ProgeCAD (0)

Tallinna Polütehnikum
IT ja telekommunikatsioon
ProgeCAD
Referaat
Koostaja : X
Juhendaja : X
Tallinn 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
1Ajalugu 4
2Tüübid 6
3Tehnoloogia 8
4Laiendused 9
5Lisainfo 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

ProgeCAD on raalprojekteerimise rakendus , mida kasutatakse modelleerimiseks ja joonestamiseks. Tarkvara toetab nii 2D- kui ka 3D-vorminguid. ProgeCAD-i arendaja ja müüja on ProgeSOFT, Inc. Esimene versioon tuli turule 2005. aastal. ProgeCAD on ProgeSOFTi müüduim toode ja üsna levinud projekteerimistarkvara.
Vastavalt ProgeSOFTi andmetele kasutavad praegu ProgeCAD-i paljude valdkondade esindajad, näiteks arhitektid , insenerid, projektijuhid jne. ProgeCADi pakutakse ka õpilastele tasuta kasutamiseks.

Ajalugu

ProgeCAD on Microsoft Windowsi baasil ehitatud programm, et muuta ja printida DWG ja DXF faile peaaegu kõigist AutoCAD programmidest. Väga erinevatel kujudel alustades kahemõõtmelistest joonistest kuni BIM mudelprojekteerimiseni välja ning seejärel teha projekteerimisalast.Praegused progeCADi tarkvarapaketid ulatuvad 2D-vektoripõhistest joonestamissüsteemidest 3D-maht- ja pindmodelleerimiseni. Moodsad CADi paketid lubavad tavaliselt 3D-objekte vaadelda mis tahes nurga alt, isegi objekti seest väljapoole. Mõni CADi tarkvara võimaldab ka dünaamilist matemaatilist modelleerimist. Sel juhul nimetatakse seda CADD (inglise computer- aided design and drafting) tarkvaraks.
ProgeCADi kasutatakse igasuguste tööriistade ja masinate projekteerimisel ning igasuguste hoonete kavandamisel ja projekteerimisel alates eramajadest lõpetades suurimate kaubanduslike ja tööstuslike ehitistega.
Peamiselt kasutatakse progeCADi füüsiliste komponentide detailsete 3D-mudelite ja 2D-jooniste loomiseks. Samas kasutatakse seda terve mingisuguse toote väljatöötamisprotsessi vältel, alates kontseptuaalsest projektsioonist lõpetades dünaamilise analüüsiga komponentide tootmismeetodite määramiseks .
ProgeCAD on kujunenud väga tähtsaks programmiks raaltehnoloogia (inglise computer-aided technologies) alal. Tema eelisteks on tootearenduse kulude vähenemine ja palju lühem disainitsükkel. ProgeCADi tarkvara lubab disaineritel oma tööd teha arvutiekraanil, töö välja printida ja salvestada selle hilisemaks muudatuste tegemiseks, säästes palju rohkem aega võrreldes käsitsi joonestamisega.

Tüübid

Raalprojekteerimist on mitut tüüpi. Eri tüüpi CADi süsteeme kasutades peab nende kasutaja mõtlema, kuidas ta neid kasutab ning kas kõik virtuaalsed komponendid tuleb vastavalt süsteemile erinevalt projekteerida.
On palju madalama otsa 2D-süsteeme, sealhulgas mõni tasuta ja avatud lähtekoodiga. Üks tasuta versioon tuli välja näiteks aastal 2005. Ning on ka tehtud versioon koolide jaoks kes sedad saavad kasutada õppe eesmärgidel.
Need võimaldavad läheneda joonestamisele ilma mõõtkava ja joonestuslehele paigutusega vaeva nägemata, sest neid saab kohendada lõppkavandi tegemisel.
3D-sõrestikmudel on põhimõtteliselt 2D-konstrueerimise rakendus. Iga joon tuleb iseseisvalt kavandisse lisada, objekti kujutatakse teda piiritlevate joonte jadana. Lõpptootega pole seotud massiomadusi ja sellele ei saa otseselt lisada tunnuseid nagu näiteks augud. Kasutaja läheneb neile sarnaselt 2D-süsteemidega. Ka mõned 3D-süsteemid lubavad sõrestikmudeli kasutamist lõpliku joonestamise läbi viimiseks .
" Rumalad " 3D-mahtmudelid (seda tehnoloogiat kasutab ka AutoCAD) tehakse analoogselt reaalsete objektide loomisele. Peamistele kolmemõõtmelistele geomeetrilistele kujunditele ( prismad , silindrid, kerad jne) lisatakse või eemaldatakse mahtosa nagu päris objektide kokkupanemisel või lahtivõtmisel.
Parameetriline 3D-mahtmodelleerimine nõuab kasutajalt disaini eesmärki. Objektid ja tunnused on seadistatavad. Tulevased modifikatsioonid on kas lihtsad, keerulised või lausa võimatud , olenevalt sellest, kuidas originaalosa tehti. Kasutaja peab mõtlema, kuidas see komponent "täiuslikus maailmas" välja näeks. Näiteks, kui mingi selle komponendi tunnus peab asuma objekti keskel, siis peab see seal ka asuma, mitte mugavamas punktis või ääres nagu võib teha "rumala" 3D-mahtmudeli puhul. Parameetriliste mahtmudelite puhul peab kasutaja arvestama iga liigutuse tagajärgi.

