus.
Kasutatud kirjandus:

1. http://www.nationalities.ee/ “Eesti ja venelased – tähelepanekuid identiteetidest” http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/eestijavenelased.html

2. http://www.riigikogu.ee “Muulased Eestis” http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11900

3. http://www.delfi.ee/ “Eesti muulased on muutunud riigile lojaalsemaks” http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-muulased-on-muutunud-riigile-lojaalsemaks.d?id=486736

4. http://www.ekspress.ee/ “Muulased kui mõistmatud subjektid” http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/muulased-kui-moistmatud-subjektid.d?id=27681413

5. http://www.saltokov.ee/ Юрий салтыков “Моё домашнее задание по предмету межкультурное общение." http://www.saltokov.ee/?p=88

6. http://www.seti.ee “Закрытие русских школ в Эстонии имеет своей целью заставить неэстонцев не только говорить, но и думать по-эстонски” http://www.seti.ee/modules/news/article.php?storyid=25313

7. http://www.moles.ee/ “С русскими на одной планете” http://www.moles.ee/04/Jun/12/9-3.php

8. http://www.sirp.ee Urve Palo “Integratsioonist Eesti ühiskonnas” http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2451:integratsioonist-eesti-hiskonnas&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3181

9. http://www.delfi.ee/ Март Хелме “У русских Эстонии проблема c отношением” http://rus.delfi.ee/daily/estonia/mart-helme-u-russkih-estonii-problema-c-otnosheniem.d?id=34452379

10. https://narva.ut.ee/wiki/index.php/%D0%97%D0%B0%D0%B3%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%86%D0%B0 “Аккультурация некоренного населения Эстонии глазами эстонских СМИ” https://narva.ut.ee/wiki/index.php/%D0%90%D0%BA%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%B0%D1%86%D0%B8%D1%8F_%D0%BD%D0%B5%D0%BA%D0%BE%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D0%BD%D0%B0%D1%81%D0%B5%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F_%D0%AD%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D0%B8%D0%B8_%D0%B3%D0%BB%D0%B0%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%B8_%D1%8D%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85_%D0%A1%D0%9C%D0%98