Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Geenmutatsioon- väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Kromosoommutatsioon kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mut...
vajalikku faktorit TDF 11.Mis on emaefekt? Selgita, kuidas see toimib? Olukord geneetikas, kui organismifenotüübi määrab tema ema genotüüp sõltumata tema enda genotüübist. Toimub sügoodis ja seisneb ema geenide avaldumine tulemusena ootsüüti siidud mRNA ja valkude toimes regulaatorainetena sügoodi esimestel jagunemistel. 12.Nimeta protsessid, mis põhjustavad epigeneetilisi muutusi genoomis? DNA metüleerimine, histoonide kovalentsed modifikatsioonid, genoomne imprinting, geeni vaigistaminem, X-inaktivatsioon, reprogrammeerimine, emaefekt, kloonimine jne. 13.Millist protsessi kutsutakse kromatiini remodelleerimiseks? Kuidas toimub? Kromatiini ümberkujundaminel DNA ja temaga seotud valkude kompleksi struktuuri muutmine, mis saavutatakse tavaliselt histoonide keemilise modifikatsiooniga transkriptsiooni ettevalmistavas faasis. 2 peamist mehhanismi:
Muuda tihedalt oma töötamisasendit nii, et töötamine ainult ühes asendis kestaks võimalikult lühikest aega. Vaheta tegevusi, näiteks vaheta raskeid korduvalt sooritatavaid tegevusi lihtsamate, vähem korduvate vastu Paiguta korduvalt kasutatavad asjad käeulatusse, et hoida ära tõusmist ja kummaramist. Tee vaheaegu ja puhkusi kindlate intervallide järgi Tõstmine Paremad teadmised õigetest tõstmise asenditest ja modifikatsioonid töökoha keskkonnale aitavad ära hoida väsimust ja traumasid. All on toodud mõned juhtnöörid mida võid oma töökoha juures kasutada mis võimaldavad sul ohutumalt töödata, hoida väsimust kontrolli all ja suurendada töötulemust. Üldised juhtnöörid Uuri järgi tõstetava objekti kaal enne kui seda tõstma hakkad juhul kui tõstetav objekt on liiga raske või on sellest halb kinni haarata, kutsu appi kaastööline või kasuta vastavat atribuutikat.
Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine 1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad? Post-translatoorsedmodifikatsioonid (PTMid) on valkude lisatud muutused peale valgu sünteesi. PTMid hõlmavad kas aminohapete külgahelate kovalentseid muutusi või polüpeptiidahela peaahela muutusi. 2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud? Fosforüülimine, atsüleerimine, metüleerimine, glükosüülimine, ubikvitüleerimine => pöörduvad.
promootori elemendid) seonduda. Transkriptsioon toimub tuumas. Transkriptsioon faasid: 1. Initsiatsioon e. algus (initiation)- Nukleotiidi molekule lisatakse ükshaaval kuni 9 aluspaari on lisatud ja siis saab alata elongatsioon (RNA polümeraas saab liikuda). 2. Elongatsioon e. pikendus (elongation)- DNA lahtikeeramine ja nukleotiidide lisamine jätkub 3. Terminatsioon e. lõpp (termination)- Moodustab juuksenõela struktuuri (enda suhtes komplementaarne). mRNA modifikatsioonid: · 5' `müts' (cap)- funktsioonid: Olla `lipuks' transpordil tuumast välja, Kaitsta lagundamise eest, Seondumiskoht ribosoomile (translatsiooni algus) · 3' polü(A) saba- funktsioonid: Kaitseb lagundamise eest, Vajalik translatsiooni lõpetamiseks · Splaissimine- snRNA molekulid viivad läbi. Splaissing võimaldab ühelt DNA järjestuselt kodeerida erinevaid valke
· Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik valik Kohastumine Kohanemine 1. Pikaajaline protsess, pöördumatu 1. Lühoajaline protsess 2. Aluseks pärilik muutlikus 2. modifikatsioonid 3. Pärilik 3. ei ole pärilik 4. Tekivad grupid 4. tekivad üksikisenditel 5. Liigi püsima jäämise eeldus Kohastumine tekib tänu alleelide juurde tulekule, uus alleel A3 Kohastumine on looduliku valiku tagajärg Kohastumise tekkeks on vajalik: Kohastumise säilimiseks on vajalik: · Stabiliseriv valik · Suunav valik
- Tuumas on DNA, sellelt sünteesitakse mRNA ja viakse tuumast välja tsütoplasmasse - Tsütoplasmas on ribosoomid mis mRNA püüavad ja mis hakkavad mRNA info alusel valkusid sünteesima Valgu süntees e translatsioon – mRNAlt kui matriitsilt koodi vahendusel süntees. Järgneb RNA sünteesile. Vaja läheb ribosoome, mRNAd, tRNAd, aminohappeid, energiat, ensüüme. Tulemuseks valgu molekul 15.Modifikatsioonid Prokarüooid – bakterid - Geenid kompleksis – liitgeenid (operon), mitu struktuuri järjest mille juurde käivad regulaatorgeenid - Transkriptsioon ja translatsioon samaaegselt Eukarüoodid - RNA protsessing (tuumas) - Katkelised geenid – intronid ja eksonid; geeni splaissing - Transkriptsioon ja translatsioon eriaegselt Modifikatsioonid - DNA metülatsioon - Histoonide atsefülatsioon 16.Geeni struktuur
kasutusel elektrilise kaksikkihi kondensaator (nn. superkondensaator). Superkondensaatorid on väga efektiivsed impulssvooluallikad/salvestid, mille elektriline kasutegur on 9395 %. Kombineerides koormusjaotust kütuseelemendi ja superkondensaatori vahel, loodavad teadlased pikendada kütuseelementide eluiga transpordivahenditel. Kütuse element Fuel Cell PEKE-membraan element Madaltemperatuursed kütuseelemendid (põhiliselt PEKE ja tema modifikatsioonid) on sobivad väiketarbijatele, kuna nende optimaalne võimsus jääb 1015 kW vahemikku. Arvestades PEKE madalat töötemperatuuri, on ta kiiresti käivitatav ning seega sobiv elektriliste transpordivahendite elektriautode, -busside, -mootorrataste ning -skuutrite puhul. Aga ka võimsate arvutussüsteemide, mobiilsete translatsioonijaamade, raadiomajakate jne. varustamiseks elektriga väheasustatud piirkondades, samuti pikemaaegsete elektrikatkestuste puhul.
Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme: sageli rakuvälised stiimulid reguleerivad geenide aktiivsust ka geenilt kodeeritav valk võib otse/kaudselt reguleerida omaenda geeni aktiivsust (nii positiivselt kui negatiivselt) Genoomne DNA on tuumas tihedalt pakitud nukleosoomidesse. Nukleosoomid on moodustunud histoonivalkudest. Histoonid on tugevalt aluselised valgud. Nukleosoom moodustub histoonide oktameerist. Histoonide N-terminaalsed modifikatsioonid määravad kromatiini avatuse. Enim on modifitseeritud histoonid H3 ja H4. Nukleosoomides olevate oktameersete histoonide sabasid modifitseeritakse.
analoogselt reaalsete objektide loomisele. Peamistele kolmemõõtmelistele 6 geomeetrilistele kujunditele (prismad, silindrid, kerad jne) lisatakse või eemaldatakse mahtosa nagu päris objektide kokkupanemisel või lahtivõtmisel. Parameetriline 3D-mahtmodelleerimine nõuab kasutajalt disaini eesmärki. Objektid ja tunnused on seadistatavad. Tulevased modifikatsioonid on kas lihtsad, keerulised või lausa võimatud, olenevalt sellest, kuidas originaalosa tehti. Kasutaja peab mõtlema, kuidas see komponent "täiuslikus maailmas" välja näeks. Näiteks, kui mingi selle komponendi tunnus peab asuma objekti keskel, siis peab see seal ka asuma, mitte mugavamas punktis või ääres nagu võib teha "rumala" 3D-mahtmudeli puhul. Parameetriliste mahtmudelite puhul peab kasutaja arvestama iga liigutuse tagajärgi.
püüab tavaliselt seda kokku viia ristiusuga. Mitmed new age liikumised ja õpetused võiks liigitada pigem spiritualistlikeks kui budistlik-hinduistlikeks. Urantia raamatu õpetus ei kattu ühegi eelmainituga, kuid haakub kõige enam kristlike seisukohtadega. Erinevalt sellest põrgut ei tunnistata ja seda ei peeta "Jumala saladuseks", kuhu inimmõistus ei võiks tungida. Kindlasti on veel teistsuguseid vaateid surmajärgse elu suhtes, kuid suuresti on need siis eelmainitute modifikatsioonid. Muidugi võib läheneda ka teadlasena, mingit konkreetsemat valdkonda uurides ja seeläbi teatud järeldusteni jõuda. Reinkarnatsiooni poolt ja vastu Poolt võiksid olla järgmised argumendid: 1) Kogu elu on tsükliline, aastaajad, eluperioodid. 2) Mitmed juhtumiuuringud kinnitavad, et mõned inimesed mäletavad teiste inimeste eludetaile ja tunnevad tugevat sidet endi isikuga eelmistest kehastustest. 3) Jumal on õiglane, nii toimib karma seadus. Kaasasündinud anded on eelmise elu töö
Sellele ühtset vastust ei leia, kuna teooria võimalike falsifitseerijate arv on alati lõpmatu. Falsifikatsionisti ideaal on näidata, et kogu teaduse ajaloolist evolutsiooni moodustavate teooriate jada koosneb falsifitseeritavaist teooriaist, kusjuures iga järgmise falsifitseeritavusaste on kõrgem kui eelmisel. Nõue, et teaduse arenedes peavad tema teooriad muutuma aina falsifitseeritavamaks, seega aina sisukamaks ning järjest teaberikkamaks, hoiab ära modifikatsioonid, mida tehtaks teoorias vaid selleks, et kaitsta teda ähvardava falsifitseerimise eest. Selliseid teisendusi, kus teooriasse lisatakse uusi või muudetakse juba olemasolevaid postulaatae, millel pole mingeid kontrollitavaid järeldusi, võrreldes muutmata teooriaga, nimetatakse ad-boc modifikatsioonideks. Samuti räägib autor falsifikatsionismi ebaadekvaatsusest ajalooliselt taustal. Seal selgub, et kui
Neid kõiki ühendab suurepärane oskus rakendada termodünaamikat, molekulaarkineetikat ja muidugi Newtoni 3. seadust. Erinevused seisnevad kütuse olekus, transpordiviisis, oksüdeerija manustamisviisis ja selle edasises rakendamises. Kõik nad on aga ainulaadsed ja asendamatud objektid kiirendamisel, tsiviil- ja sõjavaldkonnas. Reaktiivmootorite põhiliseks kasutusalaks jääb kindlasti teadusvaldkond, kuid kindlasti leiavad reaktiivmootorid ja nende modifikatsioonid kasutust ka tavaelus. KASUTATUD KIRJANDUS · Ainsaar, S. (2003). Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse, (3.detsember 2010) http://web.zone.ee/siimuleht/kirjutised/reaktiivmootoritest.pdf · Reaktiivmootorite ehitus: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Tiigisoon, K. (august 2008). Vilistav lugu. Tehnikamaailm (3.detsember 2010) http://www.tehnikamaailm
