Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel #1 Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel #2 Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel #3 Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maigiiih Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Helilooja Johann Sebastian Bach

Johann Sebastian Bach 31.3.1685-28.7.1750 Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Elulugu: Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana

Muusikud
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

10 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Saksamaa peamisteks muusikakeskusteks said Hamburg ja Lübeck. Hamburgis avati 1678. aastal Saksamaa esimene ooperiteater. Hamburgi tähtsaim ooperilooja oli Reinhard Keiser. Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika. Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga. Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus. Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“

Muusika ajalugu
thumbnail
6
doc

Barokkmuusika

Esimene teadaolev ooper ,,Daphne'' etendati 1597. Aastal Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. Muusika autoriks oli Jacopo Peri. C. Monteverdit peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks , sest tema viievaatuseline ooper ,,Orpheus'' oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selle zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hilisemad ooperi heliloojad on läbi aegade kasutanud. Monteverdi hakkas kasutama teatud tegelaskujude või olukordadega seotud korduvaid muusikalisi kujundeid ehk juhtmotiive. Esimene avalik ooperiteater: Veneetsias, ''Teatro San Cassiano'' 1637. Veneetsia eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Kasutati suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte.

Muusika ajalugu
thumbnail
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. 12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega" 13)GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685 aastal.Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga visiit saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Kui noor Weissenfelsi hertsog oli kuulnud tema improvisatsioone,soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid

Muusikaajalugu
thumbnail
25
docx

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) ­ kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega

Muusikaajalugu
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne" 3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi

Muusikaajalugu
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
thumbnail
4
docx

Vivaldi, Bach, Händel ja barokkmuusika

*Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643) Oratoorium * Eelkäijateks liturgilised draamad *Ooperiga sarnane ülesehitus, kuid: Puudub lavaline tegevus Vaimulik sisu *Passioon: oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesus Kristuse kannatuslugu Kantaat *cantare-,,laulma" it. k *Ajaliselt lühem *Puudub lavaline tegevus Georg Friedrich Händel (1685-1759) *Sündinud Saksamaal *Õppinud muusikat Itaalias *Üka kuulsaimaid inglise heliloojaid *LOOMING: *OOPER: ligi 50 ooperit, tuntuimad ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo" *ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid ,,Tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" *ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad ,,Messias", ,,Juudas Makabeus", ,,Jefta" Oratoorium ,,Messias" I osa: ettekuulutused Messia tulekust II osa: Jeesuse kannatused

Muusikaajalugu



Lisainfo

Bachi looming, tähtsamad teosed: Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV).Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele.[32] Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach on loonud üle 300 kirikukantaadi,„Johannese passion“, „Matteuse passioon“, „Jõuluoratoorium“

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun