10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mikkmax
Õppematerjali autor
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.
Käesoleva uurimustöö eesmärk on analüüsida Tartu maakonna rahvastikunäitajaid põhiliselt aastatel 1990 kuni 2010, mõned andmed (näiteks rahvaarv) on ka uuemad ning see on tekstis ka välja toodud. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Rahvastikunäitajaid on võrreldud nii aastate lõikes Tartumaal, kuid on ka võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega, mis annab hea ülevaate, kuidas Tartumaa muust Eestist erinev on. Kõik statistilised andmed pärinevad Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Selle töö autorid valisid uurimisobjektiks Tartumaa, sest mõlemad elavad Tartus ja see tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus...................................................................................................................................5 Asustus....................................................................................................
1.SISSEJUHATUS 2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED3 3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED7 5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-202011 KASUTATUD ALLIKAD AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaudu 958 000 ning aastal 1920 ligikaudu 1 059 000. Seega rahvaarv kasvas 20 aastaga umbes 11%. Aastal 1919 oli Eesti rahvaarv 1 069 344(joonis 2)
või Iirimaale. Samuti tullakse mujalt Eestisse elama peamiselt ukrainlased, venelased ja viimasel ajal ka Aasiast pärit inimesi. Rahvastiku muutusi, mis on põhjustatud rändest nimetatakse rändesaldoks. Seega põhjustavad riigi rahvaarvu muutusi kaks tegurit: loomulik iive ränne Nende kahe teguri koosmõju tulemusena võib rahvaarv kasvada, kahaneda või olla enam-vähem ühesugune e. stabiilne. Seitsmekümnendatest kuni üheksakümnendate aastate alguseni kasvas Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu. Seda mõjutasid nõukogude liit, mis paiskas inimesi ühest liidu otsast teise ja Laulev revolutsioon. Alates 1991. aastast on see hakanud tasapisi vähenema, sest suremus ületab sündimust ja rohkem on väljarändajaid kui sisserändajaid, seda enamasti hariduse omandamise arvelt ning kehvade palkade tõttu, mida Eestis makstakse. Rahvastiku hõive
...........3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses. SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.
töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu. Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu. Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid