Tema jaoks ideaalne töökoda oleks läbipaistva katusega Pariisis või Suur Britannias.Praegu ta töötab töökojas mis on igavese remondi olekus kuid ta tahab asendada selle uuema ja paremini valgustatuma vastu. Vabal ajal talle meeldib lugeda, kohtuda sõpradega, veeta aega oma lastega või korjata kivikesi mere ääres. Moldaavias pole merd ja see tundub siiamaani kunstnikule imalikuna. Näitused Osalemine ühisnäitustel: 1984 - Osaleja Noorte Kunstnike näitusel. Bendera, Moldaavia 1985 - Osaleja Noorte Kunstnike näitusel, Linnamuuseum. Tiraspol, Moldaavia 1984-1999 - Osavõtt vabariiklikest (Eesti) ja rahvusvahelistest näitustest (Venemaa, Prantsusmaa) 1990 - Sügisnäitus. Galerii MRK. Tallinn, Eesti 1994 - Rühmitus "Oko". Galerii "Art Maiden". Tallinn, Eesti 1996 - Moldaavia kunstnike näitus Eestis. Mustpeade Vennaskonna hoone. Tallinn, Eesti 1998 - Grupinäitus, 6 tööd, "Galerie Cymaise". Arles, Prantsusmaa 1998 - Grupinäitus, 7 tööd, "Galerie JP. Carron - Art
majandusüksused nagu VKE-d, teenindussfäär, de-industrialiseerimine, kasvavad majandusharud (teenindussektor, kaubandus, turism ja erinevad tööstused), tehnoloogiline lihtsustumine ja töömahukas tootmine, regionaalpoliitika ning mitme-tasandiline ruumiplaneerimine. 6. Millised on kõrge ja millised madala põllumajandusliku tööhõivega riigid? Kus asub selles osas Eesti? Kõrge põllumajandusliku tööhõivega riigid on näiteks Moldaavia, Rumeenia ja Türgi ning madala tööhõivega Suurbritannia, Luxembourg ja Malta. Eestis on põllumajandusliku tööhõive pigem madalama poolne kui võtta võrdluseks näiteks Moldaavia. 7. Mis suunas on muutunud töötajate vanus majandusharude lõikes? Millised on nende muutuste mõjud piirkondade tööturgudele? Töötajate vanus on põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi majandusharus muutunud läbi aastate kasvavalt vanemaks, samuti ka haridusvaldkonnas
talle võlgu. Itaalia astus nn. suurriikide hulka. Saksa kaotas suurriikide seisundi. Saksast sai vabariik. Saksamaa majanduslik ja poliitiline positsioon nõrgenes. Jäi ilma kõigist oma kolooniatest, pidi maksma reparatsioone. Austria-Ungari impeerium lagunes. Selle asemele tekkis, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Venemaast sai sotsialistlik riik. Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Seoses sõjaga avardus tavaliste inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. 5. Impeeriumide lagunemine: Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Austria-Ungari lagunes: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Saksamaa: Ida Saksa osa läks Poolale. Danzig ja Memel kuulutati vabalinnaks. Elsas ja Lotring läksid Prantsusmaale. Saarimaa läks rahvasteliidu kontrolli alla. 6
Baumani sekretär rajoonikomitee NSV Liidu Ülemnõukogu Krasnopresnenski Presiidiumi esimees rajoonikomitee sekretär Moldaavia KP KK I Moskva sekretär linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretär Kasahstani KP KK II ja I sekretär KK Poliitbüroo liige Ukraina NSV NLKP KK sekretär
uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivselt, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000)
Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine 21. August 1991 Läti taasiseseisvumine Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) 21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini kätte NSV Liidu laialisaatmine 1991 Liiduvabariigid kuulutavad end iseseisvaks (Ukraina, Valgevene, Moldaavia jt) Lääneriigid taastavad Balti riikidega diplomaatilised suhted 6. septembril tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust 8. detsembril saadetakse Nõukogude Liit laiali ja Venemaa, Ukraina ning Valgevene loovad Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ), aja jooksul liitub ka teisi endisi liiduvabariike 25. detsembril 1991 annab M. Gorbatsov võimu üle B. Jeltsinile KÜLMA SÕJA LÕPP Vene Föderatsioon 1991 - tänapäev
tippu Alates 14.juulist 1941 kuni sõja lõpuni oli Leonid tegevväes 2. novembril 1944 eduatati armee poliitosakonna polkovnik Brenžev kindralmajoriks Vältis otsest sõdimist, pigem kohtus sõduritega ja tegeles poliitikaga 1946. aastal valiti Leonid Ukraina K(b)P Zaporožje Oblastikomitee sekretäriks 1947. aastal autasustati Brežnevi Lenini ordeniga hiiglasliku metallurgiatehase avamise eest Zaporožjes 1950. aastal suunati ta Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki → 1950-52 oli sealse Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei) XIX kongressil 1952 valiti Leonid Keskkomitee liikmeks ja sealhulgas ka sekretäriks 1953 → Merejõudude Poliitilise Valitsuse ülem ning Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse asetäitja 1954 → NLKP Keskkomitee teine sekretär 1955 → NLKP Keskkomitee esimene sekretär
Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu. Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Sõjaväestatus oli suur. Elatustase madal. Liiduvabariigid (15) Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV, Tadziki NSV, Türkmeeni NSV, Vene NFSVEesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV, Turkmeeni NSV, Tadziki NSV, Vene NFSV Idablokiriigid (14) NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, Hiina, Põhja-Korea, Vietnam, Kuuba NSV Liit 1945-1956
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine Riigipöördekatse läbikukkumisega oli NSV Liidu saatus otsustatud. Selle osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks, impeerium säilis peagi veel vaid paberil. Balti riikide iseseisvuse taastamise järel olid lääneriigid üksteise järel taastanud nendega diplomaatilised suhted, 6. septembril 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. 24. augustil 1991 kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. augustil Valgevene ja Moldaavia, järgnevate kuude jooksul järgnes neile enamik teisi endisi liiduvabariike. 8. detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes Belovezjes avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. Gorbatsovil ei jäänud üle muud kui toimunuga leppida. 25. detsembril 1991 loobus ta ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile
11.1874 07.02.1920) oli Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas. Aleksandr Koltsak sündis sõjaväelase perekonnas. Tema isa teenis Venemaa keisririigi meresuurtükiväes. Ta oli Obuhhovi tehases valmistatud relvastuse vastuvõtja mereministeeriumi esindajana. Pärast sõjaväest kindralmajorina erruminekut töötas ta samas tehases edasi insenerina. Koltsakkide suguvõsa esiisaks oli 1793. aastal Venemaa poolt vallutatud Hotini kindluse moldaavia päritolu komandör Koltsak-pasa. Haridusteed alustas Aleksandr Koltsak Merekadettide korpuses. Selle lõpetamise järel sai ta mitsmani auastme ning suunati teenistusse merejõudude laevadele - ristlejatele Rjurik ja Kreiser, millel teenides huvitus ta hüdrograafiast. 1898. aasta detsembris ülendati ta leitnandiks. Aastal 1900 kutsus parun Eduard von Toll ta Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia poolt organiseeritava polaarekspeditsiooni koosseisu. 21. juulil 1900 väljus kuunar
Jeltsini kätte. · Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine, SRÜ loomine · Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. · 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. · 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. · 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. · 8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ. · SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. · SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidzaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. · 25. dets
Gorbatsovi vastu astuski välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. Nähes, et sõjalise jõu kasutamine pole edukas, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991 märtsis korraldati üleliiduline referendum, kus räägiti NSV Liidu säilitamise küsimusest. ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvumismeelsed piirkonnad ( Baltimaad, Armeenia, Gruusia, Moldaavia ) boikoteerisid referendumit. Baltimaades korraldatud referendumis toetasid suurem osa elanikkonnast iseseisvumist. Gorbatsov üritas sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Jeltsinit esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustest kommunistliku partei tegevus vallandas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtkonnas pahameelt. Gorbatsov üritas NSV Liidu koos hoida liidulepingu abil. NSV Liidu
Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: "Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.". Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid. Esimene noorte tantsupidu toimus 1962. aastal. KASUTATUD MATERJALID http://laulupidu.ee/ajalugu/tantsupeod/ http://en.wikipedia.org/wiki/File:XVIII_tantsupidu Tantsupeod arvudes Jrk. nr
Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled) 5) ugri rühm (ungari keel u 12 miljonit kõnelejat, handid ja mansid Lääne-Siberis) Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima keelkonna. Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja- Indiast Euroopasse. Tänapäeval jagunevad: romaani keeled (u 350 milj kõnelejat). Idaromaani keeled - itaalia, rumeenia ja sellele väga lähedane moldaavia keel. Lääneromaani keeled - prantsuse, katalaani (Hispaanias ja Andorras), hispaania ja portugali keel. Väljaspool Euroopat Kanadas (prantsuse keel) ja kogu Ladina- Ameerikas (Brasiilias portugali, mujal hispaania keel). germaani keeled (läänegermaani - inglise, hollandi ja saksa keel ning juudi keel ehk jidis. Põhjagermaani ehk skandinaavia keeled on taani, rootsi, norra ja islandi keel. balti keeled (läti ja leedu keel ning 1700. a paiku hääbunud preisi keel)
piisavalt nutikad. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: “Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.”. Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid. Esimene noorte tantsupidu toimus 1962. aastal. Tantsupeod arvudes Jrk. nr. Peo aeg Etendusi Osalejaid I *)15.-17.06
aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene kuulutavad augustisündmuste taustal välja iseseisvuse. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6. Kuidas taasiseseisvusid Balti riigid, eriti Eesti? Loe lisa Eesti ajaloo õpikust!
