Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest,
Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Keemiline evulutsioon- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes ühinemine molekulideks.
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaani...
Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubja...
23.Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste ostarbekohasust? 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? 25.Mis on tingitud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest. 26.Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria? Mõisted: Aegkond Evolutsiooniteooria Kunstlik valik Mandunud elund RNA-maailm Bioloogiline evolutsioon Feneetiline Kambriumiplahvatus Palentoloogia Olelusvõitlus Eoon Fossiil Ribosüüm Pseudogeen Ajastu Evolutsioon Geokronoloogia Looduslik valik Keemiline evolutsioon Pseudogeen
areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mis on ehitusplaani poolest sarnased kuid ülesanded on erinevad. 10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga,
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate molekulidest keerukamate org.ühendite ja kktingimustega. makromolekulide teke.(bio.monomeeride 3. Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel tekebio polümeeride elanud orgaismidest. tekepolümeermolekulide organiseerumine 4. Fossiil-väljasurnud organismide jäänused rakutaolisteks süsteemideks.) ja jäljendid. 18. Louis-tõestas et ka bakterid tekivad üksnes 5. Suhteline vanus-millised org eksisteerisid olemasolevatest bakteritest-kõik elus varem,millised hiljem. pärineb elusast. 6. Absoluutne vanus-kivitise tegelik 19. Bio.makromolekulide tekkeks vajalike vanus,seda kui kaua org elasid
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1. Probintide moodustumine ...
esialgse tähtsuse liigi säilitamise seisukohalt. (õndraluu, silmahambad, kõrvalihased) Atavisminähud- kaugete esivanemate iseloomulike tunnuste ilmnemine (nibud). Ülemineku vormid- uus vorm tuleb ürgsest lülist. Ontogenees- fülogeneesi lühike kordamine Fülogenees- e põlvemise käik. Mingi organismi rühmade evolutsiooniline päritolu. Biogeneetiline reegel- isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud. Kivistis e fossiil- geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused (karp, skelett, koda) ja elutegevuse jäljed (ussikäigud). Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja olelusvõitlusest. Sünteetiline ev.teooria- tänapäeva ev
mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
MARMOR MARMORIST TREPP GNEISS VEEL ÜKS GNEISS SETTEKIVIMID FOSFORIIT TUMEDAD KÄSIJALGSETE FOSFORIRIKKAD KARBIPOOLMED LIIVAKIVIS PÕLEVKIVI - Kuivalt suhteliselt kerge helepruun settekivim. Kihipindadel on märgatavad kivististe valged fragmendid. Eestis saadakse põlevkivi põletamisel elektrit ja soojust LUBJAKIVI LUBJAKIVI LUBJAKIVI LUBJAKIVI TRiLOBIIDI FOSSIIL FOSSIIL LUBJAKIVIS FOSSIIL LUBJAKIVIS LIIVAKIVI LIIVAKIVI LIIVAKIVI LIIVAKIVI KRIIT PRUUNSÜSI DIKTÜONEEMAKILT ehk GRAPTOLIITARGILLIIT DOLOMIIT ehk DOLOKIVI DOLOMIIT ehk DOLOKIVI KIVISÜSI SINISAVI SINISAVI LOODUSES
keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal. Esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne evolutsioon-inimkonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Evolutsioon-teadusharu, mis uurib organismide ajaloolist arengut. 4 põhivormi: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Paleontoloogia-teadusharu, mis uurib fossiile. Fossiil-kivistis, leidub maakihtides (mida sügavamas kihis, seda vanem organism). Makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikroevolutsioon-evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uue liigi tekkele. Erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine); aluseks on muutused pärilikus infos; mitmekesistumine.
