Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem? Kui jah, siis miks, kui ei, siis
miks sobib Eestile mitmeparteisüsteem.
Minu arvates sobiks Eestisse siiski mitmeparteisüsteem. Kaheparteisüsteem sobiks minu meelest rohkem suurematesse riikidesse, kus on suurem valijaskond ja hästi mitmete vaadetega inimesed. See muudaks väga keeruliseks valitsuse moodustamise näiteks USA-s, kuid kahepartei süsteem siis pakub ainult kahte suuremat programmi, mille vahel valida. See muudab süsteemi seal stabiilisemaks ja tagab tugeva valitsuse. Eestis seevastu oleks oma väikeriigi staatuse seisukohalt oluline mitmeparteisüsteem, kuna siis saab erakondade vaated paremini välja tuua enamikele kodanikele . Juhul kui Eestis oleks kaheparteisüsteem, siis erakonnad hakkasid võitlema inimeste häälte eest, kellel ei ole maailmavaade nii selgelt välja kujunenud. Mitmeparteisüsteemi puhul inimene saab valida kõige sobivama maailmavaate ja ei pea minema tsentrislikke parteide poole nagu oleks kaheparteisüsteemi korral.
Teiseks Eestis kaheparteisüsteem muudaks erakonnad pillavamaks ja lubatakse rohkem kui reaalselt see võimalik oleks. Seda iseloomustab USA, kus on suurim riigivõlg maailmas, kuna kaheparteisüsteemi puhul on erakonnad häälte püüdmiseks lubanud enam ning hiljem jätkuv surve ka opositsiooni poolt muudab valitsuse priiskavamaks ja kulutakse rohkem raha kui oma võimuses.
Kolmandaks Eestis mitmeparteisüsteem tagab ka vaadete paljususe, kuid see on ka kriitika mitmeparteisüsteemile, kuna valitsuse moodustamise ja selle edasise stabiilsuse muudab keeruliseks. Samas Eesti puhul see ka oli pärast taasiseseisvumist, kuid pärast 15 aastat on Eesti poliitmaastik suuresti muutunud stabiilsemaks ja on väljakujunenud 4 tugevamat erakonda, kes ka hetkel Riigikogus. Vaadete poolest on Eestis siis vasak ja parem ääre erakonnad. See muudab valitsuse moodustamise ka lihtsamaks. Juhul kui erakond võidab valimised, siis ta võtab omale koalitsiooni partneriks maailmavaateliselt sarnase erakonna ja muudab valitsuse stabiilseks ja saab ka suuremata kompromissideta ka viia ellu maailmavaatelist poliitikat. Lisaks kui valijatele enam ei sobi selline maailmavaade, siis järgmistel valimistel on võimalik neil parem poolsete erakondade asemel hääl anda vasakpoolsetele ning see annab võimaluse vaadeterohkusele.
Neljandaks mitmepateisüsteem annab võimaluse ka väikestele erakondadele lüüa kaasa poliitika kujundamisel ning kui nemad suudavad oma maailmavaatele piisavalt toetajaid leida, siis neil on ka reaalne võimalus oma poliitikat ka ellu viia. Kaheparteisüsteemi puhul on väga keeruline konkureeida kahe suureparteiga.
Kokkuvõtteks Eesti oma poliitmaastiku arengul on jõudnud sinna maale, kus on välja kujunenud stabiilsus ja on võimalus erakondadel oma maailmavaatelist poliitikat pikaajaliselt luua ning samamoodi on ka vaadete mitmekesisus esindatud .
Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raulhanson Õppematerjali autor
Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem? Kui jah, siis miks, kui ei, siis
miks sobib Eestile mitmeparteisüsteem.

Sarnased õppematerjalid

Erakonnad Eestis-Eesti Erakonnaseadus
4
docx

Erakonnad Eestis. Eesti Erakonnaseadus

3781)? Ilmselt on kasvu põhjuseks see, et SDE liitus 2012. aastal Vene Erakonnaga Eestis ning see meelitas juurde ka vene rahvusest liikmeid. 7. Tooge näiteid (ajakirjandusest, partei programmist vm) kinnitamaks, et Konservatiivne Rahvaerakond on konservatiivsete vaadetega. Näiteks võib välja tuua selle, et Konservatiivse Rahvaerakonna üks programmilisi seisukohti on see, et tuleks piirata immigrantide voolu Eestisse. Eriti võiks välja tuua Tallinna TV jutusaates Martin Helme (juhatuseliige) ütluse ''kui on must, näita ust''. Helme avaldas, et soovib, et ''Eesti oleks valge riik'' ning ta ei soovi ''jama'' mis kaasneb immigrantide sissevooluga.

Ühiskond
Võrdlev poliitika
24
docx

Võrdlev poliitika

Mis iseloomustab Westmister'i (majoritaarset) tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Westmister'i tüüp (majoritaarne demokr ­ näide UK): ­ Ühel parlamendi erakonnal on enamus parlamendis, mistõttu saab üksi moodustada valitsuse. ­ Saab eirata täielikult opositsiooni ­ Tähtis saavutada konsensus enda partei sees ­ Parlament eriti valitsuse poliitikat mõjutada ei saa, kuna opositsioon sisuliselt hambutu. Jäme ots valitsuse käes. ­ Esineb enamasti kahepartei süsteemi puhul Võrrelge omavahel konsensuslikku tüüpi ja majoritaarset (Westmister'i) tüüpi ning tooge näiteid riikide kohta, kus need tüübid esinevad! Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid Iseloomustage erinevaid valitsuse tüüpe (kokku konspektis toodud 5) ja tooge välja, mis riikides need levinud on (5 tüüpi: ühepartei vähemusvalitsused; ühepartei enamusvalitsused; vähemuskoalitsioonid; enamuskoalitsioonid, mis jaotuvad: Minimal Winning Coalitions ja ülepaisutatud koalitsioonid

Võrdlev poliitika
Milline parlamendi valimise süsteem-meetod-oleks Sinu arvates Eestile sobivaim
1
docx

Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim?

Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim? Põhjenda oma arvamust. Party-list system ­ partei nimekirja süsteem??? Minu arvates kõige sobilikum süsteem on hetkel kasutuses olev süsteem ehk partei nimekirja süsteem. See süsteem toimib siis võrdelise valimissüsteemi alusel. Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku. Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja oluline on ka selle suurus. Nimelt se hoiab eemale parteisid, kes võiva

Ühiskond
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014
32
docx

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

skepsus progressi suhtes „kosmoselaev Maa“ edasikestmine Voolud: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 48. Kuidas on omavahel seotud erakonnad ja poliitilised ideoloogiad? ???? Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised 49. Iseloomusta erakondade olemust ja nende rolle demokraatias. 50. Võrdle dominantse partei süsteemi ja kaheparteisüsteemi. Kaheparteisüsteem: kandub osa konkurentsist erakonna sisse kalduvad tugevnema erakonnavälised huvirühmad Dominantse parteisüsteem: Mitu parteid, kuid üks saab (peaaegu) alati täisenamuse 51. Iseloomusta mitmeparteisüsteemi. 8 Mõõdukas: ca 4-6 põhiparteid Äärmuslik: palju väikseid ja killustunud parteisüsteem 52

Poliitika ja valitsemise alused
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

nende hääl, siis kujuneks üldine vabadus neile orjuseks ja neil poleks mingit huvi seda kaitsta, sest suurem jagu otsuseid oleks sihitud nende vastu. /.../ Nad moodustavad omaette kogu, kellel on õigus rahva ettevõtmisi seisma panna, samuti nagu rahval on õigus seisma panna nende omi. /.../ Ülikute kogu peab olema koosseisult pärilik. /.../ Oleks asjatu seadusandlikku kogu pidevalt istumas hoida. /.../ Kui seadusandlik kogu vahetpidamata koos istuks, siis võiks juhtuda, et saadikuid, kes ära surevad, hakataks muudkui uutega asendama; ning kui sellisel juhul peaks seadusandlik kogu kunagi kõlbeliselt laostuma, siis ei leiduks hädale mingit rohtu. Kui aga on korraldatud erinevate seadusandlike kogude järgnemine üksteisele ja rahval peaks parasjagu istuvast seadusandlikust kogust tekkima halb arvamus, siis kannatab ta õigusega oma lootused järgmisena valitavale kogule üle

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna konspekt
21
rtf

Ühiskonna konspekt

ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia ­ Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia-valimised
6
doc

Demokraatia, valimised

Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people ­ Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvi

Ühiskonnaõpetus
Sissejuhatus politoloogiasse
14
odt

Sissejuhatus politoloogiasse

ühiskonna juhtimine ja kultuuri arendamine. Vaatleb ühiskondlikke suhteid peamiselt poliitiliste vahekordade aspektist, valitsemise ja allumise aspektist. Eliit on domineeriv ühiskondlik grupp, millel on häid võimalusi riigi ja poliitika mõjutamiseks. Erakondade üheks peamiseks eesmärgiks pole mitte demokraatia arendamine vaid tõelise ja väärika poliitilise eliidi kujundamine. Demokraatlik elitism Demokraatitat ei ole põhimõttes võimalik teostada. Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste

Politoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun