Abort perekonnaõpetus (0)

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
Kokk  10a
Kadri  Kõrm
ABORT
Referaat
Juhendaja : Jana  Koel
Uuemõisa 2012
1
Sisukord
Mis on abort?........................................................................................................................................3
Aborditegemise meetodid.....................................................................................................................4
Kirurgilised aborditegemise meetodid.............................................................................................5
Medikamentoosne  abort...................................................................................................................7
Kuidas toimitakse aborteeritud  beebide  surnukehadega?................................................................7
Kuidas aidata?......................................................................................................................................8
Abordi tagajärjed..................................................................................................................................8
Mõned statistikad..................................................................................................................................9
Euroopa maade  aborti  puudutav  seadusandlus ...................................................................................11
Kasutatud kirjandus............................................................................................................................11
2
Mis on abort?
Abort on  embrüo  või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või
tehislikult.   Esimest   nimetatakse   spontaanseks,   teist   indutseeritud   ehk   esilekutsutud   abordiks.
Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast.
Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise
häire/haiguse   tagajärjel,   või   on   tema   surm   põhjustatud   kas   otseselt   või    kaudselt    mingitest
välisteguritest,   nt   kirurgilisest   või   medikamentoossest   sekkumisest   või   traumast.   Teisel   juhul
väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt  hilja  (üldiselt
pärast   28.   arvestuslikku   rasedusnädalat,   elualalhoiusüsteemi    rakendamise    korral   ~22.
rasedusnädalast)   ning loode  ei ole  surmavalt  kahjustatud.  Kui  tegemist  on  abordiga  enne  loote
ellujäämisvõimelisuse   saavutamist   või   on   loode   saanud   surmavaid   kahjustusi   või   ei   anta   talle
emakast väljumise järel vajalikku ellujäämisabi,  sureb  loode pärast emakast väljumist.
Tavakeelekasutuses tähistab sõna “abort” üldjuhul esilekutsutud aborti, st. raseduse katkestamist
embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega  emakaõõnest.
Raseduse  iseeneslikku katkemist nimetatakse  varasemas  faasis ka nurisünnituseks või hilisemas
faasis surnultsünniks.   Meditsiinilises terminoloogias nimetatakse iseeneslikuks abordiks embrüo
või loote spontaanset väljumist emakast enne ellujäämisvõime saavutamist. Viimane sõltub suuresti
elualalhoiutehnoloogiast ja on erinevates maades määratud erinevalt: Eestis 22. rasedusnädal, USA-
s 20., Inglismaal 24. nädal.
Esilekutsutud   abort   erineb   esilekutsutud   sünnitusest   eelkõige   kavatsuse   ja   sellest   tulenevalt   ka
mehhanismi   poolest.   Esilekutsutud   abordi   puhul   on   tegevus   suunatud   embrüo   või   loote   elu
lõpetamisele,   mille   järgselt   või   mille   käigus   ta   (või   tema   jäänused)   eemaldatakse   emaüsast,
esilekutsutud sünnituse korral aga püütakse lapse elu säilitada.
Vahepealne   variant   on   juhtum,   kus   embrüo   või   loode   on   iseeneslikult   surnud   ja   meditsiinilise
sekkumise  teel eemaldatakse jäänused emaüsast. See toimub näiteks peetunud raseduse korral (st.
embrüo  või  loode  on  surnud,   aga   rasedus   ei  katke)   ja  mittetäieliku  iseenesliku  abordi jäänuste
kõrvaldamisel.   "Vahepealsed"   on    juhtumid ,   kus   tegemist   on   emakavälise   või   heidikrasedusega.
Nendel juhtudel toimub abort eelkõige ema elu päästmiseks, mitte eesmärgiga lõpetada embrüo või
loote  elu. Emakavälise raseduse korral võib embrüo kinnituda mitte emakaseinale, vaid näiteks
munajuhasse (enamasti)  või  ka  emakakaelale,  kõhuõõnde  või  munasarja.  Selline rasedus  ei saa
kulgeda sünnituseni ja on emale eluohtlik.
3
Aborditegemise meetodid
Alljärgnevalt   on   antud   ülevaade   maailmas    kasutatavatest    indutseeritud   (esilekutsutud)   abordi
meetoditest . Tulenevalt Raseduse katkestamise ja  steriliseerimise  seadusest on indutseeritud abort
Eestis   lubatud   raseda   sooviavalduse   alusel   kuni   12.    rasedusnädalani .   Seejärel   on    tehislik    abort
lubatud kuni 22. rasedusnädalani viiel juhul:
1. Rasedus ohustab ema tervist
2. Sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus
3. Raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse  kasvatamist
4.  Rase  on alla 15-aastane
5. Rase on üle 45-aastane
Tervise Arengu  Instituudi  andmetel kasutati Eestis 2006. aastal indutseeritud abortide teostamiseks
enim vaakumaspiratsiooni
 
meetodit (69,5%).
 
Ülejäänud
 
abordid
 
viidi
läbi antiprogesterooni (23%), prostaglandiini (6,7%),küretaaži (0,5%), hüsterotoomia (0,1%)   või
muu meetodi (0,3%) abil.
4
Kirurgilised aborditegemise meetodid
Vaakumaspiratsioon
Antud meetodit kasutatakse peamiselt 1. trimestri abortide tegemiseks, ent seda saab kasutada kuni
16 nädala vanuse loote aborteerimiseks. Emakakaela süstitakse valuvaigistit ja emakakaela lihast
hakatakse   erineva   (kasvava)   paksusega   pikkade   koonusekujulise   raudinstrumentidega   lahti
venitama.   Emakakaela   lihast   venitatakse   seni,   kuni   ava   on   piisavalt   suur   abordiks   vajalike
instrumentide emakasse sisestamiseks. Tavaliselt hakkab laiendamise ajal emakast verd erituma.
Seejärel viiakse lahtivenitatud emakakaela välisava kaudu emakassse vaakumsond (toru, mille otsas
on ava). Vaakumotsik ühendatatakse elektrilise vaakumpumbaga, mille tulemusel rebitakse  beebi
tükkideks.   Emaka    sisepind    hakkab   kohe   veritsema.   Vere   ning   loote   kehaosade   segu   kandub
kummitoru   kaudu   vaakumi   mõjul   vaakumaparaadi   anumasse.   Loote   lõhutud    kehaosi    (luud,
sisikond, jäsemed) näeb günekoloog vaid siis, kui rasedus on kestnud vähemalt 10 nädalat (embrüol
luid ei ole).
Laiendamine ja küretaaž
Enamasti   kasutatakse   laiendamise   ja   küretaaži   meetodit   esimese   trimestri   abordi   tegemiseks.
Laiendamise ja küretaaži meetodit kasutades avab arst emakakaela nagu eelpool kirjeldatud, kuid
erinevalt vaakumaspiratsioonist kasutatakse silmusekujulise otsaga nuga kürett, millega kaabitakse
loode ja  platsenta  väikesteks tükkideks ning tõmmatakse need läbi eelnevalt avatud emakakaela
kehast välja. Seejärel kontrollib arst visuaalse vaatluse teel, kas kõik loote  kehaosad  on emakast
kätte saadud. Erinevalt ülejäänud abordimeetoditest on laiendamisel ja küretaažil ka alternatiivne ja
täiesti õigustatav kasutus. Nimelt kasutatakse seda meetodit pärast nurisünnitust, et kontrollida, kas
emakas  on “puhas” – see on oluline, vältimaks infektsiooni, mille võib põhjustada emakasse jäänud
loote, platsenta või muu kude.
Laiendamine ja tühjendamine
Seda meetodit kasutatakse tavaliselt 13 kuni 20 nädala vanuse loote aborteerimiseks, ent seda saab
kasutada   kuni   28   nädala   vanuse   loote   puhul.   Kuna   loote   luustik   on   selleks   ajaks   arenenud
suuremaks ja tugevamaks, kasutab arst loote tükeldamiseks ja tükkide ükshaaval välja tõmbamiseks
aborditange – pikka näpitsakujulist laia otsaga instrumenti. Tihtipeale lõikab arst beebi küljest ühe
jäseme   või   mitu,   ja   enne   protseduuriga   jätkamist   ootab,   kuni   beebi   verest   tühjaks   jooksmise
tagajärjel sureb. Suuremate beebide pea tuleb purustada, et see emakakaelast läbi mahuks.
5
Soolalahuseabort
Soolalalahuse meetodit kasutatakse teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks.
Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele – nimelt
võib   soolalahus   süstimisel   kogemata   ema   vereringesse   sattuda.   Algatuseks   võetakse   süstlaga
lootekotist ca 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust.  Beebi
hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse,
vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast
beebi   surma.   Beebi   nahk   on   kas   üleni   põletatud   või   muutunud   kirsipunaseks.
Hüsterotoomia abort
Hüsterotoomia on sisuliselt keisrilõige, mis tehakse raseduse kolmanda trimestri korral, kui muud
aborditegemise   viisid   kujutavad   ema   tervisele   juba   liialt   suurt   ohtu.   Ema   emakas   avatakse
kirurgilisel   teel   ning   beebi   tõstetakse   sealt   välja.   Seejärel   kas   jäetakse   abitu   beebi   surema   või
tapetakse abordiarsti või muu meditsiinilise personali poolt.
Südamesse süstimise abort
Ca 16. rasedusnädalal tuvastatakse ultrahelipildi järgi beebi asend emakas, nii et oleks võimalik
pikk nõel läbi ema kõhu beebi südamesse sisestada. Abordiarst süstib beebi südamesse soolalahust
või muud kemikaali, mis põhjustab silmapilkse südameataki.  Hiljemalt  mõne päeva pärast sünnib
surnud   beebi   iseenesest,   kuigi   sündimise   protsessi   saab   kiirendada   emakakaela    avamise    ja
prostaglandiini süstimisega emakalihasesse. Seda meetodit kasutatakse kõige tihedamini “raseduse
kahandamise”   abortide   korral.   “Raseduse   kahandamist”   kasutatakse   selleks,   et   aborteerida   üks
mitmik    või   mitu,   jättes   samal   ajal   vähemalt   ühe   mitmikutest   ellu.   Enamasti   kasutatakse   seda
meetodit   kunstliku   viljastamise   protseduuride   järel,   kuna   suurema   eduvõimaluse   nimel
implanteeritakse   emakasse   tihti   kuni   kuus   embrüot.    Harvad    ei   ole    juhud ,   kus   “raseduse
kahandamist” kasutatakse vanemate poolt mitte soovitud soost laste kõrvaldamiseks.
Menstruaalne väljavõtmine
Menstruaalne   väljavõtmine   kujutab   põhimõtteliselt   varajast   vaakumaspiratsiooni   aborti,   milleks
kasutatakse   kas   standardset   painduva   kanüüliga   vaakumaspiratsiooni   aparaati   või   isetehtud
seadeldist. Menstruaalne väljavõtmine tehakse tavaliselt enne rasedustesti – see võimaldab väita, et
protseduuri   läbiviimisel   puudus   otsene    tahe    rasedust   katkestada,   kuna   raseduse   olemasolus   ei
saanud veel kindel olla.
6
Medikamentoosne abort
Antiprogesterooni abort
Medikamentoosset aborti eristab teistest abordi tegemise meetoditest see, et sündimata lapse surm
kutsutakse   esile   mitte    kirurgilise    sekkumise,   vaid   medikamentide   manustamise   teel.   Samuti   on
reeglina erisuseks, et tegu on ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on ema beebi
aborteerimise ajal  teadvusel . Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhisele võib medikamentoosse
meetodiga rasedust katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 63 päeva (9 nädalat), arvestatuna
viimase menstruatsiooni alguskuupäevast.
Prostaglandiini abort
Seda meetodit kasutatakse hilise teise trimestri ja kolmanda trimestri abortide tegemiseks. Ca 8 ml
prostaglandiini hormooni süstitakse emakalihasesse, mis hakkab selle tulemusel tegema väga jõulisi
kokkutõmbeid,  surudes  ligi 20 tundi vältava kunstlikult esile kutsutud ning erakordselt vägivaldse
enneaegse sünni tulemusel beebi emakast välja. Kuna emaka jõuliste kokkutõmmete tulemusel saab
beebi väga tugevasti muljuda, on tema keha pärast sündi kaetud tugevate verevalumitega. Mõnikord
kombineeritakse   soolalahuse   ja   prostaglandiini   meetodit   (üks   tapab   beebi,   teine   aitab   tema
surnukeha  emakast väljutada).  Prostaglandiini aborti kasutatakse tänaseks aga harva,  kuna selle
tulemusel sünnib kuni 7 protsenti beebidest elusana. 
Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?
4. septembril 2007 Sotsiaalministeeriumile esitatud teabenõudes küsis Elukultuuri Instituut muu
seas,   kuidas   toimitakse   Eesti   tervishoiusüsteemis   kirurgilise   abordi   läbi    tapetud    inimeste
surnukehadega.   Sotsiaalministeeriumi   vastuses   on   kirjutatud:   “Inimese   sünnitushooldel   ning
haiguste   diagnoosimisel,   ravimisel   või   ärahoidmisel   tekkinud   jäätmetega,   sealhulgas   abordi
jäätmetega, toimitakse vastavalt „Jäätmeseadusele“.  Sellest  vastusest (sõna "sealhulgas")  nähtub
suhtumine, et raseduse näol on tegemist haigusega ning abordi näol selle haiguse raviga. Samast
suhtumisest kantuna käiakse abordi läbi tapetud beebide surnukehadega ümber nii, nagu need oleks
jäätmed. Medikamentoosse abordi korral ei ole harvad juhud, kus teadvusel olev ema väljutab oma
surnud lapse otse WC-potti. Nii saab tapetud beebi viimseks puhkepaigaks kanalisatsioonisüsteem.
7
Kuidas aidata?
Hari ennast ja  veena  ka teisi seda tegema
Elupooldava   maailmavaate   edukus   sõltub   suuresti   sellest,   kui   haritud   on   inimesed,   kes   selle
tagaseisavad. Paljud inimesed on abordi vastu, ent vähesed on selle teema põhjalikult enese jaoks
läbi mõelnud, ning veelgi vähesemad oskavad seda teistele  veenvalt  selgitada. Selleks, et kasvatada
usku oma põhimõtetesse ning enese võimesse nende eest seista, tuleb ennekõike parandada oma
teadmisi.   Seepärast   tutvu   põhjalikult   portaali   Abort.ee   üha   täieneva    materjaliga    ning   jaga
omandatud teadmisi sõprade, tuttavate ja perekonnaliikmetega,  püüdes  neidki veenda end selles
küsimuses  harima . Tutvusta aborti kaaluvatele naistele ja tüdrukutele portaalis Abort.ee leiduvaid
tunnistusi, kus abordi kasuks otsustanud või sellest loobunud inimesed räägivad oma kogemustest.
Abordi tagajärjed
13.12.2008 - Uus- Meremaal  asuvas Otago ülikoolis läbiviidud uuringu tulemused kinnitavad, et
aborti   teinud   naistel   on   30%   suurem   tõenäosus   langeda  levinud   psüühilise   tervise   probleemide
(nagu depressiooni ja ärevushäirete) ohvriks. 
Uuring, mille eestvedajaks oli dr David Fegrusson ning mille läbiviimist rahastas Uus- Meremaa
Terviseuuringute Nõukogu, avaldati  British   Journal  of Psychiatry detsembrikuu  numbris . Uuringust
nähtus,   et   kõige   enam   seonduvad   abordiga   ärevushäired   ning   meelemürkide   kasutamine.
Kontrasteeruvalt   ei   leitud,   et   ükski   teine   raseduse   tulemus   tooks   kaasa   psüühilise   tervise
probleemide   tekkimise   riski    kasvamise .    Uurijad    hindasid,   et   abort   on   1,5   kuni   5,5   %
psüühikahäirete põhjuseks. 
Uuringu   tulemused   võivad   mõjutada   abordi   õiguslikku   regulatsiooni   nii   Uus-Meremaal   kui
Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et väidetavalt kujutab
raseduse   jätkumine   endast   naise   psüühilisele   tervisele   tõsist   ohtu.   Uuringu   tulemused   annavad
mõista, et paljudel juhtudel võib tõde olla täpselt  vastupidine : naise psüühilise tervise vaatevinklist
on raseduse katkestamine hoopis riskantsem valik kui raseduse jätkumine. 
