1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmist...
Ajaloo KT 1. Eesti muinasaja periodiseerimine Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Tööriistade valmistamine looduslikust materjalist (kivi, luu, puu), aja jooksul täiustus lõhestus- ja lihvimistehnika — hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks — Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3. Pronksiaeg: tööriistade areng, kindlustatud asulad, kalmed ...
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Esimesed inimesed saabusid Eestisse nii hilja, sest see oli üks maa põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg. Jääaja põhjustas kliima jahenemine. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest ja siit liikus jää veel edasi . Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta eest ja lõplikult vabanes Eesti ala jääst 11-13 000 aastat tagasi. Kogu see aeg aga ei kujutanud endast ühte jääaega vaid kokku oli 4-5 külmaperioodi, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. On üpris tõenäoline, et viimasel jäävaheajal 120-130 000 aastat tagasi võis Eesti alale jõuda ka inimesi kuna siis oli kliima siin praegusest soojem ja igati sobilik inimeste elust. Selleaegsetest inimestest pole ...
Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) ...
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...
Muinasaeg Tähtsamad arheoloogilised kultuurid Mis on muinasaeg? Ajajärk esimeste inimeste saabumisest u 9000 aastat eKr kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandi alguses. Muinasajale järgneb ajalooline aeg aeg, mille kohta saame teavet kirjalikest allikatest. Muinasaja periodiseerimine Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg muinasaeg ajalooline aeg pronksiaeg kiviaeg mesoliitikum neoliitikum rauaaeg 9000 eKr 5000 e Kr 1800 eKr 500 0 1200 eKr Kiviaja jagunemine Vanem kivia...
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...
Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Eesti maastiku kujunemine Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eesti...
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja...
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ü...
Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksi...
Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on l...
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...
Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Mui...
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, ...
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle per...
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted,...
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
