Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viig...
I maailmasõjas võeti kasutusele 6uut relvasüsteemi Allveesõda(Saksamaa) Kaitsevärvi munder(Inglismaa) Mürkgaasid(Saksamaa) Soomustankid(Inglismaa) Õhulaevad e.Tsepeliinid(Saksamaa) Ülirasked suurtükid(Saksamaa)
.......................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid........................................................................................................10 2. Uurimine.........................................................................................................................................12 2.1. Meetodid ja valim................................................................................................................12 2.2. Tulemuste analüüs....................................................................
siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lääneriikidel. Kasutama hakati ka mürkgaasi, kuid peagi oli see mõttetu, kuna kasutusele võeti gaasimaskid. Välja tulid esimesed lennukid, alguses küll luurelennukid, seejärel tsepeliinid. Informatsioon muutus paremini edastavaks, ehitati nüüdsest rauast ja terasest. Soomusrongid, mürkgaasid, gaasimaskid, allveelaevad Elatustase langes ja tekkis toidupuudus, levisid epideemiad ja kehtestati töökohustus. Mitmed väiksed lootsid kehtestada iseseisvust. Suurenes sallimatus teiste riikide suhtes. Naised pidid tööle minema. Suurenes riigi osa majanduses. Levisid vasakpoolsed vaated. Vähenes religiooni mõju. Pariisi rahukonverents toimus peale esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes 1919 - 1920
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTL...
kes võitsid enam kasu suurest sõjast? 10. Poliitiline elu impeeriumide lagunemine, nimeta uute rahvusriikide teke, nimeta kommunismiohu kujunemine maailmas. Nõukogude Venemaa sõjavastase liikumise tõus 11. Saksamaa lüüasaamise põhjused. 12. Miks ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia ja Ameerika Ühendriigid? Millal? 13. Uuendused sõjapidamises (tankid, lennukid, allveelaevad, raadioside, mürkgaasid jm). Kes? Millal? Mõju sõjategevusele? 14. Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. 15. 16.Isikud: keiser Nikolai II president Woodrow Wilson keiser Wilhelm II liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch keiser Franz Joseph Vladimir Uljanov (Lenin) ertshertsog Franz Ferdinand 17. 18.Mõisted:
tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALKANI RINNE Lahingud: Marne'I lahing1914, Jüüti lahing!916, Jeper1917, Somme1916, Cambrai1917, Verdun1916, Tannenberg1914, piirilahing 1914. Sõjalised uuendused: mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Muutused ühiskonnas: 50milj. Mobiliseeritud, üldine töökohustus mõnel maal, elatustaseme langus, toidupuudus(ersatzkaubadkeemiatöösutus), epiteemiad, naised tööl(tehastes, kaevandustes, kuid palk väiksem kui meestel), levisid vasakpoolsed vaated, kasvas vägivald. Tagajärjed: sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kokku varisesid AustriaUngari, Venemaa ja Saksamaa. Muutus jõudude vahekord, esile kerkis USA
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega. See on raske sellepärast, et igal riigil on oma huvid ja poliitilised eelistused. Ühesõnaga igal riigil on oma huvid ja need ei kattu üksteisega, seetõttu tekivad konfliktid. Väga sageli saavad riigid oma sõjalisi oskusi kasutada praktikas ehk kui on tekkinud mingi sõjaline konflikt. Viimasel ajal on tulnud ette palju olukordi, kus riigid o...
võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal
3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA.
reageerivad veega F ja Cl; F2 + H2O = HF + O ; Cl2 + H2O = HCl + HClO Kasutamine: Fl plastmasside tegemiseks (deflon) propellandid ehk aerosoolide täitegaas vahest kasutatakse floriidi hambapastades ja mõnedes riikides ka joogi lisandina. HF kasutatakse klaasi söövitamiseks ehk töötlemiseks Puhast Cl kasutatakse joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. kasutatakse veel pleegitajana, plastmasside tegemisel, lahustite valmistamiseks, närvigaasid ja mürkgaasid. Br kasutatakse putukatõrjevahendite valmistamiseks, orgaanilise keemia ühendite tõestamiseks, rahustites (NaBr) ja fotograafias I kasutatakse meditsiinis iooditinktuur
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealet...
See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Verduni lahing oli esimeses maailmasõjas üks hullemaid ja samas ka mõttetumaid, sest sakslaste soov prantslased puruks lüüa kukkus läbi, kokku hukkus mitu kuud väldanud mammutlahingus miljon noort meest. (Verdun, 1916) Eellugu 1916. aasta alguseks oli Läänerinne jõudnud tupikseisu. Ei Saksamaa ega Antant suutnud enam ette võtta ühtki pealetungi, mis poleks uppunud ründavate vägede verre. Aastal 1915 kasutusele võetud mürkgaasid polnud samuti soovitud toimet avaldanud. Saksa armee kindralstaabis sündis idee patiseisu murdmiseks. Tuli rünnata sellisel määral, et üks Antanti osalistest (eelkõige Prantsusmaa) väljuks sõjast kurnatuse tõttu. Kuna Prantsuse idapoolse kaitseliini üks tugisambaid – vana Verduni kindlus oli prantslaste käes ja moodustas väga väljakutsuva eendi, siis otsustati rünnata just seda. Verduni kindlus kattis
Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ,,Püssirohu kelder" 1907.a. Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propagan...
Ühisgümnaasium Verduni lahing Referaat Koostas: 12. klass Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa-Prantsuse erisuhted 3 Verduni lahingu eellugu 4 Eelvalmistused Saksamaa poolt 5 Lahingukäik 5 Tulemus 6 Kasutatud allikad 7 2 Sissejuhatus Verduni lahing sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verdunikindlustuste pärast kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslas...
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire...
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, pe...
Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt. Iraan, Iraak, Süüria; Türgi vs Suurbritannia. Aafrikas! NB! 1.5 miljardit 80% maakera elanikest sõjas konfliktiga seotud. Tulemused: a) inimohvreidd 10 milj inimest b) 20 milj haavatut c) kõige suuremad verevalamised toimusid läänerindel. D) oluliselt muutus Euroopa poliitiline kaart. Kesk- ja Ida-Euroopas tekkis rohkesti uusi riike, paljud ra...
1915 aastal algas ohvriterohke positsioonisõda.Kaitsevahendid ja relvad olid ründerelvadest tõhusamad.Sõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, mida jõuti varustada, laskemoona ja toiduaineid täiustada.See oli võimalik ainult lääneriikidel.1915. Aprillis kasutasid Ypres´i lahingus sakslased mürkgaasi, üritades inglaste kaitsest läbi murda. Inglastel olid suured kahjud,aga nad suutsid vastu panna.Mürkgaasi kasutati hiljemgi sõjas, aga kasutusele võeti gaasimaskid ning mürkgaasid ei olnud edam väga efektiivsed.1915 aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud nende poole üle asuma meelitada Itaalia, kes algul oli Kolmikliidu poolel. Itaaliale lubati osa Austria- Ungarist. Mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja ning alguses suudeti itaallaste rüdned tagasi tõrjuda. Sakslaste poolele asus aga Bulgaaria, kelle koos purustati Serbia väed.Saksamaa otsustas ma peamised väed suunata idarindele. 2
Prantsuse baasides streigid, revolutsioonilised liikumised sõjaväes. Vene tahtis jätkata sõda ka peale veebruarirevulutsiooni, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Allveesõda muutus tänu Saksa vastaste abivahenditele vähem edukaks. Saksa sõjaväes rahutused, rahval oli nälg. Prantsusmaa plaanis Saksa täieliku purustamist, Atanti tugevdas USA toetus. Tehnilised uuendused: Kaevikud · Miinipildujad · Kuulipildujad · Mürkgaasid · Tankid · Lennukid (luurelennukid ja tsepeliinid) · Automaatkäsirelvad · Kauglaskesuurtükid · Allveelaevad · Autode levik Mõju majandusele: sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes, hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu, kehtestati
Lembergi lahing august-september 1914 saadakse märkimisväärselt lüüa rinne liigub 160km Austria-Ungari kaotab palju ohvitsere Venemaa kutsub Austria-Ungari koos endaga võitlema mitte nende vastu slaavi sõdurid jooksevad üle kahe kaeviku vahele jääva ala nimi eikellegimaa, selle ületamisel surevad enamus ja ei saavutata midagi lennundus tuleb I maailmasõja ajal sõjavahendiks 1915. aasta sündmused kuna mürkgaasid alles sõja ajal leiutatakse, siis esialgu puudub ka vastav kaitsevarustus mürkgaasid keelatud, aga kuna ei suudetud läbi murda võeti ikka kasutusele Aprillis 1915 läheb Ypres' läänerindel käiku gaas `keerati kraanid lahti' kui tuul puhus õiges suunas, siis rindel olevatel balloonidel keerati kork maha ja mürgipilv kandus vaenlaste poole tihti tuul pöördus ja gaas tuli tagasi esimene mürk oli kloor gaasi kujul, lämmatav gaas 23
Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusel tankid ning ka kasutati esmakordselt mürkgaase. Lühidalt kokkuvõttes võeti maailmasõjas kasutusel suured sõjatehnika uuendused. Rasaväe tähtsus vähenes, kasutusel võeti lennukid ja suured soomustatud tankid ning mürkgaasid, mis pidid hävitama vastase sõdureid ja merel uputasid vaenlase laevu allveelaevad. Sõja lõpp ja rahulepingud 13 -1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa
lennukid ja sõjalaevad. Seni kuni relvade hävitav toime oli ohtlik vaid väikesele osale inimkonnast ei pööranud relvade leiutajad oma töö ohtlikkusele erilist tähelepanu. Kui aga jõuti aatom- ja vesinikupommideni, saadi aru, et niisugused leiutised võivad saada saatuslikuks kogu Maa inimkonna eksisteerimisele. Samasugused massihävituslikud „relvad“ on ka bioloogide poolt loodud viirused (ehk bioloogilised relvad) ja keemikute poolt leiutatud mürkgaasid (napalm ja muud keemiarelvad). Kindlasti ei teeni ka tänapäeval kõik uurimused rahu eesmärke, kuid oma vigadest õpitakse. Sellepärast püütakse ära hoida massihävitusrelvade sattumist mitmesuguste terrori-organisatsioonide ning riikide kätte, kes püüavad neid relvi kasutada kättemaksu eesmärkidel. Kuid ohuks inimesele ei pruugi olla mitte ainult relvad vaid ka muud tehnika seadmed, mis satuvad oskamatutesse kätesse. Näiteks liiga kiire auto kobakäpa juhtida, pinge all olevad
1916.a. Somme’i lahing esimest korda kasutati tanke positsioonisõda Idarindel Venemaa edu Austria-Ungari, kuid mitte sakslaste vastu manööversõda positsiooni sõda kujunes välja kui venelased peatasid sakslaste läbimurde Riia-Pinski joonel Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti? Gaasi kasutamine - tappis palju inimesi, mürkgaasid lasti kaevikutesse Kuuli - ja miinipildujad, automaatkäsitulirelvad, kauglaske suurtükid – võimsamad relvad, kahju sai tekitada ka ise kaugemal olles Tankid – suur sõjamasin, võimalik kasutada kaugel, tekitas alguses hirmu Autode levik – kiirem liiklus, rinde ja tagala vahel Lennukid ja tsepeliinid – sõda kolmemõõtmeliseks-maal, merel, õhus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
