Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Imetajad ja linnud üldiselt mürke ei tooda. Tetrodotoksiin Leidub kerakalades. Tetrodotoksiin on üks mürgisemaid looduslikke ühendeid üldse. Tetrodotoksiini sihtmärgiks on närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talitluse blokeerimine. Maomürgid Kuuluvad kõrgemolekulaarsete orgaaniliste ühendite hulka ja sarnanevad oma keemiliselt ehituselt valkainetega. Seni on õnnestunud maomürkidest isoleerida kolm peamist faktsiooni: neurotoksiin hemolüsiin hemorragiin. Maomürgid Nimetatud üksikute mürgifaktsioonide hulgaline vahekord on eri liiki madude mürgis erinev. Maomürkidest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid. Alkaloidid
mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi, fosgeenil (COCl2) mitu tundi. Mürgistuste puhul on rida iseloomulikke sümptomeid. Nii esinevad enamiku raskete mürgistuste puhul teadvus- ja psühhikahäired kuni teadvuse kaotuseni, hingamishäired, mürgiste ja söövitavate gaaside (fosgeen, kloor) sissehingamisel ka kopsuturse. Vingugaas ja mõned maomürgid tekitavad verekahjustusi, mitmete raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Mõned mürgid (etanool, unerohud, tsüaniidid) põhjustavad kehatemperatuuri langust. Samuti on sagedased raskete mürgistuste korral krambid. Enamik mürke kahjustavad maksa ja neerusid, eriti teevad seda orgaanilised halogeniidid, kõrgemad alkoholid ja raskemetallide ühendid. Paljude mürkide jaoks on olemas vastumürgid. Nende toime võib olla kahesugune. Suurem
Suhteliselt lihtsa keemilise valemiga on üks varasematest sääsetõrjevahenditest dimetüülftalaat. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peamiselt on tegu valguliste mürkidega (ämblikud, maod, herilased, mesilased). Paljudel troopikakaladel on mürgised uimekiired ja ogad, kerakalal on mürk (tetrodotoksiin) siseelundites, kuid mitte lihastes. Kahepaiksetel on mürk nahas. Maomürgid (lõgismadu, gürsa, rästikud) on tavaliselt neurotoksiinid, st halvavad närvisüsteemi tegevuse. Toimimiseks peab mürk jõudma verre, ka limaskesti söövitades. Maomürkidest valmistatakse mitmeid ravimeid. Meelemürgid narkootikumid Meelemürkide tarbimine viib mõnutunde, joovastuse ja ümbritseva maailma tajumise moondumiseni, pärast tarbimist on kehalised häired (iiveldus, südametegevuse häired jms), depressiooni- ja sõltuvusnähud. Nn tugevamateks narkootikumideks loetakse
ning teised, mis on valiva toimega, kus nad blokeerivad mõne erutus- või ainevahetuskanali. Mürgil võib olla peiteaeg, kus mürgitusnähud ilmnevad kunagi hiljem. Näiteks tsüaniidil paar minutit, metanoolil pool tundi, fosgeenil mitu tundi. Mürgistuse puhul võib tekkida teadvus- ja psüühikahäireid kuni teadvusekaotuseni, hingamishäireid, mürgiste ja söövitavate gaaside hingamisel kopsuturse. Vingugaas ja maomürgid tekitavad verekahjustusi, raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Etanool, unerohud, tsüaniidid põhjustavad kehatemperatuuri langust. Sagedased on ka mürgistuste puhul krambid. Paljud vahendid, mida inimesed iga päev oma töös kasutavad, sisaldavad mürgiseid aineid. Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed
kogunedes põhjustab talitlushäireid või surma (EE 6 1992:524). Mürke jaotatakse : keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid, vees ja rasvas lahustuvad mürgid); toime järgi (söövitavad, happed ja alused, üldtoimega mürgid); otstarbe järgi (tööstusmürgid: nt benseen; kütteained: nt metaan, bropaan, bensiin; põllumajanduses kasutatavad kemikaalid; olmekemikaalid: nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin, ipriit) püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid; taimsed: nt oopium; seenemürgid: nt mükotoksiinid) 3 toime järgi (nt neurotoksiinid). Mürkide levikuga tekkinud olukorda ja sellest johtuvat haigestumisriski nimetatakse toksikoloogiliseks situatsiooniks (EE 6 1992: 524). Toksikoosiks nimetatakse sellist haigusseisundit, mida põhjustavad väljastpoolt organismi sattunud mürkained või organismis eneses moodustunud kahjulikud ained
teke, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Verehüübe tekkest võtavad osa umbes 20 hüübimisfaktorit. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid vere hüübimist pärssivad ja pidurdavad substantsid. Nendeks loetakse: temperatuuri langust, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid. Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem
Tekib valge tromb, mis vähendab verejooksu haavast. samal ajal käivitub ka lõpliku verehüübe punase trombi teke, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid temperatuuri langus, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid. Hüübimisprotsessile võib järgneda hiljem
fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Verehüübe tekkest võtavad osa umbes 20 hüübimisfaktorit. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid vere hüübimist pärssivad ja pidurdavad substantsid. Nendeks loetakse: temperatuuri langust, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad trombotsüüdid
annaabi.ee 
