Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmi "Amadeus" peategelaste olemused ja karakterid (0)

1 Hindamata
Punktid




Filmi "Amadeus" peategelaste olemused ja karakterid    Antonio Salieri enda vanas eas üritas teha enesetappu aga see ei õnnestunud tal ja ta viidi                                 hullumajja. Olles hullumajas isa Vogler kes on noor preester külastas Antoniot ja julgustas                           teda, et ta räägiks talle enda mõtetest ja deemonitest mis lase ta südamel rahus olla. Antonio                                 vastas isa Vogleri palvetele rääkides kuidas tema oli seotud Mozarti surmaga ja enda                           tegevuste põhjuseid ja tagajärgi. Isa Vogler on täiesti shokis ja ära hirmutatud, Antonio jutt                             oli täiesti sõnatuks jätnud isa Vogleri.  Mozart on geenius, kuid lapsik mees. Ta kulutab üle oma võimete, korraldab liiga palju                             pidusid ja trotsib autoriteetseid tegelasi, sealhulgas isa Leopoldit. Need negatiivsed jooned                       aitavad Mozarti langusele kaasa, kuid Mozartile teeb tõeliselt haiget tema ülbus. Tema ülbus                           muudab Salieri, kes oleks võinud olla võimas liitlane, hoopis vaenlaseks. Mozart leiab iga                           võimaluse Salieri solvamiseks ja alandamiseks. Selle tulemusel hakkab Salieri nägema                     Mozartit kui instrumenti, mida Jumal kasutab tema mõnitamiseks. Salieri imestab, miks                       annab Jumal Mozarti-sugusele vulgaarsele inimesele erakordsed oskused, kuid teeb temast,                     uskliku mehe, keskpäraseks. Miks ei võinud tema olla eriline ja miks peab olema Mozart nii                               eriline. See viis kõik välja selleni, et Antonio oligi seotud Mozarti surmaga.  Constance Mozart on Amadeuse abikaasa. ​Ta armastab Mozarti, aga kuna Mozart on rikas                           mees ei suuda ta tema rikkusele vastu panna ja hakkab ise ka tema pidudest ja tema kallist                                   eluviisi elama. Kui Constance kohtub Mozarti isaga Leopoldiga ei saa nad hästi läbi, kuna                             Constance on täpselt nagu Mozart. Ta arvab, et Leopold on liiga hinnanguline, eriti kuna                             Leopold süüdistab teda Mozarti räpases majapidamises. Samuti on Constanzeil Salieriga                     halvad suhted. Suhe muutub neil halvaks ss kui Seier valetab talle, ta ütles talle, et kaalub                                 Mozarti taotlust keisri tütre juhendamiseks, kui naine temaga magab; ometi kui naine teda teo                             külastamiseks külastab, sõimab ta teda ja laseb sulasel ta välja visata tänavale.  Ta on Mozarti isa. Ta palub Mozartil Salzburgi tagasi elama minna ja püüab päästa ka                               Mozarti suhteid Salzburgi printsi-peapiiskop Colloredoga. Mõlemad ettevõtmised               ebaõnnestuvad ja Leopold sureb pärast Viinist lahkumist ja Salzburgi tagasi minnes. Tema                         surm oli kohutavalt valus Mozarti jaoks ja sellest saab üks paljudest niinimetatud relvadest,                           mida Salieri Mozarti vastu kasutab. Mozarti isa surm mõjutas teda väga. Ta hakkas suures                             koguses alkoholi tarbima ja langes kurnavasse masendusesse, ta töötas ebanormaalselt palju                       ja see kõik oligi see mis tappis Mozarti lõppude lõpuks ära. 


When Mozart decides to marry Constanze and stay in Vienna instead of returning to                             Salzburg, it is the last straw for the prince-archbishop, and he severs his ties with Mozart                                 entirely.  Peapiiskop ​Colloredo Salzburgist on filmi alguses Mozarti patroon. Mozarti lapsiklus ärritab                       teda, eriti kui Mozart hilineb kontserdile mis pidi toimuma tema enda kodus. Kui Mozart                             otsustab abielluda Constanzega ja jääda elama Viini selle asemel, et tagasi minna Salzburgi                           peapiiskop Colloredo otsustab, et see oli viimane kord kui ta tahab olla seotud Mozartiga ja                               lõpetab temaga suhtlemise.  Minu arvamus sellest filmis oli algselt negatiivne. Kuna film kestis kolm tundi ja mul on                               raskusi istuda ühe koha peal ja vaadata 2 tunnilist filmi, ss ma pidin filmi pooleks tegema. Ma                                   eeldasin et see tuleb igav ja mitte midagi erilist, aga film oli isegi huvitav ja veidi kurb. Mulle                                     meeldis väga nende näitlejate karakterid ja nende kostüümid vanast ajast. Ma keeldun                         uskumast, et inimesed kandsid sellised riideid tol ajal. Need tunduvad väga ebamugavad ja                           väga raskesti käivad selga. Mina soovitan seda filmi inimestele kes tahavad teada saada                           rohkem Wolfgang Amadeus Mozartist ja on huvitatud sellistest vanaaegsetest filmidest ja                       kuidas elu oli sellisel ajal. Amadeus ei ole mõeldud olema helilooja elu elulooraamatust, vaid                             pigem kohmetu, must fantaasia, mõnel uudishimulikul faktil põhinev fiktsioon. Kokkuvõtteks                     mulle film meeldis ja ma soovitan teistel seda ka vaadata kui nad tahavad saada uut filmi                                 kogemust.       
Filmi-Amadeus-peategelaste olemused ja karakterid #1 Filmi-Amadeus-peategelaste olemused ja karakterid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 366822 Õppematerjali autor
See kirjand räägib Filmi Amadeus peategelaste olemused ja karakterid. Kirjandis saad teada järgmistest tegelastest: Antonio Salieri, Mozartist, Constance Mozart Mozarti isa

Sarnased õppematerjalid

Wolfgang Amadeus Mozart-1756- 1791
12
docx

Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791)

parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemisi õukonnas, kontsertreise Euroopa tähtsamatesse muusikakeskustesse ning toimetas trükki tema esimesed teosed. NB! Jätkub järgmisel lehel! I. Lapsepõlv. Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis. Ta oli vanemate seitsmes ja viimane laps. Wolfgang olevat mänginud esimesi palu õe noodivihikust nelja- aastaselt ja 1761. aasta algul, kui poiss oli viiene, pani isa kirja tema kaks väikest klaveripala. Sama aasta lõpust on teada Wolfgangi esimene avalik esinemine. Auahne isa korraldas 1762. aastal laste esinemise Münchens Baieri kuurvürsti ees ning sealt algasid pikad ja kurnavad

Muusikaajalugu
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h

Muusika ajalugu
Renessanssi Žanrid-heliloojad
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. Esimene loominguperiood algas 1833­1834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja 17 dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto

Muusikaajalugu
Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist ­ kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj ­ 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest ­ tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti ­ sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm

Kirjandus
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

● Kõikvõimalikud postapokalüptilised düstoopiad kirjeldavad inimeste elu katastroofi-järgses maailmas, milles tavapärasest tsivilisatsioonist on alles vaid riismed (kui sedagi). Nõnda modelleeritakse inimkonda selle primaarsete tungide alusel. Sisuks on nii hoiatus kui – ja oh kui inimlik! – meelelahutus. ○ Religioose koega näide: sari Battlestar Galactica (2004-2009) ○ Sekulariseerunud postapokalüptika stiilipuhas näide on film Mad Max: Fury Road (2015) POSTMILLENARIANISM ● Kristluses ajendas postmillenarianistlik progressiusk inimesi panustama ühiskondliku heaolu ja sotsiaalse õigluse nimel. Juba mainitud sotsiaalevangeeliumi liikumine, aga ka Martin Luther Kingi juhitud rassilise diskrimineerimise vastane kampaania ja mitmesugused 20. sajandi vabastusteoloogiad on selle hoiaku näideteks. ● Märkus: paavst Franciscus ei ole küll otseselt vabastusteoloog, kuid

Religioon õhtumaises kultuuris
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun