Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit
Vaatamata sellele, et rahvusooperi temaatika oli seotud hoopis Türgiga, oli nii kuulajaskond kui ka keiser pärast esiettekannet teosega väga rahul. Mozart ihkas pikka aega Antonio Salieri ametikohta, kuid isegi pärast keisri vaimustust ta loomingu üle, anti Wolfgangile vaid teisejärguline kapellmeistri koht. Arvestades suurmeistri ametikoha tähtsust ning tema uudsete teoste kuulsust mõtlesin, et Mozart ei pidanud taluma majanduslikke raskusi, kuid filmi vaadates tähendasin, et ka Mozarti perekond kulutas mitu korda rohkem raha, kui neil sissetulek oleks võimaldanud. Wolfgang ise ning ka tema naine Constanze, kes oli koduperenaise tütar, raiskasid palju raha riietele ja pidudele. Arvan, et Mozart oli oma vanuse kohta veel küllaltki lapsik, mõtlematu, liiderlik ning ülearu ülbegi, kuid võib-olla on see seletatav tema kuulsuse tõttu. Ta käis palju pidutsemas, lõbutsemas ning ühel peol tegi ta isegi
"Amadeus" filmi analüüs Film ,,Amadeus" on eluloofilm Wolfgang Amadeus Mozarti elust 18. sajandi teisel poolel läbi Austria keisri õukonnamuusiku Antonio Salieri silmade. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3- aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat. Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja.
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt
parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemisi õukonnas, kontsertreise Euroopa tähtsamatesse muusikakeskustesse ning toimetas trükki tema esimesed teosed. NB! Jätkub järgmisel lehel! I. Lapsepõlv. Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis. Ta oli vanemate seitsmes ja viimane laps. Wolfgang olevat mänginud esimesi palu õe noodivihikust nelja- aastaselt ja 1761. aasta algul, kui poiss oli viiene, pani isa kirja tema kaks väikest klaveripala. Sama aasta lõpust on teada Wolfgangi esimene avalik esinemine. Auahne isa korraldas 1762. aastal laste esinemise Münchens Baieri kuurvürsti ees ning sealt algasid pikad ja kurnavad
valmistades oma suurepärase loominguga ette suuri sotsiaalseid muutusi. Tema ümber on legende ja müüte rohkem, kui teada olevaid kindlaid tõeseid fakte elukäigu kohta. Kõige suuremaid intriige tekitavad kindlasti lood ja jutud tema surma kohta. Kuid seda ei tea keegi, mis tegelikult juhtus. Me võime ainult kuulata kontserdisaalis või ooperiteatris muusikat ja nautida seda. 3 Mozarti elu: Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Kokku oli Mozartite peres 7 last, kellest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna ehk Nannerl kasvasid lapseeast vanemaks. Vapustava helilooja ristinimi oli Joanne Chrysostomus Wolfgangus Theophillus. Tema isa Leopold oli üle Euroopa tuntud ja hinnatud õpetaja ning samuti ka Wolfgangi kodulinna
tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
Kõik kommentaarid