Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmi "Amadeus" analüüs (0)

3 HALB
Punktid
Amadeus
Film „Amadeus“ räägib kuulsa Viini helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost läbi Antonia Salieri silmade. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, ta oli usklik ning tema suurimaks sooviks oli saada läbi Jumala tahte maailma etemaiks heliloojaks. Kuid kui õukonda saabus Mozart , kes tegi juba lapsepõlves oma esimese suurteose, muutuvad tema eesmärgid pürgida kõrgejärguliseks ja kuulsaks heliloojaks mõttetuks. Ta mõistab, et muusika loomises jääb ta Mozartile pikalt alla. Ta solvub Jumala peale ning hakkab ebausklikuks, kuna tema oodatud jumaliku ande saab endale hoopis see vastutustundetud ja lärmakas irvhammas.
Mozart oli tõesti kadestamisväärne, eriti veel selle poolt, kes on terve oma elu sellist annet endale ihkanud. Mozartil oli vapustav taktitunnetus ja kuulmine , samuti ka mälu.
Näiteks võib tuua juba selle, kui keiser kutsus Mozartit enda juurde jutule. Enne kokku saamist tutvustas Salieri keisrile enda pala, jutt jõudis lõpuks selleni, et keiser soovis seda mängida vastuvõtapalana Mozarti sisenemisel. Ja nii nad tegidki ning Mozart suutis juba esimese kuulmisega veatult selle maha mängida ning isegi sellele vürtsi juurde lisada. See loomulikult viskas Salieri Mozarti vihatulle puid juurde, kuna tema näost oli juba näha, et sellest nn “vürsti juurde lisamisest“ arvas Salieri kui tema loo rüvetamisest.
Suurem osa filmist räägib sellest, kuidas Salieri soovis teada saada Mozarti loomingu saladusi. Selle tulemusena saatis ta Mozarti poole spiooni, kes oli teenijanna. Kuid Salieri kahjuks oli see tegevus mõttetu, kuna ta ei saanud teenijannalt mitte mingisugust tähtsust omavat infot
Mozarti geniaalsust saab väljendada ka sellest, et ühel ööl ilmus tema ukse taha anonüümne maskiga mees, kes pakkus talle tööd väikse kotikese täis kuldmüntide eest. Tööks oli ühe ööga valmistada reekviem . Mozart võttis töö vastu, kuna ta polnud oma naisega just kõige rikkam, sest Mozartile meeldis raha laristada. Geniaalne on see selle suhtes, et paljud teeksid sellise teose mitme kuuga, või isegi aastaga, aga tema oli juba ühe ööge nõus.
Minu arust jõudis film haripunkti alles siis, kui Mozart jäi teadmata põhjustel nii haigeks , et ei suutnud isegi jalul püsida. Salieri viis ta tema enda ooperi keskelt koju, mis lõppes lõpuks sellega, et Salieri aitas Mozartil lõpetada see reekviem, mida ta ühe ööga pidi ära lõpetama. Nad kirjutasid seda mitmeid tunde, kuniks nad mõlemad väsisid ära ning heitsid sõba silmale . Hommikul ärgates näevad nad Mozarti naist, kes oli Mozarti juurde tagasi tulnud. Naise pika moraali käigus, kus ta pidas rääkis muusika kahjulikkusest Mozarti tervisele, tõmbabki Mozart peagi oma viimase hingetõmbe ja sureb enda voodis .
Kõige enam meeldis mulle filmi juures selle väljanägemine ja üleüldse see, et näidati kuidas Mozart enda loominguid lõi. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka Mozarti naer, mis iga kord tõi ka minule naeru suule, kuna see lihtsalt oli nii kohatu . Kokkuvõttes jäin ma filmiga väga rahule, ma tõesti ei oodanud midagi sellist sellest filmist. Pigem ootasin midagi igavat, kuid ei, täitsa huvitav film oli, mis hoidis koguaeg pilku ekraanil.
Filmi-Amadeus-analüüs #1 Filmi-Amadeus-analüüs #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NiaR Õppematerjali autor
Millest film rääkis ja selle analüüs

Sarnased õppematerjalid

Amadeus-filmi analüüs
1
doc

Amadeus, filmi analüüs

Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit

Muusikaajalugu
Kas Salieri tappis Mozarti
3
doc

Kas Salieri tappis Mozarti?

Vaatamata sellele, et rahvusooperi temaatika oli seotud hoopis Türgiga, oli nii kuulajaskond kui ka keiser pärast esiettekannet teosega väga rahul. Mozart ihkas pikka aega Antonio Salieri ametikohta, kuid isegi pärast keisri vaimustust ta loomingu üle, anti Wolfgangile vaid teisejärguline kapellmeistri koht. Arvestades suurmeistri ametikoha tähtsust ning tema uudsete teoste kuulsust mõtlesin, et Mozart ei pidanud taluma majanduslikke raskusi, kuid filmi vaadates tähendasin, et ka Mozarti perekond kulutas mitu korda rohkem raha, kui neil sissetulek oleks võimaldanud. Wolfgang ise ning ka tema naine Constanze, kes oli koduperenaise tütar, raiskasid palju raha riietele ja pidudele. Arvan, et Mozart oli oma vanuse kohta veel küllaltki lapsik, mõtlematu, liiderlik ning ülearu ülbegi, kuid võib-olla on see seletatav tema kuulsuse tõttu. Ta käis palju pidutsemas, lõbutsemas ning ühel peol tegi ta isegi

Muusikaajalugu
Amadeus-filmi analüüs
2
docx

"Amadeus" filmi analüüs

"Amadeus" filmi analüüs Film ,,Amadeus" on eluloofilm Wolfgang Amadeus Mozarti elust 18. sajandi teisel poolel läbi Austria keisri õukonnamuusiku Antonio Salieri silmade. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3- aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat. Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja.

Ooper
Wolfgang Amadeus Mozart-Referaat
10
docx

Wolfgang Amadeus Mozart (Referaat)

Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt

Muusikaajalugu
Wolfgang Amadeus Mozart-1756- 1791
12
docx

Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791)

parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemisi õukonnas, kontsertreise Euroopa tähtsamatesse muusikakeskustesse ning toimetas trükki tema esimesed teosed. NB! Jätkub järgmisel lehel! I. Lapsepõlv. Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis. Ta oli vanemate seitsmes ja viimane laps. Wolfgang olevat mänginud esimesi palu õe noodivihikust nelja- aastaselt ja 1761. aasta algul, kui poiss oli viiene, pani isa kirja tema kaks väikest klaveripala. Sama aasta lõpust on teada Wolfgangi esimene avalik esinemine. Auahne isa korraldas 1762. aastal laste esinemise Münchens Baieri kuurvürsti ees ning sealt algasid pikad ja kurnavad

Muusikaajalugu
Mozart
8
rtf

Mozart

valmistades oma suurepärase loominguga ette suuri sotsiaalseid muutusi. Tema ümber on legende ja müüte rohkem, kui teada olevaid kindlaid tõeseid fakte elukäigu kohta. Kõige suuremaid intriige tekitavad kindlasti lood ja jutud tema surma kohta. Kuid seda ei tea keegi, mis tegelikult juhtus. Me võime ainult kuulata kontserdisaalis või ooperiteatris muusikat ja nautida seda. 3 Mozarti elu: Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Kokku oli Mozartite peres 7 last, kellest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna ehk Nannerl kasvasid lapseeast vanemaks. Vapustava helilooja ristinimi oli Joanne Chrysostomus Wolfgangus Theophillus. Tema isa Leopold oli üle Euroopa tuntud ja hinnatud õpetaja ning samuti ka Wolfgangi kodulinna

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu-suvetöö-Keskaeg renessanss ars nova-barokk Händel Bach Beethoven Mozart
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid

Muusikaajalugu
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun