"Amadeus" filmi analüüs (0)

" Amadeus " filmi analüüs
Film „Amadeus“ on eluloofilm Wolfgang Amadeus Mozarti elust 18. sajandi teisel poolel läbi Austria keisri õukonnamuusiku Antonio Salieri silmade.
Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3-aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid . Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat.
Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja. Preester soovib kuulda Salieri lugu ning too hakkabki peale natukest veenmist jutustama. Loost selgub , et Saljeri kadestas Mozartit tema oskuste pärast. Mozartil oli kui Jumala poolt saadud anne, Salieri ei oleks kunagi nii head taset saavutanud ning tegi seetõttu kõike mida ta suutis, et Mozartit kukutada.
Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast. Väga paljud tahtsid olla tema sarnased. Sel ajal, kui Mozart oli juba 18-aastane, siis kutsuti ta Viini, et näidata Keisrile, mida ta oskab ning milleks on võimeline. Temalt telliti ooper , mis näis väga raske, kahe päevaga ooperit kirjutada on väga suur töö. Kindlasti vajab ooperi kirjutamine väga suurt pühendumist aga kui on juba selline anne antud, siis tuleb seda targalt ära kasutada ning tuleb teha seda, mida kõige paremini oskad. Aga sel hetkel Keiser oma abimehega ei otsustanud, mis keeles ooperi kirjutada. Amadeus rääkis, et tal juba mingi süžeed. See lugu toimub haaremis, Türgis. Keisrile ei meeldinud seda ja ta tahtis keelata seda, aga Amadeus veenis teda, et see tuleb suurepärane ja nad näitavad kõike ilusasti. Keiser pakkus Mozartile kirjutada seda saksa keeles ja tema, sel hetkel, andis lubadust , et ta teeb parimat tööd. Viinis, sealne õukonnahelilooja Salieri oli Mozartist väga vaimustuses, kui Mozart oma ooperi publiku ette tõi. Tol hetkel arvas Saljeri, et Mozart sai kõik, mida tema ei saanud.
Mozart elas pole vaeselt, aga ilma rahata. Tema oli soov raha teenida, ta tahtis õpetada klaaverimängu teistele inimestele ja ta küsis Saljerilt otsida kliente. Saljeri tegi seda, tegelikult ütles ta Keisrile, et Mozart on halb õpetaja ja järgis noorte tüdrukuid. Aga Saljeri leidis üht klienti, aga Amadeus ei õpetanud tüdrukut pilli mängima, aga ta dresseris koeri oma muusikaga. Pärast seda ei õpetanud ta keegi klaaverit mängima.
Seljeri sai teada, et Mozart kirjutab uut ooperi, mis põhineb Figaro abielu mängul, mis oli keelatud nende riigis. Keiser Joseph seletas, et see on hea mõte, et sellel mängul on poliitika ja inimeste ebavõrdsusest. Prantsusmaal sellest ei tulnud midagi head. Amadeus püüab seletada Keisrile, et see mäng on lihtne komöödia, ja ta väldis kõiki tagajärgi, et ta tahab kirjutada tõelistest inimestest ja reaalse elu sündmustests.
Tänu rahaprobleemidele hakkas Mozart jooma, ning tema ooperid muutusid järjest süngemateks. Tema isa surmale muutus Mozart täielikult, ta tegi ooperi mis vaatajetele tundus kohati hirmuäratav. Selle ooper «Don Juan » kirjutas ta oma kadunud isale. Suurte joomiste pärast võttis Mozarti naine lapse ning sõitis kodumaale tagasi, kuna ei suutnud Mozarti allakäimist pealt vaadata.
Ühel päeval kui Mozart üksi oli tuli mees uksele kellel oli täpselt sama riietus kadunud Mozarti isaga ühel maskipallil, see oli Saljeri. Mozart ehmus , kui Salieri tema ukse taha ilmus. Mozarti isa suri äsja, ning Mozart arvas, et tema isa tuli teda „ kummitama ”. Ta võttis vastu, et teeb selle reekviemi , sest ta vajas hädasti raha.
Helilooja suutis reekviemi alustada, oma viimases ooperis kukkus Mozart kokku ning Saljeri viis ta kodu ja pärast suri stressist ja kurnatusest enne kui ta lõpetada jõudis. Siit võib järeldada, et kaudselt saatis Mozarti hauda Saljeri kadedus. Saljeri ei jäänud karistuseta – ta hullus. Surivoodi kõrval pani Saljeri Mozarti viimase muusika kirja.
Tänapäeval öeldakse, et Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Mozarti looming on tänapäevani väga hästi meelde jäänud. Ta oli, on ja jääb väga mitmekülgseks heliloojaks. Tema looming haarab kõiki klassitsismi ajastu olulisemaid muusikažanre. Oma eluajal kirjutas ta kokku 600 teost.Tema looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Mozarti esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte " ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(17 91).