50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kalleellak
Õppematerjali autor
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" räägib kuulsa Viini helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost läbi Antonia Salieri silmade. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, ta oli usklik ning tema suurimaks sooviks oli saada läbi Jumala tahte maailma etemaiks heliloojaks. Kuid kui õukonda saabus Mozart, kes tegi juba lapsepõlves oma esimese suurteose, muutuvad tema eesmärgid pürgida kõrgejärguliseks ja kuulsaks heliloojaks mõttetuks. Ta mõistab, et muusika loomises jääb ta Mozartile pikalt alla. Ta solvub Jumala peale ning hakkab ebausklikuks, kuna
Vaatamata sellele, et rahvusooperi temaatika oli seotud hoopis Türgiga, oli nii kuulajaskond kui ka keiser pärast esiettekannet teosega väga rahul. Mozart ihkas pikka aega Antonio Salieri ametikohta, kuid isegi pärast keisri vaimustust ta loomingu üle, anti Wolfgangile vaid teisejärguline kapellmeistri koht. Arvestades suurmeistri ametikoha tähtsust ning tema uudsete teoste kuulsust mõtlesin, et Mozart ei pidanud taluma majanduslikke raskusi, kuid filmi vaadates tähendasin, et ka Mozarti perekond kulutas mitu korda rohkem raha, kui neil sissetulek oleks võimaldanud. Wolfgang ise ning ka tema naine Constanze, kes oli koduperenaise tütar, raiskasid palju raha riietele ja pidudele. Arvan, et Mozart oli oma vanuse kohta veel küllaltki lapsik, mõtlematu, liiderlik ning ülearu ülbegi, kuid võib-olla on see seletatav tema kuulsuse tõttu. Ta käis palju pidutsemas, lõbutsemas ning ühel peol tegi ta isegi
Kas Salieri tappis Mozarti? Itaallane Antonio Salieri sündis 6 aastat enne Mozartit ja suri 34 aastat pärast teda. Salieri käes oli Austria kuningriigi kõige ihaldatum muusikukoht - õukonna kapellmeister Viinis ja seda kolm aastakümmet järjest. Kapellmeistri kohta oli kaua ihaldanud ka Mozart, et oma kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos Mozartiga, kandis tihti ette ka tema teoseid, oli Beethoveni, Schuberti ja Liszti õpetaja ning väga edukas ja isegi innovatiivne helilooja, kes käis ajaga kaasas, hilisbarokist vararomant
"Amadeus" filmi analüüs Film ,,Amadeus" on eluloofilm Wolfgang Amadeus Mozarti elust 18. sajandi teisel poolel läbi Austria keisri õukonnamuusiku Antonio Salieri silmade. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3- aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat. Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja.
Amadeus Klassi tulles öeldi meile, et hakkame filmi vaatama. Pole eriti suur filmisõber. Üldjuhul tekib mul alati uni. Nüüd oli minu jaoks ees suur katsumus, et mitte magama jääda. Kuid üllatuseks oli juba filmi algus huvitav. Filmi vaadates tekkisid nii mitmedki emotsioonid, kurbus , naer , rõõm. Film ,,Amadeus" rääkis noorest, andekast noormest tema eluloost. Õigupoolest käis jutt Wolfgang Amadeus Mozart - st, läbi Antonio Salieri silmade. Kui võtta kokku minu teadmine temast siis need olid väga väiksed. Teadsin aind, et oli kuulus helilooja. Mozart paistis juba väiksena väga silma. Juba see tekitas hämmingut kuidas ta kinnisilmi klaverit mängis. Ta oli andekas ja kiire õppija. Filmis paistis igati välja Salieri kadedus tema vastu. See oli igati õigustatud, kuna Mozart oli lihtsalt kadestamist väärt. Salieri tegi kõik
tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid
1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja 17 dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid