NSV Liidu lagunemine - kokkuvõte (1)

NSV LIIDU LAGUNEMINE
Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu.
1990.aasta veebruaris-märtsis toimusid Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimised, milles saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud.
1990.a. kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, kuid Eesti ja Läti kuulutasid välja kõigest üleminekuperioodi.
Moskva kuulutas need otsused seadusvastasteks ja õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaad, Eestis ja Lätis oli peaaegu sama olukord.
Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatšovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama .
Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks.
Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus
Lätis Ivars Godmanise valitsus
Eestis Edgar Savisaare valitsus
Baltimaade eeskujul alustati iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Üksteise järel hakati endid liiduvabariikides suveräänseks kuulutama.
NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et NSV Liidu koos hoidmiseks on vaja rakendada sõjalist jõudu.
Seda oli rakendatud 1989.a. Gruusias ja 1990.a. Aserbaidžaanis ning seda taheti rakendada ka 1991.a. jaanuaris Balti riikides.
Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks.
Leedus tapeti 14 meeleavaldajat ning Lätis 5. Eestis rünnak jäi ära.
Sõjategevuse jätkumise korral oleks Euroopa Liit ja USA lõpetanud majandusabi andmise NSV Liidule. Venemaal korraldati Leedu kaitseks meeleavaldusi. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga.
Gorbatšovi vastu astuski välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin . Tallinnas kirjutati alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel.
Nähes, et sõjalise jõu kasutamine pole edukas, võttis Gorbatšov kasutusele poliitilise surve. 1991 märtsis korraldati üleliiduline referendum, kus räägiti NSV Liidu säilitamise küsimusest. ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvumismeelsed piirkonnad ( Baltimaad , Armeenia, Gruusia , Moldaavia ) boikoteerisid referendumit. Baltimaades korraldatud referendumis toetasid suurem osa elanikkonnast iseseisvumist.
Gorbatšov üritas sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Jeltsinit esimehe kohalt, kuid katse nurjus.
Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustest kommunistliku partei tegevus vallandas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtkonnas pahameelt.
Gorbatšov üritas NSV Liidu koos hoida liidulepingu abil. NSV Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid jõudsid kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamiseks, mis poleks föderatsioon, vaid lõdvemalt seotud konföderatsioon. Gorbatšov lootis nii impeeriumit säilitada, kuid Balti riigid keeldusid läbirääkimistel osalemast ning teatasid, et ei kirjuta lepingule alla. Gorbatšov oli oma autoriteedi kaotanud ning arvati, et Gorbatšov tuleks võimult kõrvaldada.
RIIGIPÖÖRDE KATSE 19.-21. August 1991.
Ettevalmistused NSV Liidu erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid 1991 algul ja esialgu osales neis ka Gorbatšov. Kevadel jätkusid ettevalmistused ilma Gorbatšovita.
Erakorralise olukorra väljakuulutamise taga olid

• Julgeolekuorganid
  
• Kõrgemad sõjaväelased
  
• Sõjatööstuskompleksi esindajad
  
• Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhid
  

Püüti ära hoida NSV Liidu lagunemist.
Gorbatšov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas oli NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev .
Vandenõulased tegid Gorbatšovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine, kuid ta keeldus. Gorbatšov suleti Kremmis koduaresti ning 19. August teatas RESK, et on võimu üle võtnud, ja n.ö haigestunud Gorbatšovi asendab asepresident Janajev.
Kuulutati välja sõjaseisukord. Moskva viidi jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad.
Riigipööre oli aga halvasti ettevalmistatud- kontrolli all polnud massiteabevahendid ja sidekanalid. Lisaks ignoreeriti nende korraldusi nii Baltimaades, Moldoovias kui ka mitmel pool Venemaal. Vastuhaku eesosas oli Jeltsin. Ta kuulutas RESK-i tegevuse seadusvastaseks ning riigipöörajad kurjategijateks.
20. august 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, mõni päev hiljem ka Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust.
Tema eestvedamisel ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatšovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ). Paari nädala pärast, 21. detsembril, liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni: 25. detsembril 1991. aastal loobus Gorbatšov presidendiametist ning andis võimu üle Jeltsinile .
Nõukogude Liidu laiali saatmisega lõppes ka külm sõda.