1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär; 1952 1953 NLKP KK sekretär; 1952 1953 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat;
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
............................ 9 Hrustsovi kukutamine võimult................................................................................................ 12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Koostasin referaadi teemal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Nikita Hrustsovi ajal. Valisin selle teema, kuna teadsin, et Hrustsov oli valitseja, kes ei häbenenud oma labasust ja otsekohesust. Samuti olin kuulnud tema ,,suurepärastest" põllumajanduse edendamise ettevõtmistest. 3 Hrustsovi elulugu N. S. Hrustsov sündis kaevuri perekonnas 17. aprillil 1894. a. Kurski kubermangus Kalinovka külas. Lõpetanud külakooli asus ta juba 15-aastaselt kaevandusse tööle.
Nt likvideeriti selline teadusharu nagu geneetika. Ideoloogilise surutise süvenemine tõi kaasa riigi eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Kirjanduses ja kunstis valitses lakeeritud käsitlemine ja ülistamine, kusjuures mõõdutundetult juurutati juhikultust (Stalin). Sõjajärgseil aastatel jäi NSVL poliitiliselt korralt endiselt autoritaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli Stalini käes. Oma ainuisikulise võimu teostamisel tugines Stalin võimupüramiidi ladvikule ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Stalini lähikondlased polnud aga mitte ainult kuulekad käsutäitajad vaid tegu oli omavahel rivaalitsevate erinevate põlvkondade esindajatega: nn vana kaardivägi (Molotov, Vorosilov, Mikojan) poliitikasse tulnud juba Lenini eluajal ja kelle abil Stalin oli end võimul kindlustanud; keskmine põlvkond (Zdanov, Beria, Malenkov edutati Stalini poolt 1930. aastatel;
· N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika · kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus (,,kõigi rahvaste kõige suurem sõber") d) Poliitiline elu: · totalitaarne riik, kus kogu võim koondus Stalini kätte KP juht ja MN esimees · Stalin tugines KP KK Poliitbüroole kuulekatele käsutäitjatele, kus süvenes võimuvõitlus 3 erineva põlvkonnagrupi vahel · enamasti lõppes see vastaste füüsilise hävitamise poliitilistel kohtuprotsessidel nt ,,Leningradi süüasi", kus keskmise põlvkonna liidrid Beria ja Malenkov hävitasid Stalini nõusolekul noorema põlvkonna konkurendid · nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid Molotov, Vorosilov e) Stalini surm 5. märtsil 1953:
lendlehti. Samuti vajab partei elukutselisi poliitikuid, kes saaksid kogu oma aja pühendada ainult parteiasjadele, selleks on vaja tagada neile sissetulek. Bolsevike rahastamises tuuakse tavaliselt välja kolm allikat: 1) rikkad idealistid, kes uskusid, et bolsevikud tõesti loovad võimule tulles uue paradiisi, tuntuim neist oli "Iskra" rahastaja Savva Morozov (1862-1905). 2) röövimised, sh pangaröövid ja väljapressimised Kaukaaasias Jossif "Stalin" Dzugasvili (1878-1953) juhtimisel. Tuntuim neist oli juulis 1907 toimunud pangarööv, mis väidetavalt tõi bolsevikele sisse veerand miljonit rubla (tollal tohutu summa). 3) I maailmasõja ajal said bolsevikud väidetavalt raha Saksa valitsuselt. Sakslaste eesmärk oli õõnestada Venemaa valitsuse kandepinda ja seega toetati neid, kes võisid streike jms korraldada. See nõrgestas Venemaad ja oli seega sakslastele kasulik. Lenini ja sakslaste
kateeder", hiljem NLKP kateeder. Oli võimatu lõpetada kõrgkooli/ülikooli ilma soorimata seda ainet. Õpetati seda ainet esimesel ja teisel kursusel. Ainemaht on 170 tundi, osadel erialadel oli väiksem ainemaht (meditsiinis oli 120 tundi). Aine püsis NSVL lagunemiseni. Kes pidasid loenguid, pidid õpetaja partei ajalugu ning uurima, õpetajad olid kui väiksed uurimis üksused. Aine õppimine pidi andma noortele ideoloogilise maailma aluse. 50ndatel mõisteti, et sellest ainest on vähe, Nikita Hrustsovi ajal pikendati NKLP aine programmi. Nikita Hrustsov pakkus arvuliselt ajastut, millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas)
Kõik kommentaarid