HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
Kokk 10a
Kadri Kõrm
ABORT Referaat
Juhendaja : Jana
Koel Uuemõisa 2012
1
SisukordMis on abort?........................................................................................................................................3
Aborditegemise meetodid.....................................................................................................................4
Kirurgilised aborditegemise meetodid.............................................................................................5
Medikamentoosne abort...................................................................................................................7
Kuidas toimitakse aborteeritud
beebide surnukehadega?................................................................7
Kuidas aidata?......................................................................................................................................8
Abordi tagajärjed..................................................................................................................................8
Mõned statistikad..................................................................................................................................9
Euroopa maade
aborti puudutav
seadusandlus ...................................................................................11
Kasutatud kirjandus............................................................................................................................11
2
Mis on abort?
Abort on
embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või
tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks.
Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast.
Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise
häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või
kaudselt mingitest
välisteguritest, nt kirurgilisest või medikamentoossest sekkumisest või traumast. Teisel juhul
väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt
hilja (üldiselt
pärast 28. arvestuslikku rasedusnädalat, elualalhoiusüsteemi
rakendamise korral ~22.
rasedusnädalast) ning loode ei ole surmavalt kahjustatud. Kui tegemist on abordiga enne loote
ellujäämisvõimelisuse saavutamist või on loode saanud surmavaid kahjustusi või ei anta talle
emakast väljumise järel vajalikku ellujäämisabi,
sureb loode pärast emakast väljumist.
Tavakeelekasutuses tähistab sõna “abort” üldjuhul esilekutsutud aborti, st. raseduse katkestamist
embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest.
Raseduse iseeneslikku katkemist nimetatakse varasemas faasis ka nurisünnituseks või hilisemas
faasis surnultsünniks. Meditsiinilises terminoloogias nimetatakse iseeneslikuks abordiks embrüo
või loote spontaanset väljumist emakast enne ellujäämisvõime saavutamist. Viimane sõltub suuresti
elualalhoiutehnoloogiast ja on erinevates maades määratud erinevalt: Eestis 22. rasedusnädal, USA-
s 20., Inglismaal 24. nädal.
Esilekutsutud abort erineb esilekutsutud sünnitusest eelkõige kavatsuse ja sellest tulenevalt ka
mehhanismi poolest. Esilekutsutud abordi puhul on tegevus suunatud embrüo või loote elu
lõpetamisele, mille järgselt või mille käigus ta (või tema jäänused) eemaldatakse emaüsast,
esilekutsutud sünnituse korral aga püütakse lapse elu säilitada.
Vahepealne variant on juhtum, kus embrüo või loode on iseeneslikult surnud ja meditsiinilise
sekkumise teel eemaldatakse jäänused emaüsast. See toimub näiteks peetunud raseduse korral (st.
embrüo või loode on surnud, aga
rasedus ei katke) ja mittetäieliku iseenesliku abordi jäänuste
kõrvaldamisel. "Vahepealsed" on
juhtumid , kus tegemist on emakavälise või heidikrasedusega.
Nendel juhtudel toimub abort eelkõige ema elu päästmiseks, mitte eesmärgiga lõpetada embrüo või
loote elu. Emakavälise raseduse korral võib embrüo kinnituda mitte emakaseinale, vaid näiteks
munajuhasse (enamasti) või ka emakakaelale, kõhuõõnde või munasarja. Selline rasedus ei saa
kulgeda sünnituseni ja on emale eluohtlik.
3
Aborditegemise meetodid
Alljärgnevalt on antud ülevaade maailmas
kasutatavatest indutseeritud (esilekutsutud) abordi
meetoditest . Tulenevalt Raseduse katkestamise ja
steriliseerimise seadusest on indutseeritud abort
Eestis lubatud raseda sooviavalduse alusel kuni 12.
rasedusnädalani . Seejärel on
tehislik abort
lubatud kuni 22. rasedusnädalani viiel juhul:
1. Rasedus ohustab ema tervist
2. Sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus
3. Raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse
kasvatamist 4.
Rase on alla 15-aastane
5. Rase on üle 45-aastane
Tervise Arengu
Instituudi andmetel kasutati Eestis 2006. aastal indutseeritud abortide teostamiseks
enim vaakumaspiratsiooni
meetodit (69,5%).
Ülejäänud
abordid viidi
läbi antiprogesterooni (23%), prostaglandiini (6,7%),küretaaži (0,5%), hüsterotoomia (0,1%) või
muu meetodi (0,3%) abil.
4
Kirurgilised aborditegemise meetodidVaakumaspiratsioon
Antud meetodit kasutatakse peamiselt 1. trimestri abortide tegemiseks, ent seda saab kasutada kuni
16 nädala vanuse loote aborteerimiseks. Emakakaela süstitakse valuvaigistit ja emakakaela lihast
hakatakse erineva (kasvava) paksusega pikkade koonusekujulise raudinstrumentidega lahti
venitama. Emakakaela lihast venitatakse seni, kuni ava on piisavalt suur abordiks vajalike
instrumentide emakasse sisestamiseks. Tavaliselt hakkab laiendamise ajal emakast verd erituma.
Seejärel viiakse lahtivenitatud emakakaela välisava kaudu emakassse vaakumsond (toru, mille otsas
on ava). Vaakumotsik ühendatatakse elektrilise vaakumpumbaga, mille tulemusel rebitakse
beebi tükkideks. Emaka
sisepind hakkab kohe veritsema. Vere ning loote kehaosade segu kandub
kummitoru kaudu vaakumi mõjul vaakumaparaadi anumasse. Loote lõhutud
kehaosi (luud,
sisikond, jäsemed) näeb günekoloog vaid siis, kui rasedus on kestnud vähemalt 10 nädalat (embrüol
luid ei ole).
Laiendamine ja küretaaž
Enamasti kasutatakse laiendamise ja küretaaži meetodit esimese trimestri abordi tegemiseks.
Laiendamise ja küretaaži meetodit kasutades avab arst emakakaela nagu eelpool kirjeldatud, kuid
erinevalt vaakumaspiratsioonist kasutatakse silmusekujulise otsaga nuga kürett, millega kaabitakse
loode ja
platsenta väikesteks tükkideks ning tõmmatakse need läbi eelnevalt avatud emakakaela
kehast välja. Seejärel kontrollib arst visuaalse vaatluse teel, kas kõik loote
kehaosad on emakast
kätte saadud. Erinevalt ülejäänud abordimeetoditest on laiendamisel ja küretaažil ka alternatiivne ja
täiesti õigustatav kasutus. Nimelt kasutatakse seda meetodit pärast nurisünnitust, et kontrollida, kas
emakas on “puhas” – see on oluline, vältimaks infektsiooni, mille võib põhjustada emakasse jäänud
loote, platsenta või muu kude.
Laiendamine ja tühjendamine
Seda meetodit kasutatakse tavaliselt 13 kuni 20 nädala vanuse loote aborteerimiseks, ent seda saab
kasutada kuni 28 nädala vanuse loote puhul. Kuna loote luustik on selleks ajaks arenenud
suuremaks ja tugevamaks, kasutab arst loote tükeldamiseks ja tükkide ükshaaval välja tõmbamiseks
aborditange – pikka näpitsakujulist laia otsaga instrumenti. Tihtipeale lõikab arst beebi küljest ühe
jäseme või mitu, ja enne protseduuriga jätkamist ootab, kuni beebi verest tühjaks jooksmise
tagajärjel sureb. Suuremate beebide pea tuleb purustada, et see emakakaelast läbi mahuks.
5
Soolalahuseabort
Soolalalahuse meetodit kasutatakse teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks.
Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele – nimelt
võib soolalahus süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda. Algatuseks võetakse süstlaga
lootekotist ca 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust. Beebi
hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse,
vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast
beebi surma. Beebi nahk on kas üleni põletatud või muutunud kirsipunaseks.
Hüsterotoomia abort
Hüsterotoomia on sisuliselt keisrilõige, mis tehakse raseduse kolmanda trimestri korral, kui muud
aborditegemise viisid kujutavad ema tervisele juba liialt suurt ohtu. Ema emakas avatakse
kirurgilisel teel ning beebi tõstetakse sealt välja. Seejärel kas jäetakse abitu beebi surema või
tapetakse abordiarsti või muu meditsiinilise personali poolt.
Südamesse süstimise abort
Ca 16. rasedusnädalal tuvastatakse ultrahelipildi järgi beebi asend emakas, nii et oleks võimalik
pikk nõel läbi ema kõhu beebi südamesse sisestada. Abordiarst süstib beebi südamesse soolalahust
või muud kemikaali, mis põhjustab silmapilkse südameataki.
Hiljemalt mõne päeva pärast sünnib
surnud beebi iseenesest, kuigi sündimise protsessi saab kiirendada emakakaela
avamise ja
prostaglandiini süstimisega emakalihasesse. Seda meetodit kasutatakse kõige tihedamini “raseduse
kahandamise” abortide korral. “Raseduse kahandamist” kasutatakse selleks, et aborteerida üks
mitmik või mitu, jättes samal ajal vähemalt ühe mitmikutest ellu. Enamasti kasutatakse seda
meetodit kunstliku viljastamise protseduuride järel, kuna suurema eduvõimaluse nimel
implanteeritakse emakasse tihti kuni kuus embrüot.
Harvad ei ole
juhud , kus “raseduse
kahandamist” kasutatakse vanemate poolt mitte soovitud soost laste kõrvaldamiseks.