1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga. Rumeenia võimud surusid kommunistliku mässukatse maha. Rahvusvaheline foon. Eesti välispoliitika oli orienteeritud Suurbritanniale. Briti laevastik tõttas Eestile appi 1918. aastal, kui Punaarmee tungis jõudsalt Tallinna suunas. Eelnenust johtuvalt peeti inglasi oma parimaiks liitlaseks. Teised suurriigid: Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, ka Saksamaa, ei ilmutanud huvi Eesti-
vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud. Külvatavate meetaimede hulka kuuluvad raps, aedkoriander, metssalvei, jumikas, harilik keerispea, söödagaleega, valge ristik, harilik käokannus, roosa ristik, ussikeel, tatar, valge mesikas, harilik kurgirohi, valkjas mesiohakas, moldaavia tondipea, veiste südamerohi, kurk, iisop, lõhnav reseeda, aedmajoraan, harilik naistenõges. Iisop Valge mesikas Valkjas mesiohakas Kasutatud kirjandus · Internet: www.mesindus.ee · Ajalehed: Maaleht
21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene kuulutavad augustisündmuste taustal välja iseseisvuse. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6. Kuidas taasiseseisvusid Balti riigid, eriti Eesti? 7. Sündmused Eestis 1987- nõudsid Balti riigid M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. fosforiidikampaania 1988- loominguliste liitude pleenud, kus kritiseeriti olukorda eestis. Laulev revolutsioon, rahvarinne 1989-balti kett 1990-interrinne proovis eesti ülemnõukogusid laiali ajada, eesti kongressi valimised.
alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: "Maailm on muinasjutt". "Maailm on muinasjutt" Maailm on liikuv lugu, mis alati otsas, mis langedes läbi aja iga hetk uuesti alustab otsast. Kareva maailmas · Kareva luulet on tõlgitud: vene; inglise; ukraina; turkmeeni; moldaavia ja teistesse keeltesse, koguna «». · Kareva ise on tõlkinud A. Ahmatova ja teiste luulet. Kasutatud kirjandus · "Eesti Kirjanduslugu", Koolibri, 2000 (E.Annus, L.Epner, A.Järv, E.Süvalep, M.Velsker); · "Eesti Kirjandusrahva Leksikon", Eesti Raamat, 1995 (Oskar Kruus).
ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.S...
tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporozje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. 3 Aastatel 19501952 Moldaavia KP KK esimene sekretär. NLKP XIX kongressil 1952 valiti ta Jossif Stalini ettepanekul NLKP Keskkomitee sekretäriks ja NLKP Keskkomitee Presiidiumi liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt ametikohtadelt. Aastatel 1953--1954 oli ta Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja. Pavel Sudoplatovi[2] ja Kirill Moskalenko[3] andmetel oli umbes 10 relvastatud kindrali seas, kes 26. juunil 1953 Kremlisse kutsuti ja kes ei teadnud
Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Hetiidid – õppisid esimesena rauda tootma. (1500 eKr) Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng.
poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär; 1952 1953 NLKP KK sekretär; 1952 1953 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1952 1982 NLKP KK liige 1953 1954 Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse ülema asetäitja; 1954 1955 Kasahstani KP KK II sekretär; 1955 1956 Kasahstani KP KK I sekretär; Kasahtanis oli Breznevi põhiülesandeks stepis uudismaade rajamine. Seda ta ka tegi, kuigi mõnevõrra nurispidiselt
.. Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini laimamine; ,,Nõukogude Liidu tegemine" NSVL moodustamine 1922. aastal Vene NFSV(Nõukogude Föderalistlik Sotsialistlik Vabariik), Valgevene NSV, Taga-Kaukaasia Föderatsioon. 1924-1939 Kasahhi, Usbeki, Turknemi, Tadziki, Kirgiisi. Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan ja Karjala. 1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng:
viimase poolel sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO (eelkõige USA ja NSVL) sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Seda ka tehti. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Nõukogude Liidu vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV,(jne..kõigi taha NSV) Valgevene, Usbek, Kasahh, Gruusia, Aserbaidzaan, Leedu, Moldaavia, Läti, Kirgiis, Tadzik, Armeenia, Türkmeen, Eesti. Sotsialistlikud riigid Albaania, Bulgaaria, Jugoslaavia, Hiina, Põhja-Korea, Kuuba, Mongoolia, Poola, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam.
juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern, põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed õitsevad tavaliselt juuli lõpust kuni hilissügiseni. Neist olulisemad on kanarbik, sügisene seanupp, moldaavia tondipea, kuldvits. (Rohtla, 2001) Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt: · põllukultuurid · haljasalade ja parkide taimed · metsataimed · niidu-, soo- ja karjamaataimed · köögiviljakultuurid · spetsiaalselt külvatavad meetaimed · mitmesugused muud meetaimed · aialilled. Antud rühmitamine on mõnes mõttes tinglik, kuna väga paljud taimeliigid
Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega .Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut.20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine .21. August 1991 Läti taasiseseisvumine .Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust . 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) .21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini ätte.Liiduvabariigidkuulutavad end iseseisvaks (Ukraina, Valgevene, Moldaavia jt) . Lääneriigid taastavad Balti riikidega diplomaatilised suhted .6. septembril tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust . 8. detsembril saadetakse Nõukogude Liit laiali ja Venemaa, Ukraina ning Valgevene loovad Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ), aja jooksul liitub ka teisi endisi liiduvabariike .25. detsembril 1991 annab M. Gorbatsov võimu üle B. Jeltsinile . KÜLMA SÕJA LÕPP
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) 7
Majanduslik olukord oli raske, raha oli kaotanud väärtuse, õitses must turg. Pandi alus sotsiaalsele turumajandusele. Kehtestati Saksa mark. Saksa majandusime- kiireim majanduslik areng Euroopas. Konrad Adenauer- Saksamaa kantsler India- iseseisvus, puhkes võitlus hindude ja moslemite vahel. Gandhi püüdis neid rahustada. India etteotsa tõusis J. Nehru. Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Loodi 1922 Liiduvabariigid- Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV, Moldaavia NSV, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Usbek, Tadziki, Kasahi, Turkmenia, Vene NSFV. Idablokk- Sotsialistlikud maad, kes olid küll iseseisvad kuid kuulasid Moskva sõna. NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Jugoslaavia erines teistest idabloki riikidest, sest ei allunud Moskva diktaadile ning võttis vastu abi Marshalli plaani kaudu. Idabloki riikidele iseloomulikud tunnused:
üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008)
10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu. Bessaraabia annekteeriti juuni 1940 ja nimetati Moldaavia NSVks. 4. Hitleri vastane koalitsioon: Atlandi harta, 3 konverentsi (Teheran, Jalta, Potsdam) Atlandi harta: 8-punktiline dokument, mille sõnastasid USA president F.D.Roosevelt ja Suurbritannia peaminister W.Churchill USA sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil. Selles sõnastati Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Harta 2. ja 3. punkt nägid ette sõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist
Riigikogu valimised. Valimised toimusid ehtnõukogulikult: üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NL-i koosseisu. 6. augustil ,,rahuldas eesti rahva palve" NSVL-i Ülemnõukogu. Samal moel ühendati Leedu, Läti ja Moldaavia. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ümberkorraldused: · senise riigiaparaadi lammutamine · võtmepositsioonide andmine kommunistide kätte · uus konstitutsioon: Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Esimeheks Johannes Vares), senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu · Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed · kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga
Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
loomad elavad viies erinevas ELUPAIGAS?. Näiteks koprad, hirved, linnud ja roomajaid asuvad metsades, kuid närilised pigem steppides. Kaladest on tuntud cat-fish, carps, flat-fish jne. Maavarad Maapind koosneb erinevatest kivimitest, näiteks graniit, paekivi, savi jne. Veel on limiteeritud kogustes ka süsi petrooleumit ja naturaalset gaasi. Üldiselt on maavarade poolest vaene riik ja enamasti seda imporditakse mujalt riikidest. Ajalugu Enamus praegusest Moldovast oli 14.sajandil Moldaavia osa, 16.sajandil vallutas selle piirkonna Türgi Otoman. 1791. aastal haaras osa Moldova alast enda alla Venemaa ja 1812.aastal ka ülejäänu, kui Türgi andis ära Bessaraabia provintsi, mis jäi Pruti ja Dnestri jõgede vahele. Väike osa jäi ka türklaste kätte, kuid 1918. aastal anti ka see Rumeenia kätte, siiski Venemaa sellega rahul ei olnud. 1924. aastal sai Moldova autonoomseks Nõukogude Liidu vabariigiks ja 1939. aastal peale
Võitjariigid otsustasid kaotajate üle (see pole tglt õiglane) 24 mehest mõisteti 12 surma, k.a Ribbentrop Pariisi Rahukonverents AEG: 1945-1946 Arutati rahulepinguid Saksamaa liitlastega (need lepingud allkirjastati 1947.a) Kõikidele riikidele kirjutati ette: 1. reparatsioonid 2. erinevad territoriaalsed liidendused maade ümberjagamine Rumeenia kaotas NSVL Bessaraabia alad sinna loodi Moldaavia NSV Soome kaotas NSVL Karjala koos Viiburi linaga, veel kaotas Soome väljapääsu Valgele merele San Francisco AEG: 1951.a Rahutingimused Jaapani ja võitjariikide vahel 1. Jaapan demilitariseeritakse 2. Demonteeriti Jaapani sõjatööstus 3. Jaapanisse jäid USA sõjabaasid 4. Jaapan tunnustas Korea iseseisvust 5. Jaapan tunnustas NSVL õigust Lõuna-Sahhariinile
teletorni.21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit.24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia.8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ. SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidzaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. 25. dets. 1991 loobus Gorbatsov ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile. Seega 1991.a. dets
Jeltsin tunnistas nende iseseisvust. · 20 aug rünnati valget maja, Moskva kesklinnas kokkupõrked valge maja kaitsjatega. · 21. aug saabusid linna Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Võim läks Jeltsinile IV Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine · NSVL osad kuulutasid end üksteise järeö iseseisvaks. · 6. sept 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust NSVL · 24 aug kuulutas end iseseisvaks Ukraina · 27 aug iseseisvusid Valgevene ja Moldaavia, järgnesid enamik liiduvabariike. · 8. dets 1991 allkirjastasid venemaa, Ukraina, Valgevene juhid avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. · 25. dets loobus Gorbatsov võimust. · Esialgu arvati et SRÜ kujuneb NSVL aseaineks, tegelikult tugevat ühendust ei kujunenud.
21. aug järgnes Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust. 20 aub rünnati valget maja, Moskva kesklinnas kokkupõrked valge maja kaitsjatega. 21. aug saabusid linna Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Võim läks Jeltsinile Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine: NSVL osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks. 6. sept 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust NSVL 24 aug kuulutas end iseseisvaks Ukraina 27 aug iseseisvusid Valgevene ja Moldaavia, järgnesid enamik liiduvabariike. 8. dets 1991 allkirjastasid venemaa, Ukraina, Valgevene juhid avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. 25. dets loobus Gorbatsov võimust. Esialgu arvati et SRÜ kujuneb NSVL aseaineks, tegelikult tugevat ühendust ei kujunenud.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sõltumatute Riikide Ühendus Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Nõukogude Liidu asemele postsovjetliku ala uueks riikide ühenduseks tekkis Sõltumatute Riikide Ühendus, mis on loodud ja vajalik arvestades kõiki endise NSVL riikide vahelisi tihedaid majanduslikke ja poliitilisi suhteid. Uus geopoliitiline ühendus endise NSVL territooriumil sai oma olemuselt üleminekuliiduks, mille liikmesriigid alles õppisid ja harjusid oma suveräänsusega endiselt oli väga tugev küll juba nähtamatu, kuid eksisteeriv poliitiline, ajalooline ning majanduslik side nende vahel. Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaminis...
aastal 10%, 2006. aastal 7,2%). Samas kasvab “muude” abortide osakaal (2001. aastal 7,1%, 2006. aastal 12,1%). Kahjuks ei ole Tervise Arengu Instituudi leheküljel, kus andmed on esitatud, selgitust selle kohta, millised on “muud” abordid. Euroopa maade aborti puudutav seadusandlus NÕUDMISEL: Norra, Rootsi, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Tðehhi, Slovakkia, End. Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi, Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Moldaavia, Sloveenia. ÜSNA LAI: Soome, Island, Ühendatud Kuningriigid, (v.a. Põhja-Iirimaa), Luxembourg, Küpros ÜSNA RANGE: Poola, Portugal, Hispaania, Shveits, Ungari, Saksamaa VÄGA RANGE: Iiri Vabariik, Põhja-Iirimaa, Malta Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Abort http://www.abort.ee http://www.terviseleht.ee/200010/10_abort.php http://www.annaabi.com/Abort-m13548.html 11
võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1936. aastal kaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Aserbaidzaani ja Gruusia Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 1924 moodustati Kesk-Aasias Turkmeeni NSV ja Usbeki NSV, 1929 Tadziki NSV, 1936 Kirgiisi NSV ja Kasahhi NSV; 1940 liideti Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV, Moldaavia NSV 4. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned 1. Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20 · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus · Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili · Viljaga kauplemine keelati · Riigistati kõik tööstusettevõtted · Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati
(Harjumaa) + erijuhtumid (Oisu. Väätsa) Majandid sotsiaalse elu korraldajana maa Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek (eriti alates 1980ndatest) Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives: kõrge ja madala osatähtsusega riigid Kõrge osatähtsusega riigid on Moldaavia (31), Rumeenia (28,7), Türgi (23,7), Ukraina (15,8) ja Poola (14). Eesti keskel (3,7). Madala osatähtsusega riigid on Suurbritannia (1,4), Luxembourg (1,4), Malta (1,7) ja Belgia (1,8) Taimekasvatuse muutused ja osatähtsused Eestis Produktivism ja post-produktivistlik siire Produktivism – domineeriv poliitika põllumajanduses 1940´ - 1980´keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. See tähendas
Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. 5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailma keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Loetle NSVLiidu liiduvabariigid (15) ja Idablokiriigid (14) NSV L IIDU LIIDUVABARIIGID * Armeenia NSV * Eesti NSV * Leedu NSV * Aserbaidžaani NSV * Läti NSV * Gruusia NSV * Valgevene NSV * Moldaavia NSV * Turkmeeni NSV * Kasahhi NSV * Tadžiki NSV * Ukraina NSV * Kirgiisi NSV * Vene NFSV * Usbeki NSV I DABLOKIRIIGID * NSV Liit *Rumeenia * Ungari * Põhja- Vietnam * Poola * Saksa DV * Bulgaaria * Põhja- Korea * Jugoslaavia * * Albaania * Mongoolia Tšehhoslovakkia * Hiina NSV Liit 1945-1956
.. Jah, mitte midagi! Mind äkki haarab õud, maa poole pöördub taas mu nukra pilgu sõud ja soov on elada, et sinu armas kuju veel kaua peletaks mu hingest tusatuju. Lisa Puskini kaasametniku Pjotr Dolgorukovi päevikust: (Puskin) on alati valmis nii ülemuse juures, tänaval või platsil igaühele siin ilmas tõestama, et see, kes ei soovi valitsuse muutmist Venemaal, on lurjus... Puskin naeris... (Jutluse ajal kirikus). Puskinile määrati koduarest selle eest, et ta peksis moldaavia aadlimeest, kes ei tahtnud temaga kahevõitlust pidada... Puskin vaidles lausa ülemusega nüüdse aja kõlbluse ja elulaadi üle. Ta kaitses uusi kombeid ja harjumusi. Inzov, vastupidi, jagas kiitust vanadele ja tõestas nende üleolekut... Ülemuse lauas oli Puskin nii-öelda seltskonna hing ja jutustas oma harjunud kombel mitmesuguseid anekdoote, hakkas siis arutlema Napoleoni sõjakäigu ja Euroopa tolleaegsete riigipöörete üle ja nii ühe asjaolu juurest teise juurde minnes esitas äkki
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
