Toward Socially Sustainable Urban Transportation (1)

Gea Gross, 085230, EALB52.
Toward Socially Sustainable Urban Transportation:
Progress and Potentials.
SSUT ehk Socially Sustainable Urban Transportation tähendab eesti keeles ühiskonna seisukohalt jätkusuutlikku linnatransporti, mida antud artiklis käsitleti läbi sotsiaalse õiguslikkuse, -kõrvalejäetuse ja elukvaliteedi.
Paljud hästi arenenud uurimisvaldkonnad annavad potentsiaalse, metodoloogilise ja rakendusliku pilguheidu linnaühiskonna transpordi säästliku arendamise jaoks. Käsitletakse erinevaid kokkuleppeid, linna ülesehitust, transpordi üleüldist kättesaadavust ja nii linna kui seda ümbritseva regiooni transpordi planeerimist säästlikult ja keskkonnasõbralikult.
Viimaste kümnendite jooksul on eriti teravalt käsitletud just keskkonna probleeme, mis kaasnevad ettemõtlematult kavandatud transpordisüsteemide ülesehitusega. Üritatakse üha enam planeerida infrastruktuure ja transporti mõeldes läbi kõik keskkonna saastavad probleemid, mis nendega kaasneda võivad: müra, õhusaaste, liigtarbimine , üleüldiselt loodusliku keskkonna tasakaalu häired jne.
Samuti on käsitletud ebaühtlaselt jaotatud kulusid , rasvumist seoses automobiilsusega ja palju muud. Näiteks on USA-s ebavõrdne ligipääs töökohtadele just vaeste ja väheharitute ning rikaste vahel. Transpordi tingimused pääsemaks hõlpsalt ja kiiresti liikuma tööle ja koju tagasi on väga erinevad.
Orkaan Katrina 2005 aasta augustis tõi USA-s eriti silmatorkavalt välja mobiilsuse probleemid kesklinna rajoonis just vaesemate inimeste hulgas, kellel autod puuduvad. Nende liikuma saamine linnas oli piiratud ja aeglane.
Kuigi vaieldakse, et USA-s ei käsitleta ühiskondlikku vaatenurka uurimustes piisavalt tõsiselt, siis on ka üks erand, STAR =STELLA transatlantiline ühendus keskendus jätkusuutlikule transpordile Euroopas ja USA-s aastatel 1995-2005. Siiski USA-s on tehtud liiga vähe uuringuid linna jätkusuutliku transpordi kohta. Aasia ja Euroopa linnades on vastavaid uuringuid palju rohkem ja need on tihti ka põhjalikumad.
Eriti oluliseks saigi transpordi läbimõeldud ja keskkonnasõbralik planeerimine just peale seda kui ilmnema hakkasid keskkonnasaaste probleemid. Antud artiklis käsitletakse USA linnades esinevaid probleeme ja nendega seonduvaid uurimusi, et paremini mõista sealset olukorda. Seega, vaja ei ole ainult ajutist jätkusuutlikkust, vaid pikemalt ette asju näha. Brundtlandi raporti kontseptsioon põhinebki sellel arusaamal. Samuti sellel, et keskkonda peab kaitsma, aga samal ajal peab ikkagi toimuma ka majanduse areng ja säilima ühiskondlik võrdsus. Samas paljud leiavad, et selles raportis on liiga vähe pööratud tähelepanu ühiskondlikule tasandile. Teised jällegi leiavad, et nappus ei tulene tulevikus looduressursside käitlemisest, vaid üleüldistest põlvkondade vahelistest arusaamadest ja võrdsusest, kuidas suudetakse ressurssidega ümber käia. Nii palju lühidalt Brundtlandi raportist.
Võttes aga liigtarbimise ja ressursside nappuse luubi alla, siis seda tuleks käsitleda pigem keskkonna vaatenurgast. Vaesust ja nälga samal ajal ühiskondlikust aspektist lähtudes. Põhiküsimusteks on: Millistel viisidel saab üldse linnasisene transport olla ühiskondlikult mittejätkusuutlik? Millised barjäärid on inimeste vajaduste rahuldamise ja transpordi arendamise vahel?
Transpordi infrastruktuurid linnades on elulise tähtsusega indiviididele tagades mobiilsuse. Ühiskondlikult jätkusuutlikud tarnspordisüsteemid on adekvaatsed, efektiivsed ja olulised leevendamaks vaesust ja tagades ligipääsu kaubanduskeskustesse, tööle, haridusasutustesse ja elementaarsetele teenustele. Iga linn on erinev, seega ei saa päris üheülbaliselt nende infrastruktuuri arendamisele läheneda.
