Venezuela (1)

ÜLDINFO:
Riigikeel: hispaania
Pealinn: Caracas
Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust.
Caracase pindala: 2050 km²}} km²
Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005)
Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² 
President : Hugo Chavez
Pindala: 916,445 km²
Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007)
Rahvastiku tihedus: 27in/km2
Iseseisvus : 5.juuli 1811
Rahaühik: Bolivar
Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga.
HALDUSJAOTUS :
Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks.

• Amazonas
  
• Anzoátegui
  
• Apure
  
• Aragua
  
• Barinas
  
• Bolívar
  
• Carabobo
  
• Cojedes
  
• Delta Amacuro
  
• Falcón
  
• Guárico
  
• Lara
  
• Pealinnaringkond
  
• Liidusõltkonnad
  
• Mérida
  
• Miranda
  
• Monagas
  
• Nueva Esparta
  
• Portuguesa
  
• Sucre
  
• Zulia
  
• Táchira
  
• Trujillo
  
• Vargas
  
• Yaracuy
  

SÜMBOOLIKA:
Venezuela kollase-sinise-punase lipu eeskujuks on Prantsuse trikoloor . Kollane sümboliseerib maa rikkust, sinine ookeani, mis eraldab riiki kunagisest emamaast hispaaniast ning punane iseseisvusvõitluses langenute verd. 1859 paigutati lipule 7 tähte, mis tähistavad 1811 ühinenud provintse. 2006 lisati ametis oleva presidendi soovil 1 täht Simon Bolivari auks, täht väljendab ka Venezuela jätkuvaid territoriaalseid nõudlusi Guyana suhtes. Kollase laia vardapoolses osas on Venezuela vapp. Vapi lipuvärvideskilbi punasel väljal paiknev 24 peaga viljavihk märgib Venezuela 23 osariiki ja Caracase liiduringkonda. Kollasel väljas olevad relvad ja lipud sümboliseerivad iseseisvusvõitlust, sinisel väljal kappav valge hobune on vabaduse võrdkuju. Vapikilbi kohal on küllusesarved, kilpi ääristavad palmi-ja õlipuuoks. Lindil on riigi nimi. Hümn(aastast 1881) “ Gloria al Bravo Pueblo”. Rahvuspuu on tekooma, rahvuslind on turpiallane.
RAHVASTIK :
Enne hisplaanlaste tulekut elas Venezuelas ½ mln, indiaanlast, kes kuulusid peamiselt 3 keelerühma: Andides olid tšibtšad, kesk-ja idarannikul kariibid ning lääne-Venezuelas aravakid. Rahvastikust moodustavad 67% mestiitsid, 21%eurooplaste järeltulijad ning 10 % neegrid ja mulatid. Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid . Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT’st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003).
LOODUS:
Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik( Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid , rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik mageveekogu on Valencia järv(350 km2, sügavus 39m). rikkalikult leidub naftat (ladina-ameerika suurim varu), maagaasi, boksiiti, rauamaaki, kivisütt ja kulda. Venezuelas elab 323 liiki imetajaid, endeeme on 16 ja ohustatud 27 liiki, sh. Pakaraana, hiidvöölane, jõemanaati, inia, prillkaru , võsakoer ja pikakarvaline ämmalahv. Linde on 1417 liiki, neist pesitseb 547 liiki. Eriti palju on papagoilasi, koolibrilasi ja värvulistest tikatlasi. Roomajaid on 322 ja kahepaikseid 246 liiki.
MAJANDUS:
Venezuela majandus tugineb peamiselt naftale, see annab 1/3 SKT’st ja 80% väljaveo väärtusest. Kuigi nafta hind on maailmaturul 2002a’st tõusnud, on sisepoliitilised korratused põhjustanud majanduslangust ning inflatsiooni ja tööpuuduse suurenemist . Rikkus on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt. Tööstuse põhiharusid nafta-ja gaasitööstust kontrollib riik. Tähtsamad nafta-ja maagaasimaardlad paiknevad Maracaibo järve piirkonnas ning kariibi andide ja Orinoco jõe vahelisel alal. Naftat ja maagaasi tarbib keemiatööstus. Guajaana mägismaa põhjaosas kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda ja mangaanimaaki. Osa rikastatud rauamaaki veetakse Ciudad Bolivari sadama kaudu välja, osa tarbitakse kohapeal. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti , asfalti, väävlit, nikli -ja vasemaaki . Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel. Oluline on kalapüük. Maanteid on 96155 km, raudteid on 682 km. siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$).
POLIITILINE SÜSTEEM:
Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Venezuelas on mitmeparteisüsteem. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1999 a põhiseadus. Korruptsiooniindeksi järgi asub Venezuela maailmas 138 kohal.