Diktatuurid Euroopas, kommunistlik Venemaa (1)

DIKTATUURID EUROOPAS
Miks tekkisid diktatuuririigid ?
1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus.
2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt , karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks.
3)Pettumine Versailles ’ süsteemis –ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega , leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale.
4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid.
5) Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud.
Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises.
Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõiguste rikkumine , inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid). Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda .
Diktatuure iseloomustavad jooned
Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopiski keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda. Juhi eluluus rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid .Juhi iga otsus kuulutati ainuõigeks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile .Partei liikmed said kindlaid eesõigusi, võrreldes mitteparteilastega. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks olid aga teised rahvused( juudid , mustlased) ,jõukamad inimesed või need ,kes ei soovinud innukalt võimumehi teenida.
Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, Nõukogude liidus tehti seda mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku riigialamate endi vahel(inimesi hakati hukkama, küüditama ja surmalaagritesse saatma ).
Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Need organisatsioonid tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi .
Võrdlus demokraatiaga
Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte, mis aga olid iseloomulikud demokraatiale.
Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva osalemine riigi juhtimises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu.
KOMMUNISTLIK VENEMAA
Miks puhkes Venemaal kodusõda?
Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu ning see kasvas üle kodusõjaks.
Milles seisnes sõjakommunismi poliitika ?
Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid võimaluse korral tasuta jaotama. Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport ,teatrid jms tasuta.
Kuidas muutus majanduspoliitika pärast kodusõda ?
Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning see asendati kindlaksmääratud maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust.
Kolhoos- põllumajandusettevõte ,milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.