Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.
valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvule. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest.
mehi ja naisi. Kampaania meeskonna loomist on mõistlik alustada kampaania üldjuhi otsimisest. Kampaania juhiks on soovitav valida selline inimene, kes suudab äratada entusiasmi, oskab asju korraldada ja kiiresti otsuseid langetada. Iga juht peab arvestama, et mida rohkem inimesi osaleb erakonna või valimisliidu valimiskampaanias, seda kergem on valimisvõitu saavutada. Valimiskampaania paremaks korraldamiseks on vajalik täpne tööjaotus. Tavaliselt kasutatakse järgmist mudelit: 1. Poliitika töögrupp (poliitika analüüs, kõnede seisukohad jne). 2. Organisatsiooni töögrupp (trükiste koostamine, plakatite ülespanek, kirja de ja trükiste saatmine, sidepidamine vabatahtlikega jne). 3. Avalike suhte töögrupp (vastutab meediaplaani elluviimise ja kampaaniat puudutava reklaami eest). 4. Koordineeriv juhtkomisjon, kuhu kuuluvad kolme eelmise töögrupi esinda jad. Selle komisjoni ülesandeks on valimiskampaania juhtimine. 5
Valimissüsteemid • Valimissüsteem – mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotamise viis valimistel. • Valimissüsteemid: 1) Majoritaarne süsteem 2) Proportsionaalne süsteem 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid Majoritaarne valimissüsteem “Winner takes all” • Ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. • Iga parteid esindab üks kandidaat. • Valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse. Kui suurest häälteenamusest piisab, et osutuda valituks? • Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli. • Absoluutse häälteenamuse põhimõte: Valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% + 1 häältest. Näide Valimisringkonnas anti 50 000 häält. Kandideeris neli kandidaati. A – 19 000 häält B – 12 000 häält C – 10 000 häält
parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid, väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus. Majoritaarne valimissüsteem on üldjoontes valijatele mõistetav ja see soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti
kindel riiklik ideoloogia tavaliselt puudub. NT: Sudaan, Süüria, Kuuba 1 VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS Tasakaalustatus - erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. Ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle. NT: Eestis valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest, kuid tal tuleb Riigikogule sellest teada anda. Presidentaalne süsteem - riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht, peaminister puudub. NT: Eesti, Saksamaa • Rahvas valib parlamendi ja presidendi • president kontrollib valitsuse tööd • valitsus vaheldub presidendivalimiste järel Parlamentaarne süsteem - riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. NT: Venemaa
Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. · saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis · mitmemandaadilised valimisringkonnad (äärmuslikul juhul võib riik olla üks valimisringkond, nt. Europarlamendivalimised Eestis, Eesti RK valimistel 12 ringkonda) · kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (Hollandis saab hääletada vaid erakonna, mitte konkreetse isiku poolt) · kasutatakse avatud (kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist vastavalt kogutud häältele ümber) või suletud nimekirju (nimekiri ei muutu, parlamenti pääsevad need, kelle partei on asetanud nimekirja etteotsa)
6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust ei ole tähtsam kui 2 ülejäänut. 8. Heaoluriik-valitseb demokraatia, turvalisus olemas, riik hoolitseb rahva eest, osutab ühiskondlikku abi, kõrged maksud 9. Põhiseaduslik demokraatia- määrab riigis toimuva (kes ja kuidas valib parlamenti) Riigipea kõrval on ka parlament ja nende võimu piirid panebki paika põhiseadus. 10. Monarhia- võim on päritav, vabariik- võim on valitav, diktatuur- võim põhineb jõul 11. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas. 12
Kõik kommentaarid