Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos käima 1 kord kvartalis. Munitsipaalettevõte. Strateegilised energeetika (soojus, elekter), transport (bussiliiklus), ~kommunikatsioon, juriidika (politsei jaoskond, kainar) Äriühingud: Ühistuliikmed on ühinenud samade vajaduste rahuldamiseks ühisel jõul. Kortermajas peab vähemalt olema 15. Parteid on ühistustelistel alustel. Töökollektiivi omand. Täisühing: 1. Vara osanike rahalised ja mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2. Omanikud. Varade omanikud on kõik osanikud. 3. Vastutus. Vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Omanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et tema varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad
Osaku suurus määrab Aastaaruande avatus, otsustusõiguse ärisaladuse osaline avalikustamine Täisühing (TÜ) Kaks või enam omanikku ühise ärinime all Vastutavad kogu oma varaga Asukoht, kus ühingut juhitakse või kus ühing tegutseb (määratakse ühingulepinguga) Igal osanikul õigus ja kohustus osaleda TÜ juhtimises (ühingulepinguga pannakse paika, kes juhib) Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui mitterahalised (nt. teenus) http://www.liilia.ee/ Usaldusühing (UÜ) Kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut ühise nime all. Vähemalt üks vastutab kogu oma varaga (täisomanik) ja vähemalt üks vastutab sissemakse ulatuses kohustuste eest. Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui mitterahalised. http://www.aavikuemand.ee/ Tulundusühistus (TÜ) Kolm või enam liiget Eesmärk majapidamiste või tegevuse toetamine
Mida paremini nad töötasid, seda suurem oli nende palk. Netopalgast said 60-80%. Ülejäänud läks riskifondi. Riskifond oli iga töötaja kohta eraldi. Need olid nö hoiukontol. Iga inimene teadis, palju tal seal raha on. Rahvaettevõtte omand. Riik andis (88aastatel) tähtajatu lepinguga ettevõtte. Saksamaal 89 (Berliini müür) oli neid hästi palju. Majandusühing. Täisühing: Ajalooliselt kõige vanem. 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2. Omanikud. Varade omanikud on kõik osanikud. 3. Vastutus. (Osanik vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Osanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et osaniku varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad
varaga - selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. USALDUSÜHING Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses.
Brutopalk - töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Mitteaktiivne rahvastik tööealised, kuid mittetöötavad inimesed st koduperenaised, õpilased, invaliidid ja nn heitunud Heitunud inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida Struktuurne tööpuudus - tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning tööandjate geograafilise asukoha mitte kattumine nõudlusega tööturul Reaalkapital tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid Merkantilism 15.-17.sajandi Prantsuse majandusteaduse koolkond, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses Keinsism inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida
kogu oma varaga - selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. · Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. · Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. · Äriregistrisse kandmiseks esitatakse avaldus, millele kirjutavad alla kõik osanikud, esindama volitatud isikute allkirja näidised ning sidevahendite numbrid. Usaldusühing (UÜ) · Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all.
on partner, kas teda võib usaldada, kas tal on nõutavad teadmised ja oskused.Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurused (rahalised või mitterahalised).Äriregistrisse kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega. Täisühingu positiivseteks külgedeks on, et ta on eraldi üksus ning kõigil partneritel on võrdne sõnaõigus (otsused võetakse vastu ühehäälselt ). Täisühingu negatiivseteks külgedeks on, et lihtsamadki argumendid võivad tekidada
tagastusnõue isikul on õigus saada tagasi seaduses ettenähtud enammakstud maksusumma või muu enammakse; 4. vastutuskohustus see on kolmanda isiku vastu suunatud nõue, kellel on vastavalt seadusele või lepingule pandud kohustus tasuda teise isiku maksuvõlg; 5. kõrvalkohustused need on maksukohustuslase kohustused tasuda intress, sunniraha või arendustäitmise kulud; · mitterahalised: 1. registreerimise kohustus iga maksukohustuslane peab ennast vastavas registris registreerima; 2. arvepidamiskohustus; 3. dokumentide säilitamiskohustus; 4. info andmise kohustus võib tuleneda seadusest; maksuhalduri nõue; 5. deklareerimiskohustus; 6. kohustus mitte segada ja takistada maksuhalduri tegevust; * mitterahalised kohustused võivad tekkida ka kolmandal isikul ja teatud juhtudel (garant) ka rahalised kohustused;
Mitmesugused tegevuskulud Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu (näit. raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete allahindluskulu jne.) Tööjõu kulud Palgakulu Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on väljamakstud või mitte. Sotsiaalmaksud Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse. Pensionikulu Ettevõtte poolt tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses väljamakstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhtejärgsete hüvitistega. Põhivara kulum ja väärtuse langus
leibkonnaliikme 0 kohta, kr Jaanuar Veeb Tululiik Sissetulek palgatööst 115,278 Tulu ettevõtlusest 2,174 Omanditulu 4512 Siirded 4,878 Muud tulud 45875 Mitterahalised tulud 35645 Netosissetulek kokku 208,362 Harjutus 6.4 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist. Rahvaarv Eestis Eestlased Muud Eestlaste rahvused osatähtsus rahvastikus
3. maksimaalselt kuni 0,06% päevas 4. maksuhalduri poolt kehtestatav määr, kuid mitte üle seaduses sätestatu 5. aluseks sisse nõuda 11.34 eurot 630 eurolt võlalt 30 päeva eest 15. maksukohustuslase õigused maksumenetluses on 1. taotleda maksumenetluse tähtaja ennistamist või pikendamist 2. kasutada esindajat 3. kasutada tõlki 4. esitada proteste maksuhalduri tegevuse kohta 5. nõuda ametniku taandamist erapooletuse kahtlusel 16. Maksuõigussuhte mitterahalised kohustused on 1. info andmine 2. dokumentide säilitamine 3. maksukinnipidamine 4. maksu deklareerimine 5. intressikohustus 17. Maksukohustuse lõppemise alused on 1. võla kustutamine 2. firma likvideerimine 3. firma maksejõuetus 4. võla tasaarvestus enammaksega 5. võla aegumine 18. Vaidemenetlust võib alustada 1. tegevusetuse korral 2. haldusakti osas 3. kuni 10 päeva jooksul vaidlustatavast toimingust teadasaamisel 4
aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni (Kontrollib või kui kõik audiitor). mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollima
mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3. Aktsiate Riigilõivu on võimalik Aktsiate märkimiseta märkimiseta või hiljem kanda loodud (Kui mitterahaline aktsiate osaühingu/aktsiaseltsi sissemakse väärtus märkimisega asutamiskuludesse. ületab 40 000 krooni (Kontrollib või kui kõik audiitor). mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollima
kontrollida. d. Vastutuskohustus – kolmanda isiku ehk garandi kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. e. Kõrvalkohustused – need on maksumaksja kohustused tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud. Kõrvalkohustuse täitmiseks tekib küll seaduslik alus, kuid reaalseks täitmiseks peab maksuhaldur andma haldusakti (kus on näidatud konkreetselt summa, maksetähtaeg jne). 4.2 Mitterahalised nõuded ja kohustused a. registreerimiskohustus – äriregister, mittetulundusühingute sihtasutuste register jne. b. arvepidamiskohustus – aruandlus c. dokumentide säilitamise kohustus (vt eelpool toodud) d. deklareerimise kohustus – deklareerida tuleb nii maksuarvestuse aruannetes (nt. aktsiisid) kui ka maksudeklaratsioonil. e. info andmise kohustus
3. maksimaalselt kuni 0,06% päevas 4. maksuhalduri poolt kehtestatud määr, kuid mitte üle seaduses sätestatu 5. aluseks sisse nõuda 11,34 eurot 630 euroselt võlalt 30 päeva eest 15. Maksukohustuslase õigused maksumenetluses on 1. taotleda maksumenetluse tähtaja ennistamist või pikendamist 2. kasutada esindajat 3. kasutada tõlki 4. esitada proteste maksuhalduri tegevuse kohta 5. nõuda ametniku taandamist erapooletuse kahtlusel 16. Maksuõigussuhete mitterahalised kohustused on 1. info andmine 2. dokumentide säilitamine 3. maksu kinnipidamine 4. maksu deklareerimine 5. intressikohustus 17. Maksukohustuse lõppemis alused on 1. võla kustutamine 2. firma likvideerimine 3. firma maksejõuetus 4. võla tasaarvestus enammaksega 5. võla aegumine 18. Vaidemenetlust võib alustada 1. tegevusetuse korral 2. haldusakti osas 3. kuni 10 päeva jooksul vaidlustatavast toimingust teadasaamisel 4
Fookuse muutus Traditsiooniliselt on juhtimisarvestuse poolt ettevalmistatav info olnud rahalises väljenduses ehk finantsinfo Juhtimisarvestus on tänapäeval laiendanud oma huvi ka mitterahalisele informatsioonile: Kvaliteedi näitajad Protsesside parameetrid Klientide rahulolu Töötajate võimed ja motiveeritus Toodete omadused Allüksuste tulemused (nii rahalised kui ka mitterahalised) Tasakaalus tulemuskaart Tasakaalus tulemuskaart (TTK) on strateegiliste eesmärkide saavutamisele fokuseeritud juhtimismudel, mille abil teisendatakse organisatsiooni missioon ja strateegia mõõdetavateks tegevusteks neljas perspektiivis (Kaplan & Norton 1992): finantsid - mida ootavad omanikud ja rahastajad; kliendid - millist toodet/teenust ootavad sise- ja väliskliendid;
Elu pideva kallinemise tõttu on inimeste väärtushinnangud silmnähtavalt muutunud ning inimesed on keskendunud rohkem materiaalse kasu saamisele. Konkurents on tänapäeva majanduses väga elav ning iga ettevõte peab pingutama, et teistele mitte alla jääda. Selleks on vaja ettevõtte tõhusat toimimist, mida garanteeritakse sellega, et püütakse oma töötajaid nö ,,ära osta", pakkudes neile erinevaid materiaalseid hüvesid. Mitterahalised motivaatorid on küll olulised ja garanteeriksid ehk paremini töötajate pühendumuse firma arendamisele, mitte üksnes isikliku kasu saamisele, kuid kahjuks on tänapäeval raske leida inimesi, kes oleksid nõus pingutama käegakatsutavat kasu saamata. Suuresti ongi ettevõtete selline käitumine põhjustatud elu püsiva kallinemise ning pidevalt kasvava konkurentsi tõttu.
Kordamisküsimused 1. Peamised tervishoiureformid Eestis 2. Tervishoiusüsteemi funktsioonid ja eesmärgid 3. Tervishoiu detsentraliseerimine, retsentraliseerimine (olemus, kasutamiskogemus Eestis) 4. Sotsiaalministeerium ja allasutused (struktuur ja funktsioonid) 5. Tervishoiu rahastamine Eestis 6. Ravikindlustuse korraldus Eestis (kindlustatus, rahalised ja mitterahalised teenused, hüvitised kindlustatutele) 7. Haigekassa poolt tervishoiuteenuste eest tasumine (tervishoiuteenuste loetelu, eri tasustamisviisid, teenuste hinnakirja lisamine) 8. Eesti Haigekassa (struktuur ja ülesanded) 9. Tervishoiutöötajate registreerimine ja tegevusload tervishoius (õiguslik tähendus ja kord) 10. Inimressurss tervishoius (väljaõpe, vajadus, pädevus, personali planeerimine Eestis)
Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus neto võlapositsiooni muutus = omakapitali vaba rahavoog (FCFE) 8 Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943 Käibekapitali muutus 24,907 + Neto võlapositsiooni muutus (27,815) Omakapit ali vaba rahavoog 9,306 9 Võrdlevas hindamise käigus tuletatakse vara väärtus võrreldava vara hinnast kasutades Hinna/Tulu suhtarve (P/E) Ning selle variante EBIT, EBITDA, Rahavoog Hinna/Raamatupidamisliku väärtuse suhe (P/BV)
omavalitsus. Ühingu kohustuste eest vastutavad absoluutselt kõik osanikud võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Leian, et see on õiglane kõigi osanike suhtes. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. Usaldusühing on samuti äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all, aga vähemalt üks neist isikutest vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja on seega täisosanik. Ning vähemalt üks neist isikutest vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses ja on seega usaldusosanik
KMK analüüs ehk Kulu mahu kasumi analüüs on kulude arvestuse ja käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest. Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne. Kassapõhine kasumilävi (püsikulud mitterahalised kulud) / piirkasumimäär KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ). Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse Kulud majandusteoreetilisest aspektist Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes
protsenti kogusissetulekust moodustab üks või tein Sissetulek palgatööst 11 888 sissetulekuallikas. Tulu ettevõtlusest 2 174 Omanditulu 46 Siirded 4 878 Muud tulud 266 Mitterahalised tulud Netosissetulek kokku 311 19 564 Aastas kokku leibkonn 1% 2% 25%
· Nõukogu liikmete nimekiri ( kui on nõuk) · Sidevahendite numbrid · Tegevuslitsents (OV, MV või Justiitsministeerium) · Panda teatis osakapitali sissemaksmise kohta · Mitterahalise sissemakse puhul üleandmise leping · Kviitungid kandelõivu ja kande avaldamise seisu kohta AS · Aktsiad: liht- ja eelisaktsiad, hääletamine · Üks või mitu omanikku · Algkapital · Mitterahalised sissemaksed · Struktuur VÕIMALIKUD VEAD, MIKS ÄRIIDEED EBAÕNNESTUVAD · Kui hobi või huviala muudetakse äritegevuseks ja enne ei uurita nõudlust pakutava järele · Äri alustamine eelneva planeerimiseta · Skeptiline suhtumine abisse või teadmatu, kes, kus ja millist abi pakub. ÄRIPLAANI SKEEM · Andmed ettevõtte kohta · Töötajad · Ehitused, sisseseade · Olemasolev toodang, turg Käivitatav äriidee
Hindamine arvuliste näitajate abil Hindamise eesmärk: · Hinnangu andmine tööga hakkama saamise kohta · Otsuste tegemine töö tasustamise osas tulemuste alusel viiakse läbi regulaarselt · Koolituse ja arenguvajaduste hindamine · Edutamisotsused 4 · Koondamine, üleviimine teisele tööle · Tööjõu ja karjääri planeerimine 13. Mitterahalised motivaatorid · Saavutus. Inimene mõõdab oma saavutust iseenda poolt loodud taustsüsteemi suhtes. Motiveerib juhul kui töö on seotud saavutamisega (müügitööd, juhtimine, arendustööd jne.) · Tunnustus. Inimene soovib, et keegi nende saavutusi märkab. Tugevaim motivaator. Näited: "ringijalutav juht" "parimate" väljaselgitamine edutamine töö laiendamine, töö rikastamine
1 2 Täisosanik, üks Usaldusosanik Usaldusosanik Täisosanik 20 MAJANDUSÜHINGUD Täisühing Usaldusühing Osaühing (Aktsiaselts) 1. Vara. Osanike rahalised või Osanike rahalised või mitterahalised Osanike rahalised või mitterahalised mitterahalised sissemaksed (osamaksud). sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu koosneb osanike poolt ühingu asutamisel koosneb osanike poolt ühingu asutamisel asutamisel tasutud osamaksudest ning tasutud osamaksudest ning ühingu tasutud osamaksudest ning ühingu
Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas teda võib usaldada, kas ta on nõutavad teadmised ja oskused. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täisühingu osaku kohta ei anta välja väärtpaberit. Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke
Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks) Maksude eristamine koormistest. 1. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 2. Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõja seisukorra väljakuulutamisel ja need koormised on kõik mitterahalised. Koormisteks võib olla sundtöö, -transport,- majutus. Võib tekkida ka eriolukorra seadus, mille kohaselt rakendatakse isikuid kohaliku omavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Nt lume koristamine. 3. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida, mõjutada isikut lõpetama õigusvastane tegevus või hoiduma tulevikus sellisest tegevusest. Trahvi ja selle suuruse määrab reeglina mingi ametnik või ametkond
maksma ca 319, 20 - 958,67 (5 000 - 15 000 krooni) , sõltuvalt teenuse pakkujast ja ostetava äriühingu liigist. Täis- ja usaldusühing · Tegutsemine · tegutsetakse osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. http ://www.aktiva.ee/13848/UU_asutamiseks_vajalikud_dokum Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised (lubatud on ka teenuse osutamine). Osaku kohta ei anta välja väärtpaberti ( dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellegile laenu). Täis- ja usaldusühing · Ärinimi · Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,täisühing" või ,,TÜ". · Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,usaldusühing" või lühendit ,,UÜ". Täis- ja usaldusühing · Juhtimine
· kulude vähenemine · probleemide vältimine, mis tekivad indiviidide hindamisel · Tulemuspalk on tihedalt seotud ettevõtte produktiivsusega Puudused: · puudub otsene seos individuaalse töötaja tööpanuse ja tulemuse vahel · tulemused võivad olla mõjutatud ka muudest teguritest (näiteks kasutatav arvestusmetoodika) 62. Millised on teadmistel ja oskustel põhineva palga kasutamise eelised ja puudused? 63. Mis on mitterahalised motivaatorid, loetle mitterahalisi motivaatoreid? Mitterahalised motivaatorid - see on midagi, mida inimesed tööandja juures väärtustavad, kuid mis ei ole otse väljendatav raha ega personaalse hüve saamisena. 1) Saavutus. Inimene mõõdab oma saavutust iseenda poolt loodud taustsüsteemi suhtes. Motiveerib juhul kui töö on seotud saavutamisega (müügitööd, juhtimine, arendustööd jne.) 2) Tunnustus. Inimene soovib, et keegi nende saavutusi märkab
üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osaühingu tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Osaühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «osaühing» või lühendit «Oܻ.
Eesmärgid sea endale mõistlikud eesmärgid ja pane need tähtsuse järjekorda, kuna kõike korraga ei ole võimalik saavutada. MOTIVEERIMINE Arusaam, et rohkem raha võrdub õnnelikum töötaja on väär arusaam! Raha jääb küll alatiseks peamiseks motivatsioonivahendiks ja kindla kompensatsiooniplaaniga saab meelitada ja hoida oma väärtuslikumaid töötajaid. Aga rahaline tasu ei ole alati ainus lahendus ja paljudel juhtudel isegi mitte parim lahendus. MITTERAHALISED MOTIVEERIMISE VÕIMALUSED tunnustamine ja tähelepanu, kui töötaja on midagi saavutanud, kohene kiitmine personaalne juhendamine koolitamine võimalik edutamine karjääriredelil ametinmetused töökeskkond (sisustus, disain, kujundus, töövahendid, temp, müra jne) meened juhtivad rollid ühtne töövorm
võõrandamisega (käibemaks, aktsiis) Maksude eristamine koormistest. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 5 Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõjaliste seisundite korras ja need koormised on kõik mitterahalised. Eriolukorra seadus rakendatakse kohalikuomavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida isikut lõpetama õigusvastane tegevus või hoiduma tulevikus sellisest tegevusest. Trahvi suuruse määrab reeglina mingi ametnik või ametkond. Trahvirahad lähevad riigi eelarvesse. Riigilõiv tasutakse mingi teenused eest või mingite dokumentide väljastamise eest.
Sissetulek 115 278 22% Omanditulu Mitterahali 2% 55% palgatööst 2% 1% Tulu 2 174 ettevõtlusest Omanditulu 4512 Siirded 4 878 Muud tulud 45875 Mitterahalised 35645 tulud Netosissetulek 208 362 kokku 1800000 Harjutus 6.4 1600000 1400000
Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. Täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuse eest võrdselt kogu oma isikliku varaga. Selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui mitterahalised. Mitterahaline sissemakse võib olla ka ühingule teenuse osutamine. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma isikliku varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusosanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. Usaldusosanikud lepivad kokku
üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osaühingu tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Osaühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «osaühing» või lühendit «Oܻ.
langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui tervikut,juhtimisarvestuse korral on põhitähelepanu all ettevõtte konkreetsed allüksused.7)juhtimisarvestus on interdistsiplinaarne ja ei ole kohustuslik.8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi.
tegelemise ajal, ettevõtluse peatamise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist Seega tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu olenemata selle laekumise ajast ja maksustamisel võetakse arvesse maksustamisperioodil laekunud tulud. FIE on kohustatud deklareerima kõik ettevõtluse tulud nii dokumentaalselt tõendatud kui ka dokumentaalselt tõendamata ( nt turul müüdud kauba eest saadud raha). Ettevõtluse tuluks ei loeta seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavad mitterahalised toetused (nt põllumajanduslikule ettevõtjale toetusena antud traktor). Kuid see ei tähenda, et ettevõtluse tuludeks ei loeta mitterahalist saadud tulu, st kui rahalise tulu asemel osutatakse mingit teenust või tehakse kulutused. Ettevõtlustuluks võib olla ka rendi- ja üüritulu ja litsentsitasu. Füüsilisel isikul ( rendile- või üürile andjal ) on õigus valida, kas deklareerida eespool toodud tegevusest saadud tulu ettevõtlustuluna või muu tuluna
võrdselt kogu oma varaga - selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. USALDUSÜHING Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks
osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. 9 Äriregistrisse kandmiseks esitatakse avaldus, millele kirjutavad alla kõik osanikud, esindama volitatud isikute allkirja näidised ning sidevahendite numbrid. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, kohtuotsusega, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel, muul seaduses ettenähtud alusel
3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 37. Mitterahalised kohustused: Kaasaaitamise kohustus Arvepidamise kohustus Registreerimiskohustus Deklareerimiskohustus Dokumentide säilitamise kohustus Seadustest tulenevate andmete esitamise kohustus 38. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad:
üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Loe lisaks: kasulik info OÜ kohta Kui osaühingu tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Osaühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «osaühing» või lühendit «Oܻ.
(väärtpaberid), millele on võimalik pöörata sissenõuet. Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Pärast asutamislepingu või asutamisotsuse allkirjastamist saavad asutajad avada asutatava äriühingu pangakonto ehk nn stardikonto ning kanda sellele arvele kapitali sissemaksed. Hiljem tuleb stardikonto pangas ümber vormistada ettevõtte pangakontoks. c) Äriühingu registreerimine Äriühingut on võimalik registreerida elektroonselt või notariaalselt. Äriühingu
1. KOKKUVÕTE (sisaldab lühiülevaadet äriplaanist; laenuvajadust; millal ja kuidas seda kasutatakse; projekti maksumust; laenatud vahendite kasutamise tõhusust; laenu tagasimaksmist jne.) 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Õiguslik vorm: äriühing (osaühing) Ettevõtte registreerimise planeeritud kuupäev: 01.12.2015.a Omakapitali suurus kokku: 12000eu Rahalisi sissemakseid: 12000eu Mitterahalised sissemaksed (loetelu ja maksumus): Osanikud Nimi Osade liik, suurus Märgitud osade Sissemaks arv ed Alina Olivson täisosa, 25% 25 3000 Karina Troškina täisosa, 25% 25 3000 Aleksandra Kotseva täisosa, 25% 25 3000
Töö rikastamine Töötsooni Kvalifikatsiooni Teadlik tegevus (vastutuse laiendamine tõstmine (eesmärgid ja planeerimine ja (koolituse/koolituste tegevused on selgelt arendamine) võimaldamine) piiritletud) Iseseisvus Tagasiside (antud Püstitatud Mitterahalised (sõltumatus, vabadus töökohal oma töö eesmärkide hüvised tööplaneerimisel) efektiivsuse ´kohta saavutamine (nt otsene ning selge) kaizen`i meetodiga) 13 6 MCCLELLANDI TEOORIA Milline on sinu arvates McClellandi teooria järgi Ulla juhtiv tõukejõud? Põhjenda? Mida juht peaks selle teooria järgi Ullale pakkuma.
kõigi osanike nõusolekul o Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Siis teised ei osale juhtimises o Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus (rahaline või mitterahaline sh teenuse osutamine) Usaldusühing o o UÜ osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus o Sissemaksed võivad olla rahalised kui ka mitterahalised o Kui TÜ-e astub usaldusosanik, loetakse TÜ ümberkujundatuks UÜ-ks o Kui UÜ-st lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse UÜ ümberkujundatuks TÜ-ks Tulundusühistu o kahe või suurema hulga liikmetega ühing o eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega
M0- baasraha, siia kuulub ringluses olev sularaha. Ka pankade kassades olevad rahad ja keskpanga deposiidid, mis on avatud kommertspankadele. M1= M0 + ND sularaha ringluses ja nõudehoiused ( ND- nõudedeoposiidid) Iga järgmine mõõt lisab juurde midagi vähem likviidset. M2= M1+SH+TH+HKV ( SH- säästuhoiused, TH- tähtajalised hoiused lühiajalised, võib lisada veel muid summasid, nt HKV-hästi konverteeritav valuuta; jne) M3= M2 + .... siin võivad mängu tulla ka mitterahalised varad nt väärimetallid Inflatsioon Inflatsioni mõõtmiseks pole maailmas paika pandud ühtseid mängureegleid. Mõõtmine sõltub ka kohalikest asjaoludest. On pidev ja üldine protsess INFLATSIOON- on hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadustega. Aitab kaasa majanduse arengule ja kasvule. Euroopa inflatsiooni tase on u 3 kandis.
näeme, et kõige suurema kasumi saavutab Mart 115 Y müües. · Sellisel juhul oleks ühe Y hind 270 krooni. · Müües Y hinnaga 250 krooni tk eest, teeniks Mart kasumit 10 000 krooni, mis on võimalikust maksimaalsest kasumist 300 krooni väiksem. · Hinna tõstmine aga 290 kroonile viiks aga kasumi 9600 krooni tasemele, mis on juba 700 krooni võrra väiksem maksimaalsest võimalusest. · Lisaks hinnalangusest tingitud mõjule on olulised ettevõtte kulud ja muud mitterahalised kriteeriumid. · Praeguse ettevõtte suuruse juures on maksimaalselt võimalik müüa ligi 200 Y-i kuus. · Suurema koguse müümiseks tuleks juba ettevõtet laiendada, võtta tööle uusi töötajaid, osta sisse täiendav kaubavaru jne. · Ettevõtte laiendamine tähendaks Mardi jaoks olulist püsikulude kasvu, mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile
Igal tootel peab olema kriitiline arv masstarbijaid. Millest kasum eelkõige sõltub? Rahalised eesmärgid. Eelkõige riskid, likviidsus, põhikapital ja bilansistruktuur. Riskide teadvustamine ja juhtimine. Likviidsus- valmidus pangakohustusi täita, eeldab optimaalset varade ja kohustuste struktuuri. Rahaasutuse poolt on kindlad normid põhikapitali suhtes ( 5milj EUR) Finantsistruktuur- võõrkapitali ja omakapitali suhe. Aga ka muude lühiajaliste ja pikaajaliste varade struktuur. Mitterahalised kindlustuse eesmärgid: Image- omanike usaldusväärsus, põhiväärtused. Iseseisvus- majanduslik sõltumatus. ( Panga süsteem on kahemõtteline- keskpangad ja äripangad. Äripank on oma otsustes sõltumatu. ) SAAVUTATAKSE... Konkurentsivõimelisus- teeninduskultuur ja teenindustasud. Kanalite kättesaadavus ja turvalisus. Sotsiaaltingimused- töö- ja pangatingimused, rahulolu, pangatöötajate turvalisus, hoonete turvalisus.
eest võrdselt kogu oma varaga - selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. USALDUSÜHING Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses.
Vaesus poverty Die Armut Lorenzi kõver Lorenz curve Кривая Лоренца Gini koefitsient Gini coefficient Коэффициент Джини Sissetuleku effekt Income effect Эффект дохода Asendusefekt Subtitution effect Эффект замены Mitterahalised tulusiirded Noncash transfers Не денежные трансферты õiguste turg välisefektide Market for externality rights Рынок прав для регулирования reguleerimseks внешних эффектов Seos võrdsuse ja Tradeoff between equality and Связь между равенством и
annaabi.ee 
