3 tähtsamat heliloojat : Haydn, Mozart, Beethoven (0)

Franz Joseph Haydn (1732-1809)
Haydn oli päris Alam-Austriast.
Ta kutsuti 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks.
Laulmise kõrvalt õppis ta ka klaviiri-ja viiulimängu.
Hiljem teenis elatist klaveriõpetajana ja oli klaverisaatja Nicola Porpora juures.
Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani.
Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades.
LOOMING :
Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja.
Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniažanri rajajaks.
Haydnil oli 104 sümfooniat.
Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti.
Tema kaks tuntumat oratooriumi on „Loomine“ ja „Aastajad“.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks.
Ta oli imelaps .
Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse žanridesse.
Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister.
Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse ja pikka aega oli isa ka poja mänedžer.
Mozarti õe nimeks oli Maria Anna ehk Nannerl, kellega ta vahel koos esines.
Viinis tegutses Mozart muusikaõpetajana ning andis tihti kontserte.
Viinis Mozart abiellus ning tutvus Haydniga.
Haydnist sai talle eeskuju kvartetižanris ning Haydnile pühendas ta ka oma esimese kvartetikogu.
Mozarti muusika leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liialt keeruline.
Mozart suri 1791. aastal, kuid siiani ei ole teada, millesse ta suri ja miks maeti ta vaeste ühishauda.
LOOMING :
Vaimulikku muusikat on Mozarti loomingus üsna väike.
Mozarti tähtsaim vaimulik teos on „ Reekviem “.
Mozart kirjutas 19 ooperit ja tema kuulsamad ooperid olid „ Figaro pulm“ ; „Don Giovanni “ ja „Võluflööt“.
Mozart kirjutas umbes 50 sümfooniat. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid , napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus.
Lisaks sellele on Mozart kirjutanud instrumentaalkontserte ja hulk kammermuusikat.
Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon .
Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja žanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga.
Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära.
Beethovenist sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi.
Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi.
Beethoven sündis Bonnis.
Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja.
Isast sai ka beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja.
Esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt.
Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse nin prantsuse itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea.1800.aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1. sümfooniaga.
Sajandivahetuseks oli Beethoven kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus, pärast seda järgnes hingeline kriis.
1802. aastal algas tema loomingu kõrgperiood, mis kestis 10. aastat, siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid.
Peale seda järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe.
Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse.
LOOMING :
Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult igat detaili.
Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost.
Olulisemad teosed olid „9 sümfoonia“ ; „5 sümfoonia“ ; „Appasionaata“.