Tehnoloogia

Algselt arendati raalprojekteerimise tarkvara programmeerimiskeeltes nagu Fortran, aga objektorienteeritud programmeerimise meetodite arenguga on see radikaalselt muutunud. Tüüpilised moodsad parameetrilised tunnusepõhised modelleerijad vabakäe pinna süsteemid on ehitatud kasutades erinevaid C-keele mooduleid nende oma rakendusliidestega. CADi süsteemi võib vaadelda kui interaktsiooni graafilise kasutajaliidese , mitteühtlase ratsionaalse B-splaini ja/või kirjeldava mahtgeomeetria andmete vahel geomeetrilise modelleerimise kerneli kaudu.
Nende seoste ootamatud võimed on loonud võimaluse digitaalseteks prototüüpideks, mis võimaldavad tootega täielikult tutvuda enne selle tootmisse saatmist. Tänapäeval on CADi süsteemid olemas kõigile enamlevinud platvormidele (Windows). Praegu ei nõua progeCADi tarkvara mingit spetsiaalset riistvara . Kuid mõnegi CAD-tarkvaraga saab teha graafiliselt ja arvutuslikult mahukaid toiminguid , nii et soovituslikud on hea graafikakaart , kiire või mitu protsessorit ja mahukas vahemälu .

Laiendused

ProgeCAD toetab mitut tüüpi rakendusliideseid (API-sid), millega on võimalik automatiseerida ja muuta tööriistu käepärasemaks, näiteks AutoLISP, Visual LISP, VBA, .NET ja ObjectARX. ObjectARX on C++ teek, mis oli ka baasiks : toodetele, mis suurendavad ProgeCAD-i funktsionaalsust spetsiifilises ülesannetes.

Lisainfo

ProgeCAD sisaldab järgmisi keelepakette: hiina, hiina lihtsustatud, tšehhi, inglise, prantsuse, saksa, hungari, itaalia, poola, vene ja hispaania . Keelepaketiti võib tõlkimise ulatus varieeruda täielikust tõlkest kuni ainult dokumentatsiooni tõlkeni.
ProgeCAD’iga on võimalik kirjutada järgmisi faile: 3D PDF, 3DS, ACIS, BMP, DWF, DWG, DWT, DXF, EMF, JPEG , JPEG2000, KMZ, LWO, PDF, POV, SAT, WMF.
ProgeCAD’iga on võimalik lugeda järgmisi faile: ACIS, DWF, DWG, DXF, PDF, SAT.
CAD on tähtis tööstuskunst, mida kasutatakse laialdaselt mitmesugustes valdkondades, sealhulgas autotööstuses, laevatööstuses, tööstuslikus ja arhitektuurilises disainis , jpm.
CADi kasutatakse ka filmide eriefektide animeerimiseks. Majandusliku tähtsuse tõttu on CAD olnud suuremaks suunavaks jõuks arvutusgeomeetria, arvutigraafika (riistvaraline ja tarkvaraline) ja diskreetse diferentsiaalgeomeetria uurimisel .

Kasutatud kirjandus

https://en.wikipedia.org/wiki/ProgeCAD

http://www.progecad.us/index.pl?id=2942

https://et.wikipedia.org/wiki/Raalprojekteerimine

https://annaabi.ee/Referaat-arvuti-m74794.html

http://www.progesoft.com/

http://cad.softwareinsider.com/l/22/ProgeCAD-Professional