Professor  David Fergusson, John Horwood ja dr Joseph  Boden  uurisid enam kui 500 naise rasedust
ja   psüühilise   tervise   ajalugu.   Need   naised   võtsid   osa   pikaajalisest   uuringust,   mis   algas   nende
sünniga   ning   kestis   nende   30-aastaseks   saamiseni.   Uurijad   võtsid   arvesse   tegureid,   mida   võiks
seostada  abordi süvenenud riskide ja/või psüühilise haigusega, kaasa arvatud lapsepõlve keskkonda,
noorukiea raskusi ning suhteid vanematega. 
8
Samuti arvestati muude individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis. See värskeim uuring
kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on tõestanud, et abort suurendab ohtu psüühilisele
tervisele. 
Nt  hiljuti  ajakirjas Journal of Psychiatric Research avaldatud artiklis, millega võeti kokku Bowling
Green State  University   professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti
võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks.
Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et
abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervise häirete ohvriks.
Mõned statistikad
Diagramm 1. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel
1994-2006. 
Ka kõigi vanusegruppide siseselt langeb meditsiiniliste abortide osakaal. Aborteerijate osakaal on
kõige suurem 20-24  aastaste  vanusegrupis, ainult veidi väiksem on nende osakaal kahes järgmises
vanusegrupis ning enam-vähem ühesuur on aborteerijate osakaal 35-39 aastaste ja 15-19 aastaste
vanusegrupis,  ehkki  viimastel aastatel on 15-19 aastaste  osakaal oma  grupis  jätkuvalt langenud
samal ajal kui 35-39 aastaste seas on aborteerijate osakaal püsinud stabiilsena 3,1%.
9
Diagramm 2. Antud aastal aborti teinud naiste osakaal kõigi aborteerinute seas haridustaseme järgi
aastatel 1996-2006.
Aborditegijate seas kasvab oluliseltlt põhiharidusega nasite osatähtsus (10 aasta jooksul 10%) ning
langeb kesk- ja keskeriharidusega naiste osatähtsus.  Tervikuna  on aborteerijate seas siiski kõige
suurem osakaal just viimastel (kokku 65% aastal 2006).
Diagramm 3. Abortide protsent liigi järgi aastatel 1996-2006.
10
80% abortidest on legaalselt indutseeritud ehk  meditsiinilised  abordid. Nende seas on omakorda
absoluutses  enamuses  (~98%) legaalsed, st. naise soovil tehtavad abordid. Ülejäänud (veidi üle 2%)
on terapeutilised, st. tehtud seaduses sätestatud näidustustel. Kriminaalsed abordid moodustavad
kõigist abortidest 0,01-0,02% (sel sajandil kuni 2 aborti aastas). Spontaansete, st. iseeneslike
abortide osakaal on alla 10% ja langeb (2001. aastal 10%, 2006. aastal 7,2%). Samas kasvab
“muude” abortide osakaal (2001. aastal 7,1%, 2006. aastal 12,1%). Kahjuks ei ole Tervise Arengu
Instituudi leheküljel, kus andmed on esitatud, selgitust selle kohta, millised on “muud” abordid.
Euroopa maade aborti puudutav seadusandlus
NÕUDMISEL:   Norra,   Rootsi,   Taani,   Holland,   Belgia,   Prantsusmaa,   Itaalia,  Austria,   Tðehhi,
Slovakkia, End.  Jugoslaavia , Rumeenia,  Bulgaaria , Albaania, Kreeka, Türgi, Eesti, Läti, Leedu,
Venemaa,  Ukraina , Moldaavia,  Sloveenia .
ÜSNA LAI: Soome,  Island , Ühendatud Kuningriigid, (v.a. Põhja-Iirimaa),  Luxembourg , Küpros
ÜSNA RANGE: Poola, Portugal,  Hispaania , Shveits, Ungari, Saksamaa
VÄGA RANGE: Iiri Vabariik, Põhja-Iirimaa, Malta
Kasutatud kirjandus
h ttp://et.wikipedia.org/wiki/Abort  
http://www.abort.ee
http://www.terviseleht.ee/200010/10_abort.php
http://www.annaabi.com/Abort-m13548.html
11