Võrdsuse ja ühiskondlikku õigluse jaotumist transpordi abil on teoretiseeritud läbi kolme filosoofilise võtmesõna: egalitarism , horisontaalne võrdsus, vertikaalne võrdsus.
Egalitarism: kõik on ühiskonnas võrdsed ja kõigil peavad olema võrdsed võimalused transpordile ja sellele ligipääsemiseks. Transport on ühiskonnas võrdselt jaotatud.
Horisontaalne võrdsus: võrdne kohtlemine inimestele ebavõrdsetes oludes. Kes kasutab, see maksab.
Vertikaalne võrdsus: transport on võrdselt jaotunud, kuid vaesemaid soositakse. Siinkohal on esmatähtis võrdsus, mitte efektiivsus.
Näiteks on uurimustest välja tulnud, et linna kasvades tihti ebavõrdsus kasvab ja ühistranspordi hinnad ei ole vastavad ühiskonna võimalustele.
Aastal 2004 Deka leidis, et kulutused (protsentides) transpordi peale on suurenenud just väiksema sissetulekuga majapidamistes!
Puudulik transport võib viia ka selleni, et jäädakse kaugeks ülejäänud ühiskonnast.
Üheks murepunktiks on veel see, et inimesed kipuvad võtma asju pigem liiga isiklikult. QoL ehk Quality of Life näitab millised transpordi võimalused on ühiskonnas ja kui rahul nendega ollakse. Samas on see väga vastuoluline teema, sest üksikindiviid ei suuda mõelda jätkusuutliku tarnspordi kui sellise peale. Transpordi areng annab inimestele tohutud võimalused kui neid õigesti kasutada, seega on igal juhul oluline seda jätkusuutlikult planeerida.
Linnastruktuur:
Uuringud põhjal võib oletada, et peale linna ruumiliste struktuuride võimaluste ja saadaval olevate transpordisüsteemide, teatud tüüpi tõkked võivad ikkagi esineda. Automobiilsuse kasv endaga toob kaasa geograafilise ebavõrdsuse. Rassilised vähemused ja vaesed on tihti olukorras (kuna nad elavad sellistes linnajagudes, eriti USA-s), kus transpordisüsteemid tagavad vaid vähese ruumilise ja ajalise teenuse. Sellest tulenevalt tuleb (ka uurimustest) välja, et selline „liikuma pääsemise piiratus“ omakorda teeb raskemaks tööle-kooli-koju liikumise ja inimestel on ebavõrdsed võimalused, mis veelgi süvendab mittevõrdset olukorda.
Kättesaadavus:
Põhiline SSUT ehk Socially Sustainable Urban Transportation teema, millega tegeletakse, ongi just võrdsed võimalused (kättesaadavus) transpordile. International Journal of Sustainable Transportation Vol. 2, No. 3, 2008 149 uurib inimese liikumiste käitumist ja ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi transpordi kättesaadavuses, samuti elukvaliteedi küsimust ja kõrvalejäetust.
Planeerimine ja jätkusuutlikus:
USA ühiskonnas ei võeta planeerimise kirjandusel eriti arvesse just ühiskondlikku aspekti. Pigem lähtutakse sellistest indikaatoritest nagu autostumise vähendamine, üleüldise ühiskondliku võrdsuse parendamine ja ajakulu vähendamine teekonnal. Samal ajal aga USA-st väljaspool on SSUT just esileküündiv.
Kokkuvõtteks:
Antud artikkel uuris SSUT dimensioone ja tõi välja uurimuste arengut ja potentsiaale. Ühiskondlik vaatenurk on küll oluline, kuid siiani keskkonnasäästlikkus on olnud peamine. Ühiskondlikku jätkusuutlikkust on üleüldse raske mõõta kvantitatiivselt ja kõik indikaatorid on normatiivsed looduses. Samuti kui jätkusuutlikkus on lokaalne, siis kirjanduses võib esineda selle tõttu puudusi. Raske on samas ka üleüldist printsiipi kirja panna täpselt, kuidas kuskil toimida. Täpselt tuleks välja mõelda, millised on parameetrid , mõõtmaks jätkusuutlikku linna transporti ühiskondlikust vaatenurgast. USA uurimused ei arvesta nii palju ühiskondliku aspektiga kui võiks. Euroopas ja Aasias on SSUT aspekt palju olulisem ja uurimusi tehakse rohkem.