Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel (0)

Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel
Johann Sebastian Bach
Georg Friedrich Händel
Lapsepõlv ja eluaastad
(21. märts 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig )

• Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud .
  
• Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu.
  
• Olulise osa oma muusikaharidusest sai 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christophilt.
  
• 8-aastaselt läks Eisenachi ladina kooli, kust sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse.Edasi käis Ohrdurfi gümnaasiumis ning 1700-1703 Lüneburgi Michaeli koolis.
  

(23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London)

• Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati.
  
• 1702. aastal astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust.
  

Tööaastad (kus, kellena, mõju loomingule)
I Arnstad ja Mühlhausen(1703-08)
1703. aasta algul sai 18-aastane Bac õukonnaviiuldaja koha Weimaris . Natuke hiljem vabanes Arnstadtis organisti koht, mille ta sai ilma konkursita. Õppereis Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde jättis väga selge jälje Bachi loomingusse.
II Weimar (1708- 1717 )
1708. sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, kus puutus kokku F. Couperini ja A. Vivaldi teostega ja see mõjutas tema käekirja.
1714. ülendati Bach õukonnakapelli kontsertmeistriks.
III Köthen (1717- 1723 )
Köthenis oli kapellmeister, kus sai kõrget palka.
Vürst oli kalvinist , seetõttu ei vajanud õukond kirkumuusikat ja Bach pühendas end viieks aastaks kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele.
IV Leipzig (1723-1750)
1722. aastal sai Bachist Leipzigi Tooma kiriku kantori ja linnamuusikadirektor.
1736. aastal sai Bach õukonnahelilooja tiitli .
Ülikooli kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina.
I Hamburg (1703-1706)
Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid – „ Almira “ ja „Nero“.
II Itaalia ja Hannover (1706- 1712 ) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile.
1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas.
III London. Ooperid
1719 rajas itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri. Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline juht.
Isiklik elu
Bach abiellus oma sugulase Maria Barbaraga ( 1684 -1720) 1707. aastal Mühlhausenis ja nende kooselust sündis seitse last (kolm neist surid imikuna). Kahest pojast, Wilhelm Friedemannist (1710- 1784 ) ja Carl Phillip Emanuelist (1714-1788) said väljapaistvad heliloojad .
Bachi teine naine, õukonnatrompetisti tütar Anna Magdalena (1701- 1760 ), kellega ta abiellus 1721. aasta lõpul, oli endale juba sopranilauljana nime teinud. Neil südnis kolmteist last ja nendegi hulgas oli kaks heliloojat: Johann Christoph Friedrich ( 1732 -1795) ning Milanos ja Londonis suurt kaarjääri teinud Johann Christian (1735- 1782 )
Bach oli lühinägelik ning seepärast kannatas tema töövõime viimastel eluaastatel veel eriti palju. Surma-aatal jäi ta päris pimedaks .
1737 . aastal tabas teda ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks.
Viimese ooperi kirjutas 1741. aastal.
Georg Friedrich Händelelil polnud perekonda.
1751. aastal hakkas kiiresti nõrgenema tema silma nägemine. Järgmisel aastal tehti talle kolm edutut silmaopetarsiooni ja helilooja jäi pimedaks.
Ta maeti kui ravhuskangelasena Inglismaale Londoni Westminister Abbey ’sse Inglise kuningate ja Briti impeeriumi väärikamate kodanike kõrvale. Miski ei väljenda paremini 1730. aastatel Händeli üle irvitanud londonlaste meelemuutust.
Looming, tähtsamad teosed
Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV).
Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele .[32] Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus.
Bach on loonud üle 300 kirikukantaadi,
„Johannese passion “, „Matteuse passioon “, „Jõuluoratoorium“
Händel on loonud üle 40 ooperi, millest kuulsamad on "Rinaldo", " Julius Caesar ", " Orlando ", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".
Veel on loonud üle 30 oratooriumi, 18 Conserto grosso ’t, orkestrisüidid, kontserdid orelile ja orkestrile.
Oratooriumitest kuulsamad on „ Messias “, „Iisrael Egiptuses“ ja „Juudas Makabeus“
Lisaks veel:
„ Veemuusika “
„Tulevärgimuusika“
Tähtsus muusikaajaloos
Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga kui 18. Sajandi teise poole muusikaga. Bachi looming on geniaalseks kokkuvõtteks kogu saksa barokkmuusikale ja mitmes mõttes ka palju pikemale ajastule Euroopa muusikaloos. Bachi muusika inspireeris Mozartit , Beethovenit ja paljusid teisi.
Tema helikeel ühendam saksa, prantsuse, itaalia ja inglise traditsioonid.
Pärast Händeli surma said Londonis tema oratooriumid inglaste rahvuslikuks uhkuseks ja seal peagi hakkasid toimuma suured Händeli-festivalid.
Händeli 100. Sünnipäeva tähistati ka Viinis .
Tema looming mõjutas Haydnit.
KASUTATUD MATERJAL

Toomas Siitan „Õhtumaade muusikalugu I“ leheküljed 231-253, 253-267