2)Kes lõi esimese teadusliku ja kes tervikliku evolutsiooniteooria? Teadusliku- Charles Darwin Tervikliku –Jean –Baptiste Lamarck 3)Mis on lamarkism? - Keskkonnatingimuste mõjul orgasimides tekkinud muutused on otstarbekohased ja pärilikud 4)Sünteetiline evolutsiooniteooria? – Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle tegureid, mehhanisme. 5)Paleontoloogia,millega tegeleb ja fossiil? – Palentoloogia – möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Tegeleb kivististe ehk fossiilide uurimisega. Fossiil-organismi kivistunud jäänus 6)Fülogenees- liigi ajalooline arengutee 7)Võrdlev anatoomia annab andmeid elusorganismide ehituse kohta. 8)Homoloogilised elundid ja mandunud elundid? Homoloogilised elundid- sisemises ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtset põlvnemist Mandunud elundid- evoulutsioonis taandarenenud
eluvormide tekkesm aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega, Bioloogiline evolutsioon on põhiliselt adaptiivse iseloomuga. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjendumise bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline-fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistase) Fossiil(kivistis)- organismi või tema osa kivistunud jäänud või jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikaline koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide ja mitmekesisuse teke, galaktikate, tähteda ja planeedisüsteemide areng. Geokronoloogia-geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivistite vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurmiad ajaüksussed alates pikimast on eoonid,aegkonnad ja ajastud.
Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad k...
15 Ma Suhte Stratigraafia line 500-400 mln Ülem-Kambrium Alam-Ordoviitsium vanus lubjakivi glaukoniitliivak vi Dictyonema fosforiit Võrdlusmeetodid · Fossiil / elusobjekt Anatoomia Elutegevus Embrüonaalne areng Võrdlusmeetodid · Anatoomia Homoloogilised - ühist päritolu, sarnase ehitusega elundid, mille ülesanne võib olla muutunud Võrdlusmeetodid · Anatoomia Analoogilised elundid Tiiva d Erinev päritolu, erinev
Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemid areng. Geokronoloogia- on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos asetleidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia.
Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse
kaudu. 2. Olelusvõitlus on see, kui organismid peavad eluks vajalike tingimust pärast omavahel võitlema. 3. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. See on vajalik selleks, et liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus.
MÕISTED : Bioloogiline evolutsioon - Elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon - (Igavik), geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus, neid on kokku 3 : Ürgeoon, Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest.
ulatub sügavale maapõue. d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks. f) kivikülv palju rändrahne koos moodustavad selle. g) pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. l) nõgu reljeefi suurvorm, kausitaoline süvend maapinnas, mis on igast küljest
Latimeeria Latimeeria on India ookeanis elav ainus ürgse kehaehitusega vihtuimne, elav fossiil, kes avastati 1938. aastal Aafrika kaguranniku merest. Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm
Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kivistis)-organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kunstlik valik-inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel
võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). 5. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis on aja jooksul väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6. Mis on kohastumused, too näiteid? Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7
Fossiilide leidmine Fossiilid on haruldased ja raskesti leitavad. Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem. Vahest eralduvad hambad või kondid ülejäänud kehast tänu raipesööjatele või vee liikumisele
Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund. Ilmaelemendid on atmosfri seisundit iseloomustavad andmed. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline ja korraprane vaheldumine. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena maapinnale judev pikesekiirgus. Hajuskiirgus on pikesekiirgus, mis juab maapinnale prast pilvede ja tolmu ja mnel muul phjusel tekitatud hajumist hus. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa.
Alligaatorid Alligaatori liike on säilinud kaks: Ameerika alligaator Hiina alligaator Alligaatorid on tuntud oma luid purustava hammustusega. Lisaks on alligaatoreid kirjeldatud kui "elav fossiil", mis on säilinud ligi 200 miljonit aastat. Nimi alligaator on tulnud hispaania keelest el lagarto mis tähendab "sisalikku". Nii kutsusid alligaatoreid hispaania avastajad ja varased asukad Floridas. Alligaatorid on inimeste suhtes pelglikud ja pigem kõnnivad või ujuvad ära kui inimene läheneb. Seega mõned inimesed proovivad alligaatorite pesadele läheneda, mis õhutab alligaatoreid neid ründama. Floridas on
Page 10 Merevaigumuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 11 Kõige raskem merevaigutükk kaalub 3kg Seal on ka haruldane merevaigutükk, mille sees on sisaliku fossiil. 13. sajandini korjati merevaiku rannakallastelt. Hiljem õpiti merevaiku merepõhjast võrkudega otsima. Page 12 Merevaigutee Esimene kuni kolmas sajand käis Rooma Impeeriumiga suur merevaiguvahetus, mis pani aluse nn Merevaiguteele. Merevaigul oli Kreekas ja Rooma Impeeriumis suur väärtus, seda nimetati Põhjamaade kullaks.
lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad,luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Kala ehitus Kalade evolutsioon Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaste (Myxiniformes) seltsi. Kala fossiil Kalad toiduna Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%- ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis.
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi,
fosiilide kaudu. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus. Neid on kolm ürgeoon,agueoon ja fanerosoikum Fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Ribosüüm- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul Pseudogeen- on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi
pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid.......................................... Turvas elutekkeline pinnavorm, kasvab väga aeglaselt, kasutatakse põllumajanduses väetisena, loomadele allapanuks ja ka kütteks, suureks probleemiks on kaevandamine rohkem kui on juurdekasv 1
tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus - puit, pilli taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu või teevad seda väga pika geoloogilise aja jooksul(fossiil-, tuumakütused) , alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. , biokütused- energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus , riigi energeetiline julgeolek- , tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja geotermaalenergia- , energiakriis- , Kyoto protokoll- rahvusvaheline kokkulepe hoida Kasvuhoonegaase samal tasemel 1990. aastal või vähem , saastekvoot
...........................................................6 10.3 Vihtuimsed kalad.............................................................................................................6 11. Taimefossiilid........................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna fossiil tuleneb kreeka keelsest sõnast „fossus“, mis tähendab „üles kaevama“ või „üles kaevatud“. Eesti keeles on fossiili vastavaks mõisteks „kivistis“. Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks
brochure brosüür, reklaamprospekt fir nulg (Abies) cable kaabel first aid kit esmaabipaun cancel tühistama, edasi lükkama, kustutama flat (tyre) tühi (rehv) chalk kriit float hõljuma, pinnal hõljuma/ujuma changeable muutlik, vahelduv, muudetav fortune varandus chief pealik, ülemus fossil kivistis, fossiil claim (to be) väitma, end kellekski nimetama four-poster sammastega voodi, baldahhiinvoodi clue vihje, võti freeze külmutama, jäätuma coastline rannajoon freight last (kaup) cobbled munakivisillutisega fully equipped täielikult varustatud colony koloonia, asumaa, asundus gather kogunema compact kompaktne get a move on liikuma hakkama
• Prantsusmaad katavad suuresti kiirrongide rööpad Lennujaamad • Prantsusmaal on tähtsamaid lennujaamu 30 • Kokku on lennujaamu üle 400 • Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaam teenindas 2009 aastal 57 906 866 reisijat ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus • Prantsusmaa elektritoodang 2012 aastal 559 TWh • Maailma esiriik tuuma- tööstuse vallas Taastumatud maavarad • Prantsusmaa toodab 1.5 miljonit toornafta barrelit päevas • Tähtsaimad fossiil- kütusel töötavad elektrijaamad: 4) Prinox 5) CTMB 8) ESMI 10) Metal’x 11) Neveu Bruyas 15) Sarl Schone • Maagaasi kasutus tõusuteel, muu languses • Total kontrollib 5/9 Energia • 78% riigi elektrist tuleb tuumatööstusest -2006 – 428.7/548.8TWh • 7. suurima tööstusriigi seas vähim süsihappegaasi eritaja • 2. suurim biokütuste tootja Euroopas, ent hüdrauliline fragmentatsioon on seal keelatud Elektrivõrgustik
1 neil on parimad eeldused. Geograafilise tööjaotuse teket mõjutas seegi asjaolu, et uutele majandusharudele vajalikud loodusvarad on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Agraarne majandus sai areneda peaaegu kõikjal, sest põlluharimiseks sobivat maad leidub enamikus loodus-vööndites. Tööstuslikud majandusharud, mis vajasid suures koguses metallimaake ja fossiil-kütuseid, said kalli veonduse oludes tekkida vaid toorme leiukohtade läheduses. Kõrged veo- ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Geograafiline tööjaotus kujunes välja vaid üksikute suhteliselt lihtsalt veetavate kaupade tootmisel ning sellesse lülitusid peamiselt ühe riigi regioonid või naaberriigid. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialseerumine levis edasi üle maailma. Kujunev
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru
Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6. Nimeta esimesi inimese eelkäijaid maal? (lühi iseloomustus) AHVINIMESED. "Fossiil-inimesi" on klassifitseeritud kui Inimese eelkäijaid. NEANDERTALI koopainimesel (aluseks on pealuu, mis erinevate ekspertide arvates on kuulunud kas ahvinimesele, kaasaegsele kasakale, neegrile, varasele germaanlasele vői paljudele teistele - idioot kaasa arvatud) "PEKINGI INIMENE" leiti ilmselt uppununa ja maetuna Hiina kuiva tsooni tsentris. Australopitekusele on hiljaaegu omistatud inimese peamised tunnused, hoolimata sellest,
tagab organismi regulatsioonisüsteemid (vereringe ja närvisüsteem). Lisaks on organismisisene tööjaotus, väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivam sisekeskkond. 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse, vali õige! a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. 5. a) Esimesed fotosünteesijad vees olid tsüanobakterid ja vetikad b) esimesed hulkraksed loomad vees, kelle esindajad elavad ka tänapäeval olid käsnad. 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend mida võib leida maakoore erineva vanusega kivimite seest. Kasutatakseevolutsiooni tõendina ning infoallikana iidsete organismide uurimises. 7. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut.Kirjuta igale näitele loodusliku valiku vormi nimi! a) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid – stabiliseeriv ehk säilitav valik
24. Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites, sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel. 25. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Geoloogilise aja jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria. 26. Neandertaallased elasid umbes 30000-150000 aastat tagasi. Neil oli palju
* 1. Osa Mõisted (1p) -) Analoogilised elundid elundid, millel on sarnane funktsioon, kuid erinev välisehitus. -) Divergents üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa). -) Eukarüoot päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid. -) Konvergents eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on mõlemal voolujooneline keha.
Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravaimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levialas on erinevate elutingimuste piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks 20. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja
Nt: Liivakivi, lubjakivi. Süvakivim maakoores tardunud magmakollete kivimid. Nt: Graniit. * Tardkivim Purskekivim laavast tardunud kivim. Nt: Basalt. 26. Milliseid kivimeid nimetatakse maakideks? - Maagi all mõeldakse maavara, millest eraldatakse metalle. 27. Mis on kivistised ehk fossiilid ja jäljendid? - Kivistis ehk fossiil mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 28. Kuidas on seotud laamade piirialad maavärinatega? Mis on ,,Vaikse ookeani tulerõngas" ? - * Nad on seotud sellega, et laamad kas nihkuvad, lahknevad või põrkuvad, mille tulemusel tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29
(mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor). Paljand ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Kivistis e. Fossiil mistahes elusvormi või selle elutegevuse mineraalistunud jäljend. Pinnamood e. Reljeef vaadeldava maaala pinnavormide kogum. Mägi looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. (alampiir 300 või 600 meetrit). Mäestik piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Andid, Uuralid). Org mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine.
tagajärjel 24.oos- ehk vallseljak on pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm 25.Valgala-maa-ala, kust vesi sellesse veekogusse voolab. 26.pärandkooslus- biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. 27.rähkne muld-koreserikas on tugevalt rähkne kerge liivsavi 28.Raba ehk kõrgsoo - üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. 29.fossiil ehk kivistis - mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 30.kilp- ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. 31.jõe langus on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites 32.kasvuhooneefekt-nähtus, kus atmosfääri sattunud kasvuhoonegasid lasevad küll päikesekiirgust Maale, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tagajärjeks on kliima soojenemine.
· Tekkis suguline paljunemine ja MEIOOS · Sugulise paljunemise ja meioosiga kaasnes suurem geneetiline muutlikus ning ka suurem võimalus uuteks evolutsioonilisteks muutusteks 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. B 5. a)Esimesed taimed vees olid............ ..... b) esimesed hulkraksed loomad vees, kes elavad ka tänapäeval a)vetikad b)käsnad, ainuõõssed 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta. 7.Keemilise evolutsiooni käigus tekisid a) elusolendid b) polüaminohapped c) valgud d) nukleiinhapped C,D 8
annaabi.ee 