ja peab portugali keelt galeegi keele aluseks. 1981 Galiitsia autonoomia statuut. Määrati kindlaks galeegi keele õpetamise alused 1982 Galeegi keele normativiseerimisdekreet NOMIGA baasnorm ortograafia ja morfoloogia kohta. Määrati kindlaks, et kuninglik akadeemia vastutab normativiseerimisprotsesside eest. 1983 Lingvistika normativiseerimise seadus See kõik tõstis rääkijate arvu. 12. juuli 2003 NOMIGA modifikatsioonid. Kooskõlastati normatiivi ja tehti nt järgmised muudatused: 13. juuni 2005 sai galeegi keelest Euroopa Liidu ametlik keel koos iiri gaeli? keelega Galeegi keele tunnused ja eripärad: · 7 vokaali · Tähti j, k, w, y ei ole keelele algupäraselt omased ning neid kasutatakse võõrapärastes sõnades · Y täht on tavaliselt asendatud i-ga, j x-ga või ll-ga nt xove ning soovitatakse eelistada omasõna mozo
umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub e. muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgemasulamistemperatuuriga. Normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema +98,9 ° juures ja rõhu suurenedes see temperatuur kasvab:[2]Temperatuuril 374 °C (647 K) ja rõhul 22,064 MPa (218 atm) läbib vesi kriitilise punkti. Selles punktis on vee gaasilise ja vedela faasi tihedus ning teised omadused samad. Sellest kõrgemal rõhul ei ole enam vahet auru ja vedela vee vahel.
o o Tripletsus: Pärast kolmanda nukleotiidipaari lisandumist taastub geenis geneetilise informatsiooni lugemisraam. Esimese ja kolmanda nukleotiidipaari lisandumise (punktmutatsiooni) vahele jääv geeni ala määrab mutantsed aminohapped. Väikese ulatusega mutantsel lõigul ei pruugi olla mõju valgu funktsiooni avaldumisele. Modifikatsioonid o Prokarüoodid Liitgeen e. operon Transkriptsioon ja translatsioon samaaegselt Prokarüootidel toimub nii transkriptsioon kui ka translatsioon järjestikuliselt – need pole ajas ja ruumis lahutatud protsessid. o Eukarüoodid RNA protsessing (tuumas) 5´-müts 3´-polü-A saba Katkelised geenid
muutumine. Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Lamarkism - liigid ei ole ühevanused, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel. Darvinism -olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). Suunavaks teguriks on looduslik valik Ühine: Mõlemad usuvad, et liigid arenevad pidevalt ning toimub evolutsioon, mõlemad on evolutsionismi pooldajad, usuvad, et alguses ei olnud kõik liigid olemas. 4
Seetõttu ei saa ära kasutada kogu potentsiaali. Kombineeritud surveastet ei soovitata üle 12.5 ajada, aga võib leida ka 1415 kanti numbreid. Eelpool mainitud põhjustel ei saa kasutada tefloniribasid, seetõttu on boost piiratud u. 15 psi'ga ehk ühe baariga. Silma on hakanud, et 8.5 surveaste ja 1012 psi on üsnagi hea kombinatsioon. Mõistagi ei piisa vaid kompressori paigaldamisest, olenevalt ülelaaderõhust ja pööretest võivad olla vajalikud ulatuslikud mootori modifikatsioonid. Korralikud kolvid, kepsud, 4poldised väntvõllipukid on praktiliselt kohustuslikud. Väntvõllile tuleb veel freesida 1/4 tolline kiilusoon olemasoleva vastu (180 kraadi). Erilist tähelepanu tuleb pöörata vibratsiooni summutamisele kas damperi või hub'i abil. Üks kõige olulisemaid asju on õige nukkvõlli valimine. Kompressori puhul erinevad nõuded pisut vabalthingavast. Kui sisselaskeklapp vara avada, puhutakse osa segust veel lahti oleva
Insuliini analoog (ehk insuliini retseptori ligand) - modifitseeritud insuliin. Võrdlus loodusliku insuliiniga: struktuurilt mõnevõrra erinev, funktsioonilt sama. Esimese insuliini analoogiga tuli turule Eli Lilly and Company. Manustamine: süstimine, insuliinipump (oraalset manustamist veel ei ole). Insuliini analoogid jaotatakse: kiiresti absorbeeruvateks (5-15 min): pikema toimega insuliinideks (kuni 24 tundi); mõlemat efekti omavateks insuliinideks. Peamised modifikatsioonid aminohapete vahetus: tasakaal nihutatud aktiivsete insuliini monomeeride suunas kiire toime, isoelektrilise punkti nihke tõttu lahustuvus halvem pikem efekt Peamised probleemid: süstimisest tulnud ärritused, hüpoglütseemia. Kokkuvõte 1. Insuliin on oluline glükoosi taseme kontrolliks organismis. 2. Probleemid insuliini sünteesiga organismis toovad kaasa diabeedi. 3. Diabeedi raviks on tänaseks päevaks välja töötatud insuliini analoogid -
võib üle kanda tõvestavaid omadusi määravaid geene. -Konjugatsioon- Plasmiidi ülekanne ühelt bakterilt teisele- nt. resistentsus. 21. Genoomide ühinemine viljastumisel- veg paljunemisel puudub, eoselisel esineb piiratult, partenogeneesil piiratult, iseviljastumisel kõigil kolmel, ristviljastumisel on maksimaalne. Kombinatiivne muutlikus annab põhiosa muutlikkusest. 22. Tunnused e. modifikatsioonid- mittepärilik modifikatsiooniline muutlikkus- organismi tunnuste kujunemine ja muutumine eluae jooksul. Konkreetsed tunnused vanematelt järglastele ei pärandu, ainult tunnuse kujunemise piirid. Tunnuse kujunemine sõltub: 1)keskkonnast 2) genotüübist. reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus:
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.2. Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-puksiirid, kus pupp puudub. Pikendatud pupiga laev -
levimine organismides, mõistete sisu ja mehhanismid. • Imprintingu korral ekspresseerub vaid ema- või isapoolne geen. Teise vanema geen on inaktiveeritud. Imetajates ekspresseeruvad imprinditud geenid embrüogeneesi kestel ja platsentas. Imprinditud geenid moodustavad ko- reguleeritavad geeniklastrid. Väikesed mittekodeerivad RNAd lncRNAd takistavad ühe ahela ekspressiooni. • • Tüüpilisemad histoonide modifikatsioonid (atsetüleerimine, metüleerimine) ja nn. ‘histooni kood’ mõiste; teada mõned näited nn. ‘aktiivsele’ ja ‘inaktiivsele’ kromatiinile tüüpilis(t)est histoonide modifikatsioonidest (e.g. kui oleks oma uurimistöös vaja detekteerida ‘aktiivset’ ja ‘inaktiivset’ kromatiini, millised modifikatsioonid valida) • Histoonide N terminaalsed sabad jäävad nukleosoomist väljapoole ning nendes
peptidüül-transferaasi reaktsiooni ribosoomides) Mõjuvad nii bakteritele kui ka eukarüootidel - Puromütsiin; aktinomütsiin D- blokeerib DNA polümeraasi liikumist; Mõjub ainult eukarüootidel alfa-amanitiin - blokeerib mRNA sünteesi, seondudes spetsiifiliselt RNA polümeraasiga. 33. Kuidas toimub valgu moodustumine peale translatsiooni Valkude konformatsioon hakkab moodustuma kohe peale sünteesi (struktuuri moodustumine). Peale translatsiooni lisatakse valgule posttranslatiivsed modifikatsioonid (lisatakse aineid, mis määravad valgu funktsiooni). Osade valkude funktsionaalse konformatsiooni saamiseks on vaja šaperone (tugivalgud). 34. Millised valgu posttranslatiivsed modifikatsioonid esinevad. Nimeta vähemalt 4. Peale translatsiooni lisatakse valgule posttranslatiivsed modifikatsioonid. Viimased on kovalentne keemiline valkude modifikatsioon peale polüpeptiidahela sünteesi ribosoomi peal. Samuti, nagu alternatiivne splaissing – suurendab see valkude mitmekesisust organismis
kaevudeks ja laeva "kaevlaevaks". 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.5. Joon. 3.6. Kahesaarelaev - tekiehitisteks on enamasti pakk ja pupp ja nende modifikatsioonid. (Joon. 3.7. ja 3.8.). Joon. 3.7. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.8. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere-
On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. 13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostised kivimites, liivas, savis. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seost. Nimelt on silikaatidele iseloomulik röni ja hapniku tetraeedrte esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevates silikaatide struktuurides on need SiO4(-4) tetraeedrid ühendatud
(4) Vellerismid (wellerisms) - klassikaliste arusaamade järgi nn ütlused, mille üldvorm on "A" ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~mõtles ... C ("Palju kisa, vähe villa," ütles kurat, kui siga pügas), kus tihti kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis. (5) Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. 38. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. "Palju kisa, vähe villa," ütles kurat, kui siga pügas. Häda ajab härja raevu. Rääkimine Silver, vaikimine kuld. Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru. 39
alternatiivne splaissing (ingl. Alternative splicing)- Samalt geenilt kodeeritud pre-mRNA eriviisiline (alternatiivne) splaissing, mille tulemusel saadakse ühe geeni alusel valgu paljusid isovorme (nt. koespetsiifilisi). 12. Epigeneetiline regulatsioon Need on mehhanismid, mille käigus on kas DNA, RNA või valgud keemiliselt või struktuurselt nii muudetud, et säilub nende primaarne järjestus, kuid muutunud on funktsioon. Olulise tähtsusega on sellised modifikatsioonid rakulise elutegevuse regulatsioonis, geeniekspressioonis, DNA replikatsioonis ja rekombinatsiooniprotsesside toimumises Epigeneetlise regeultasiooni all mõeldakse: DNA metülatsiooni DNA hüdroksümetulatsiooni DNA atsetüleerimist histoonide modifitseerimist kromatiini remodellerimist RNA metülatsiooni siRNA, miRNA, shRNA regulatsiooni 13. Krossingover krossingover e. ristsiire (ingl
oluliseks abikomponendiks on magneesium. D-õlas ja antikoodon-lingus paikneb 4 magneesiumiooni seondumissaiti. Mg2+ seondub vesiniksidemete abil mitte-helikaalsete regioonidega ning stabiliseerib tRNA tertsiaarstruktuuri linge ning kurve. Mg 2+ puudumisel võib tRNA voltuda ebakorrektsesse struktuuri. Lisafaktoriks tRNA 3D struktuuri stabiliseerimisel on mõningad nukleotiidide modifikatsioonid. On arvatud, et modifikatsioone 8 läbi viivad ensüümid võivad toimida omalaadsete chaperonidena, aidates tRNA voltumisele kaasa. initsiaator-tRNA ja elongaator-tRNA erinevused. Initsiaator-tRNA (tRNAfMet) ehitus on võrreldes elongaator-tRNA eriline. Bakteriaalsel initsiaator tRNA-l (v.a. termofiilid ja halofiilid) puudub aluspaardumine nukleotiidide 1 ja 72 vahel
10 Turundusuuring 6.3. Küsitlusaja määramine. Aeg tuleb valida kooskõlas püstitatud eesmärkide ja ülesannetega. Küsitluse läbiviimise aeg võib olla fikseeritud tunni, päeva, kuu, kvartali või aastaga. Küsitlust on hea korraldada siis, kui müügile lastakse uued tooted või vanade modifikatsioonid. Kaubandusäris on küsitlus sobiv ajastada näiteks organiseeritava moedemonstratsiooni, näitusmüügi ja uudistoodangu mudelite tutvustamisega. 6.4. Ankeedi koostamine. Ankeedis esitletud küsimused liigitatakse fakti-, teadmis- ja arvamusküsimusteks. Kõige rohkem kasutatakse arvamusküsimusi. Vormi seisukohalt jaotatakse küsimused kinnisteks ja lahtisteks. Kinnised küsimused on etteantud vastustega(nt. jah, ei, ei tea) või siis valikvastustega
partikulaarajastul või uusajal) seisused (3 tk aadel, vaimulikkond, linnakodanlis ja käsitöölised; neljas talupojad, aga neid ei peetud inimesteks) Riigi suveräänsuse tagamise neli elementi oli avaliku võimu organisatsioon, erinevus seisnes selles, et valitsev oli monarhia, jagas võimu, ametkond ei olnud välja kujunenud, võim oli koondunud: monarhi kätte, aga Pariisi parlament oli kohtuorgan, Common law (Narits) Mis oli enne seda ja millal olid modifikatsioonid? Kelseni püramiid, õigusaktide hierarhiline süsteem, Eesti õiguskorra MAATRIKS Seadused kitsas ja laias tähendused (seadused, dekreedid, kõik määrused st valitsus, ministrid, KOV jne) Võimude lahususe süsteem, õigust loovad ja õigust rakendavad aktid Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumäärus ja otsus ja ... . NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on määrus, kes võib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes võiks anda contra legem korras.
Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. Endine vanarooma kalender sisaldas mitmeid reegleid. Muuhulgas oli ette nähtud kaks erinevat liigkuu pikkust ning veebruarikuu pikkuse modifikatsioonid mõnel liigaastal. Lisandusid poliitilised komplikatsioonid, mille tõttu kalender jõudis algselt kavandatust 90 päeva ette. Et taastada kalendri vastavus õigeks peetud aastaaegadega, lisati 90 päeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks. Uus, Juliuse kalender hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist. Kuigi uus kalender oli palju lihtsam kui endine, said
summaruudu valem, o Uurinud on inglise matemaatik Hardy ja saksa arst Weinberg 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks: · 1. Individuaalne pärilikkus o Pärilik, sest geenid ja -alleelid muutuvad Mutatsioonid vaid vegetatiivse paljunemise teel Kombinatiivne muutlikkus (meioos või viljastumine) o Modifikatsioonid · 2. Geenivool ehk geenisiire - ühe populatsiooni geenid satuvad teise populatsiooni · 3. Geneetiline triiv ehk lateraalne triiv - geenide juhuslik muutumine populatsiooni sees vastavalt välistingimustele. o Näiteks juhuslik isendite sh geenide hukkumine looduskatastroofides o Vähendab geneetilist muutlikkust populatsioonis! (küsimuse esitas selle kohta) o Suurendab populatsioonide vahelisi erinevusi
(nt lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata) Perifeeriad ei põhine kirjeldustel, vaid küsimustel ja mõistatustel. (nt Millal hakkavad pardid ujuma? Siis, kui jalad põhja ei puutu.) 40. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A) indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri. C) minakeskne grafiti. D) sina- ja teie-pöördumised. E) süntaktilised stereotüübid või vormelid. F) Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab
34. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. Vanasõnaga tegeleb parömioloogia. lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või - jutuga lühike. Allvormid: vanasõna modifikatsioonid – õmbertegemine, põhi ideeks pole enam õpetamine,vaid vaimukus nt Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas või häda ajab härja raevu. Vellerismid: ütlused vormiga A ütles B kui juhtus/tegi C nt Palju kisa vähe villa ütles kurat, kui pügas siga, eks me näe, ütles pime ja jooksis vastu posti. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Nt kasutatakse graffitites Sa oled see mida sa jood. Mida Juku ei õpi, seda Juhan
ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Lüsosomaalne degradatsioon? 14. Valkude topoloogia. Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerimiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi. 2 tüüpi: (1) võivad olla järjestikused, (2) moodustada valgu eri osades selle pakkimise tulemusena. 15. Posttranslatoorsed modifikatsioonid. Atsetüleerimine (N--atsetüültransferaas); N-terminaalne metülatsioon; N-terminaalne müristoüleerimine; Lipiidide lisamine; C-terminaalne amidatsioon; glükosüleerimine, fosforüleerimine; GTP-d hüdrolüüsivad lülitid. Protein self-splicing mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist lõigatakse välja osa järjestustest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku.
Naistel – ühiskondliku positsiooni põhjal. Kehtib üldiselt siiani universaalselt. Armukadedus: ● Mehed hoolivad rohkem seksuaalsest truudusest (ehk et partner ei petaks), naised aga emotsionaalsest sidemest, et kindlustada, et mees hoolitseb pere eest ning tuleb nende juurde tagasi. ● Meeste jaoks on olulisem oma geneetilise pärandi ehk oma lapse kasvatamine ja kaitsmine. Ei kehti üks-ühele enam tänapäevases kultuuris. Geneetilised modifikatsioonid. Haiguste varajane tuvastamine ja ravi. Sellisel juhul oleks geneetilised modifikatsioonid kasulikud, kuid see võib ka ohtlik olla. Kui hakata geene/nende järjestust muutma siis see võib tekitada olukorra kus küll ravitakse üks haigus (nt. vähk, alzaimeri tõbi jne), kuid võib tekkida teisi probleeme ja haigused, millest ei olda teadlikud ning mis võivad veel eluohtlikumad olla. Laste jaoks geenide valimine.
6. Valgu süntees Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsessrakkudes, milles osalevad RNAd ja ribosoomid. tuum (ingl. Nucleus)- Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga. tsütoplasma (ingl. Cytoplasm)- Rakutuuma ja rakumembraani vahele jääv nn. protoplasma, kus asuvad kõik raku organellid (mitokondrid, vesiikulid, plastiidid jms.), v.a. tuum. 7. Modifikatsioonid 8. Geeni struktuur 9. Kromosoomid Rakk on elusorganismide põhiühik, tema sisekeskkond on väliskeskkonnast eraldatud membraaniga. Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraaniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub. Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid, nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum.
4. Kui polümeraas lõpetab mRNA sünteesi, tema saba defosforüleeritakse ja ta on uueks tsükliks valmis 45. Pre-mRNA põhilised modifitseerimise protsessid eukarüootides: cap struktuur, polüadenüleerimine, splaissing Primaarne transkript- RNA polümeraasi sünteesi produkt. Tüüpiliselt ei ole primaarsed transkriptid 100% aktiivsed. Selleks, et RNA võtaks küpse vormi, on vajalikud spetsiifilised modifikatsioonid RNA struktuuris, mis sõltuvad konkreetsest RNA klassist: Capping – mütsistruktuur mRNA 5’ otsa lisatakse cap struktuur – 7-metüülguanosiin – mRNA kõige esimese nukleotiidi otsa. CAP-struktuur kaitseb mRNA 5’ otsa nukleaaside eest ning on seondumiskoht CAP-struktuuriga seonduvale valgukompleksile CBC (cap binding complex). CBC on vajalik küpseva mRNA pakkimsieks tugivalkudele, selle transportimiseks tsütoplasmasse ning mRNA translatsiooni alustamiseks.