Menstruaalne väljavõtmine
Menstruaalne väljavõtmine kujutab põhimõtteliselt varajast vaakumaspiratsiooni aborti, milleks
kasutatakse kas standardset painduva kanüüliga vaakumaspiratsiooni aparaati või isetehtud
seadeldist. Menstruaalne väljavõtmine tehakse tavaliselt enne rasedustesti – see võimaldab väita, et
protseduuri läbiviimisel puudus otsene
tahe rasedust katkestada, kuna raseduse olemasolus ei
saanud veel kindel olla.
6
Medikamentoosne abortAntiprogesterooni abort
Medikamentoosset aborti eristab teistest abordi tegemise meetoditest see, et sündimata lapse surm
kutsutakse esile mitte
kirurgilise sekkumise, vaid medikamentide manustamise teel. Samuti on
reeglina erisuseks, et tegu on ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on ema beebi
aborteerimise ajal
teadvusel . Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhisele võib medikamentoosse
meetodiga rasedust katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 63 päeva (9 nädalat), arvestatuna
viimase menstruatsiooni alguskuupäevast.
Prostaglandiini abort
Seda meetodit kasutatakse hilise teise trimestri ja kolmanda trimestri abortide tegemiseks. Ca 8 ml
prostaglandiini hormooni süstitakse emakalihasesse, mis hakkab selle tulemusel tegema väga jõulisi
kokkutõmbeid,
surudes ligi 20 tundi vältava kunstlikult esile kutsutud ning erakordselt vägivaldse
enneaegse sünni tulemusel beebi emakast välja. Kuna emaka jõuliste kokkutõmmete tulemusel saab
beebi väga tugevasti muljuda, on tema keha pärast sündi kaetud tugevate verevalumitega. Mõnikord
kombineeritakse soolalahuse ja prostaglandiini meetodit (üks tapab beebi, teine aitab tema
surnukeha emakast väljutada). Prostaglandiini aborti kasutatakse tänaseks aga harva, kuna selle
tulemusel sünnib kuni 7 protsenti beebidest elusana.
Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?
4. septembril 2007 Sotsiaalministeeriumile esitatud teabenõudes küsis Elukultuuri Instituut muu
seas, kuidas toimitakse Eesti tervishoiusüsteemis kirurgilise abordi läbi
tapetud inimeste
surnukehadega. Sotsiaalministeeriumi vastuses on kirjutatud: “Inimese sünnitushooldel ning
haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmetega, sealhulgas abordi
jäätmetega, toimitakse vastavalt „Jäätmeseadusele“. Sellest vastusest (sõna "sealhulgas") nähtub
suhtumine, et raseduse näol on tegemist haigusega ning abordi näol selle haiguse raviga. Samast
suhtumisest kantuna käiakse abordi läbi tapetud beebide surnukehadega ümber nii, nagu need oleks
jäätmed. Medikamentoosse abordi korral ei ole harvad juhud, kus teadvusel olev ema väljutab oma
surnud lapse otse WC-potti. Nii saab tapetud beebi viimseks puhkepaigaks kanalisatsioonisüsteem.
7
Kuidas aidata?
Hari ennast ja
veena ka teisi seda tegema
Elupooldava maailmavaate edukus sõltub suuresti sellest, kui haritud on inimesed, kes selle
tagaseisavad. Paljud inimesed on abordi vastu, ent vähesed on selle teema põhjalikult enese jaoks
läbi mõelnud, ning veelgi vähesemad oskavad seda teistele
veenvalt selgitada. Selleks, et kasvatada
usku oma põhimõtetesse ning enese võimesse nende eest seista, tuleb ennekõike parandada oma
teadmisi. Seepärast tutvu põhjalikult portaali Abort.ee üha täieneva
materjaliga ning jaga
omandatud teadmisi sõprade, tuttavate ja perekonnaliikmetega,
püüdes neidki veenda end selles
küsimuses
harima . Tutvusta aborti kaaluvatele naistele ja tüdrukutele portaalis Abort.ee leiduvaid
tunnistusi, kus abordi kasuks otsustanud või sellest loobunud inimesed räägivad oma kogemustest.
Abordi tagajärjed
13.12.2008 - Uus-
Meremaal asuvas Otago ülikoolis läbiviidud uuringu tulemused kinnitavad, et
aborti teinud naistel on 30% suurem tõenäosus langeda levinud psüühilise tervise probleemide
(nagu depressiooni ja ärevushäirete) ohvriks.
Uuring, mille eestvedajaks oli dr David Fegrusson ning mille läbiviimist rahastas Uus-
Meremaa Terviseuuringute Nõukogu, avaldati
British Journal of Psychiatry detsembrikuu
numbris . Uuringust
nähtus, et kõige enam seonduvad abordiga ärevushäired ning meelemürkide kasutamine.
Kontrasteeruvalt ei leitud, et ükski teine raseduse tulemus tooks kaasa psüühilise tervise
probleemide tekkimise riski
kasvamise .
Uurijad hindasid, et abort on 1,5 kuni 5,5 %
psüühikahäirete põhjuseks.
Uuringu tulemused võivad mõjutada abordi õiguslikku regulatsiooni nii Uus-Meremaal kui
Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et väidetavalt kujutab
raseduse jätkumine endast naise psüühilisele tervisele tõsist ohtu. Uuringu tulemused annavad
mõista, et paljudel juhtudel võib tõde olla täpselt
vastupidine : naise psüühilise tervise vaatevinklist
on raseduse katkestamine hoopis riskantsem valik kui raseduse jätkumine.
Professor David Fergusson, John Horwood ja dr Joseph
Boden uurisid enam kui 500 naise rasedust
ja psüühilise tervise ajalugu. Need naised võtsid osa pikaajalisest uuringust, mis algas nende
sünniga ning kestis nende 30-aastaseks saamiseni. Uurijad võtsid arvesse tegureid, mida võiks
seostada abordi süvenenud riskide ja/või psüühilise haigusega, kaasa arvatud lapsepõlve keskkonda,
noorukiea raskusi ning suhteid vanematega.
8
Samuti arvestati muude individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis. See värskeim uuring
kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on tõestanud, et abort suurendab ohtu psüühilisele
tervisele.
Nt
hiljuti ajakirjas
Journal of Psychiatric Research avaldatud artiklis, millega võeti kokku
BowlingGreen State University professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti
võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks.
Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et
abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervise häirete ohvriks.
Mõned statistikad
Diagramm 1. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel
1994-2006.
Ka kõigi vanusegruppide siseselt langeb meditsiiniliste abortide osakaal. Aborteerijate osakaal on
kõige suurem 20-24
aastaste vanusegrupis, ainult veidi väiksem on nende osakaal kahes järgmises
vanusegrupis ning enam-vähem ühesuur on aborteerijate osakaal 35-39 aastaste ja 15-19 aastaste
vanusegrupis,
ehkki viimastel aastatel on 15-19 aastaste osakaal oma
grupis jätkuvalt langenud
samal ajal kui 35-39 aastaste seas on aborteerijate osakaal püsinud stabiilsena 3,1%.
9
Diagramm 2. Antud aastal aborti teinud naiste osakaal kõigi aborteerinute seas haridustaseme järgi
aastatel 1996-2006.
Aborditegijate seas kasvab oluliseltlt põhiharidusega nasite osatähtsus (10 aasta jooksul 10%) ning
langeb kesk- ja keskeriharidusega naiste osatähtsus.
Tervikuna on aborteerijate seas siiski kõige
suurem osakaal just viimastel (kokku 65% aastal 2006).
Diagramm 3. Abortide protsent liigi järgi aastatel 1996-2006.
10
80% abortidest on legaalselt indutseeritud ehk
meditsiinilised abordid. Nende seas on omakorda
absoluutses
enamuses (~98%) legaalsed, st. naise soovil tehtavad abordid. Ülejäänud (veidi üle 2%)
on terapeutilised, st. tehtud seaduses sätestatud näidustustel. Kriminaalsed abordid moodustavad
kõigist abortidest 0,01-0,02% (sel sajandil kuni 2 aborti aastas). Spontaansete, st. iseeneslike
abortide osakaal on alla 10% ja langeb (2001. aastal 10%, 2006. aastal 7,2%). Samas kasvab
“muude” abortide osakaal (2001. aastal 7,1%, 2006. aastal 12,1%). Kahjuks ei ole Tervise Arengu
Instituudi leheküljel, kus andmed on esitatud, selgitust selle kohta, millised on “muud” abordid.
Euroopa maade aborti puudutav seadusandlus
NÕUDMISEL: Norra, Rootsi, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Tðehhi,
Slovakkia, End.
Jugoslaavia , Rumeenia,
Bulgaaria , Albaania, Kreeka, Türgi, Eesti, Läti, Leedu,
Venemaa,
Ukraina , Moldaavia,
Sloveenia .
ÜSNA LAI: Soome,
Island , Ühendatud Kuningriigid, (v.a. Põhja-Iirimaa),
Luxembourg , Küpros
ÜSNA RANGE: Poola, Portugal,
Hispaania , Shveits, Ungari, Saksamaa
VÄGA RANGE: Iiri Vabariik, Põhja-Iirimaa, Malta
Kasutatud kirjandus
h ttp://et.wikipedia.org/wiki/Abort
http://www.abort.ee http://www.terviseleht.ee/200010/10_abort.php http://www.annaabi.com/Abort-m13548.html 11
Kõik kommentaarid