aastate lõpu tehnoloogiline algatus levis siiski, kutsudes esile elava huvi kogu maailmas ning õigustatult võib öelda, et isetihenev betoon on viimase viieteistkümne aasta kõige revolutsioonilisem nihe betoonitehnoloogias. ITB on nüüdseks tunginud nii kaubabetooni kui betoonelementide tootmise valdkonda. 12 On ka väidetud, et isetihenev betoon ei ole pärit Jaapanist ja et selle eelkäijaks on olnud veelgi varasemad modifikatsioonid. Näiteks betoon vee-aluseks valamiseks, mille koospüsivus on saavutatud viskoossust tõstvate lisanditega ja mida tavapärasest betoonist erinevalt ei vibreerita. Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm. Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks
E2-E3- kompleks seondub E3 abil märklaudvalgu Lys ja moodustab E2 abil polüubikvitiinahela- ligandiks proteasoomile Valkude aktiivsus sõltub tema N terminuse struktuurist (amidatsioon; Met Ile Val Gly Pro Thr; tsükliinidel konsensus: X-X-Leu-GlyX-Ile-Gly-Asn; PEST rikkad alad) 3 tüüpi E3 valke, mis tunnevad erinevaid N terminusi: 1)Aluselised AHd Cys, His 2)Hüdrof. Ahd Phe Tyr Trp Leu 3)Mittelaetud Ala Ser Thr 17 Valkude posttranslatoorsed modifikatsioonid Modifitseerimise käigus muudetakse valgu konformatsiooni või lisatakse molekule/aineid. Keemiliste modifikatsioonide hulka kuuluvad(toimub läbi kovalentsete interaktsioonide): a)atsetüleerimine(N-a-atsetüültransferaas), b)N-terminaalne metülatsioon, c)N-terminaalne müristoüleerimine(liidetakse lipiid, mille kaudu intereeritakse membraaniga), d)lipiidide lisamine, e)C-terminaalne amidatsioon, f)glükosüleerimine (praktiliselt kõik membraanseoselised ning sekreteeritavad
- mitmed valgud on ruumiliselt tRNA-ga ühesuurused (RFF ja EF-G on sarnased EF-Tu- aatRNA kompleksile) Valkude struktuur Valgud koosnevad 20+1 kodeeritud AH-st. +1 on selenotsüsteiin – Sec – esineb vähestes valkudes ja on kodeeritus UGA koodoniga (tavaliselt on stoppkoodon), bakterites ja eukarüootides, vaja ainult anaeroobsetes oludes. Lisaks kodeeritud AH-dele esinevad ka teised, mis lisatakse pärast valgusünteesi ribosoomides – post-translatsioonilsed modifikatsioonid. Modifitseeritud AH-d: hüdroksüproliin, atsetüleeritud AH-d. Valkudega on ühendatud suhkrujäägid (glükosüleerimine) või fosforhappe jäägid (valkude fosforüleerimine). AH on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Peptiidside – amiidsideme vorm, mis moodustub α-aminohapete vahel. α- aminohapetel on amino (-NH2) ja karboksüülrühm (-COOH) ühendatud sama süsiniku aatomi külge (α süsinik). Valguahel moodustub α süsinike ja peptiidsidemete abil; αsüsinike küljest hargnevad
struktuuri vormis (kuigi primaarstuktuur on sama). I 1. Valkude struktuur Valgud koosnevad 20+1 kodeeritud aminohappest. +1 tähistab siin selenotsüsteiini (Sec), mis esineb vaid vähestes valkudes ja on kodeeritus UGA koodoniga, mis tavaliselt on stop-koodon (vt. valgusünteesi peatükk). Lisaks kodeeritud aminohapetele esinevad valkudes veel mitmed aminohapped, mis lisatakse peale valguahela sünteesi ribosoomides (post-translatsioonilised modifikatsioonid). Siia kuuluvad modifitseetitud aminohapped nagu hüdroksüproliin ja atsetüleeritud aminohapped. Paljude valkudega on ühendatud suhkrujäägid (vt. valkude glükosüleerimine) või fosforhappe jäägid (valkude fosforüleerimine). Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsideme abil. Peptiidside on amiidsideme vorm, mis moodustub -amiknohapete vahel. -aminohapetel on amino- ja karboksüülrühm ühedatud sama süsinuku aatomi (-süsiniku) külge
· Kasulikud nt varejevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast, elu jooksul omadatud teadmised Pöörduvad ja pöördumatud · Pöörduvad tunnused mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri toime lõppu nt päevitus, treenitus · Pöördumatud püsivad kogu elu nt rahhiidist tingitud luude deformatsioon (X ja O jalad), jäseme kaotus, amputatsioon, operatsioonide armid Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid. Taimed: jõgikõõlusleht, mida iseloomustab erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkondades on väga erinevad lehed. Vee sees lineaarsed lehed, vee pinnal neerjad ujulehed ja õhkkeskkonnas odajad lehed. Loomad: nt himaalaja küülik, kelle karvavärvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 kraadi on kogu küülik tume, üle 30 kraadi on kogu küülik hele. 15 kraadi juures värvuvad väljaulatuvad kehaosad (käpad)
Pärast laengu kompenseerimist seovad katioonid omavahel tetraeedreid ioonse sidemega. Ühe tetraeedriga on mineraal fosteriit, kahe tetraeedriga mineraal akermaniit. Savi ühes põhikomponendis – kaoliinis – on (Si2O5)2- kihid seotud Al2(OH)42+ kihtidega. Need kaks kihti on omavahel seotud tugevate kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Kuid teiste kaksikkihtidega on seotud nõrgalt. Sellistest kihtidest koosnevad näiteks savi, talk ja muskoviit. Süsiniku modifikatsioonid on teemant, grafiit ja fullereenid. Teemant tekib ülikõrgel rõhul, struktuur on sarnane sfaleriidi struktuuriga, ent koosneb ainult Cst. Teemandi struktuuri saab, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutatud ¼ kuubi diagonaali võrra. Koordinatsiooni arv on 4. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jälle tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre.Samasuguse struktuuriga on pooljuhid Si ja Ge ning hall tina.
Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased; 2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe Al Ni Co); 3) magnetiliselt kõvad ferriidid. Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H maksimumiga. Suurima energiaga on alniko, SmCo5 ja eriti mõned ferriidid (Nd2Fe14B). 21. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikatsioonid (12.2), antud joon 12-7, 12-10 kuni 12-12. Silikaatne keraamika Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas.On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 :
Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased; 2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe Al Ni Co); 3) magnetiliselt kõvad ferriidid. Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H maksimumiga. Suurima energiaga on alniko, SmCo5 ja eriti mõned ferriidid (Nd2Fe14B). 22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikatsioonid (12.2), antud joon 12-7, 12-10 kuni 12-12. Silikaatne keraamika Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas.On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 :
Eitusvahendid võivad olla sümmeetrilised, st ei muuda vastava jaatava lause struktuuri, kuid võivad olla ebasümmeetrilised (põhjustavad siis ka muid muutusi lauseid). Loogiline eitus on sümmeetriline, keeleline eitus pole. · kognitiivselt pikem tootmine, mõistmine · pragmaatiliselt omab alati taustal jaatavat vastet · Semantilis-leksikaalselt nõuab erinevaid leksikaalseid vahendeid Eitusega võivad kaasneda sekundaarsed modifikatsioonid: · sõnajärje muutused · aspekti ja aja neutraliseerumine eitavad lauses (nt komi keeles) · objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut). Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega. 32. Valents ehk verbi ühildumine kui palju verb enda külge liita saab. Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne. Otsest seost valentsi ja transitiivsuse vahel pole
superkvaliteetbetoon) või Biocrete. Jaapanlaste 1980. aastate lõpu tehnoloogiline algatus levis siiski, kutsudes esile elava huvi kogu maailmas ning õigustatult võib öelda, et isetihenev betoon on viimase viieteistkümne aasta kõige revolutsioonilisem nihe betoonitehnoloogias. ITB on nüüdseks tunginud nii kaubabetooni kui betoonelementide tootmise valdkonda. On ka väidetud, et isetihenev betoon ei ole pärit Jaapanist ja et selle eelkäijaks on olnud veelgi varasemad modifikatsioonid. Näiteks betoon vee-aluseks valamiseks, mille koospüsivus on saavutatud viskoossust tõstvate lisanditega ja mida tavapärasest betoonist erinevalt ei vibreerita. Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm. 14 Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks
14. Lac operon on indutseeritav operon: ehk AKTIVEERUB SUBSTRAADI OLEMASOLUL 15. Mida tähendab, et trüptofaani operon on represseeritav? Trüptofaani süntees: represseeritav transkriptsiooni süsteem (lac operoni peegelpilt) Repressor muutub aktiivseks koos trüptofaaniga. Kui rakus kättesaadav trüptofaan saab otsa, siis trüptofaan eraldub repressori küljest ja rakk hakkab taas trüptofaani tootma. 16. Millest tuleneb mikroobide fenotüübiline muutlikkus? Modifikatsioonid tekivad keskkonnatingimuste kohastumuslike muutustena. Ei kandu järglastele. Võivad olla näiteks: * mikroobirakkude suuruse muutused *pesade pigmentatsioon * ravimtundlikkus *nõudlikkus kasvufaktoritele FENOTÜÜBILISED MUUTUSED on seotud geenide regulatsiooniga. E. Coli toodab laktaasi ainult siis, kui keskkonnas on laktoos. S. Aureus toodab penitsillinaasi ainult siis, kui kk-s on penitsilliini. 17. Nim bakterite DNA reparatsioonimehhanismid
5SrRNA, TFIIIA vaid 5SrRNA transkriptsiooni initsiatsioonil. On vajalik, et spetsiifilised GTF'd istuksid teatud DNA järjestustele. TFIIIB alaühik BRF suunab polümeraasi õigele elemendile. Kui TFIIIB on sidunud, siis saab RNAPolIII seonduda ja rNTPde olemasolul initseerida transkriptsiooni. 13. Kus toimub transkriptsioon? Kus transkriptsioonifaktorid rakus paiknevad?Too näiteid, kuidas transkriptsioonifaktorite post-translatsioonilised modifikatsioonid mõjutavad nende a) DNAle sidumisevõimet ja b) nende võimet initseerida transkriptsiooni. Transkriptsioon toimub rakutuumas. TF'd transkribeeritakse nagu enamus valke tuumas ning transleeritakse tsütoplasmas. Tsütoplasmast liiguvad valgud seejärel tagasi tuuma. a) mitmed TF'd, ntks STAT valgud, peavad olema fosforüülitud, et saaks DNA'ga siduda. 14. Mis on sidumissait? ja mille poolest ta a) sarnaneb, b) erineb TATAbox-st?
annaabi.ee 
