Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 2 (LOENGUTEEMAD 5-6) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui saaksid siis mida muudaksid Riigikogu valimise süsteemis?
NIMI:

RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 2 (LOENGUTEEMAD 5-6)
1. Too iga parteisüsteemi kohta 2 näidet riikidest, kus see on kasutusel ning selgita, mis on sellise parteisüsteemi eelised ja nõrkused
Üheparteisüsteem
Näited
Eelised ja nõrkused
Dominantse partei süsteem
Venemaa, Jaapan
Eelised: Tähendab ühtset meelsust ühiskonnas (enamuse esindatus suur)
Nõrkused: Kõrge ideoloogiline vahemaa , mis välistab koostöö teiste erakondadega (vähemuste esindatus puudub)
Kaheparteisüsteem
USA, Austraalia
Eelised: võimaldab stabiilsemaid valitsusi, vähem äärmuslike seisukohti.
Nõrkused: esindatud vähem vaateid.
Mitmeparteisüsteem
Eesti, Leedu
Eelised: esindatud rohkem vaateid.
Nõrkused: ebastabiilne erakonnasüsteem – pidevalt tekib uusi erakondasid, vanad lõhenevad. (Erakonnad tülitsevad)
2. Seleta, kuidas toimivad järgmised valimissüsteemid:
Majoritaarne
Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkodadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub valituks vaid üks kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli. Ehk võitja võtab kõik, kaotajad ei saa midagi.
Proportsionaalne
Vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus. Teisisõnu , kui erakond A kogub 20% häältest, siis saab ta ka umbes 20% kohtadest parlamendis, kui erakond B kogub 30% häältest, siis kindlustab ta endale umbes 30% parlamendikohtadest jne.
3. Kui saaksid, siis mida muudaksid Riigikogu valimise süsteemis? Miks?
  • Mina muudaksin Riigikogu valimiste süsteemi majoritaarseks ühe valimisringkonnaga süsteemiks. Lootuses, et see ühtsustaks meie lõhestunud ühiskonda. Lisaks oleks tugev ja stabiilne valitsus – vähem vaidlemist ja kiiremad ning kindlamad otsused, mis on väikeriigile sobivam.

4. Vali üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide seisukohad sellel teemal.
TEEMA:
MASSIMIGRATSIOON
Konservatiivne
Kindlalt massimigratsiooni vastane. Nähakse ohtu enda rahvusele ja kultuurile .
Liberaalne
Immigratsioonivoogude suhtes vastuvõtlikuimad. Tahetakse olla sallivad ja nähakse võimalust multikultuursuseks.
Sotsialistlik
Nähakse probleemi sotsiaalsel tasandil. Ollakse valmis põgenike aitama – leidma neile töökohti ja pakkuma haridusvõimalusi ning keeleõpet.
5. Mille poolest Eesti parlamendierakondade programmilised (üldprogramm või valimisprogramm ) seisukohad kattuvad või erinevad nende poolt deklareeritavast ideoloogilisest profiilist (st sellest kuidas nad ise on määratlenud oma ideoloogiat )? Tooge 2 näidet iga erakonna kohta.
Erakond
Seisukoht kattub ideoloogilise profiiliga
Seisukoht erineb ideoloogilisest profiilist
Eesti Reformierakond
1. vähehaaval maksukoormuse alandamine – liberaalse majanduspoliitika põhiprintsiip.
2. Liitlasriikidelt sõjalise julgeoleku taotlemine – lubadus kindlustada julgeolek.
1. Sisserände pooldamine (see ei aita kaasa programmilisele seisukohale: eesti rahvuse ja kultuuri säilimine)
2.
Eesti Keskerakond
1. Kodakondsuse nullvariant – integratsioonipoliitika
2. Tasuta ühistransport – peetakse vajalikuks riigi ja omavalitsuste toetust ühistranspordile
1. Mihhail Korba avalik vastuolu Eesti kuulumise suhtes NATO-sse (välis ja julgeolekupoliitika seisukohalt NATO-sse kuulumine vajalik)
2.
Isamaa ja Res Publica Liit
1. Vastuseis kooseluseadusele
2.
1.
2.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. Maksupoliitika...
2.
1.
2.
Eesti Vabaerakond
1.
2.
1.
2.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
1.
2.
1.
2.
6. Riigikogu valimistel osalesid 5 erakonda: Punane Erakond, Roheline Erakond, Kollane Erakond, Sinine Erakond, Valge Erakond ja Must Erakond. Üleriigiliselt said Punaseid 4%, Rohelised 10%, Kollased 20%, Sinised 24%, Valged 32% ja Mustad 10% kõikidest antud häältest. Hääletamas käis 550 000 valijat.
Isikumandaate õnnestus saada: Punastel - 1, Sinistel - 3 ja Mustadel - 2.
Arvuta kui palju saab iga erakond ringkonnamandaate, eeldusel et kogu riik on üks valimisringkond. Kui paljud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena ning kuidas need jagunevad erakondade vahel.
Erakond
Isikumandaadid
Ringkonna mandaadid
Kompensatsiooni mandaadid
Mandaate kokku
Punane Erakond
Roheline Erakond
Kollane Erakond
Sinine Erakond
Valge Erakond
Must Erakond
3
RIIK-POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 2-LOENGUTEEMAD 5-6 #1 RIIK-POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 2-LOENGUTEEMAD 5-6 #2 RIIK-POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 2-LOENGUTEEMAD 5-6 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 289006 Õppematerjali autor
Riik, poliitika ja valitsemine seminaritöö-

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna kordamisküsimused-demokraatlik ühiskond
14
docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnna kodune KT
2
docx

Ühiskonnna kodune KT

valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvule. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest.

Ühiskond
Valimised
8
docx

Valimised

mehi ja naisi. Kampaania meeskonna loomist on mõistlik alustada kampaania üldjuhi otsimisest. Kampaania juhiks on soovitav valida selline inimene, kes suudab äratada entusiasmi, oskab asju korraldada ja kiiresti otsuseid langetada. Iga juht peab arvestama, et mida rohkem inimesi osaleb erakonna või valimisliidu valimiskampaanias, seda kergem on valimisvõitu saavutada. Valimiskampaania paremaks korraldamiseks on vajalik täpne tööjaotus. Tavaliselt kasutatakse järgmist mudelit: 1. Poliitika töögrupp (poliitika analüüs, kõnede seisukohad jne). 2. Organisatsiooni töögrupp (trükiste koostamine, plakatite ülespanek, kirja de ja trükiste saatmine, sidepidamine vabatahtlikega jne). 3. Avalike suhte töögrupp (vastutab meediaplaani elluviimise ja kampaaniat puudutava reklaami eest). 4. Koordineeriv juhtkomisjon, kuhu kuuluvad kolme eelmise töögrupi esinda jad. Selle komisjoni ülesandeks on valimiskampaania juhtimine. 5

Ühiskonnaõpetus
Valimissüsteemid
16
ppt

Valimissüsteemid

Valimissüsteemid • Valimissüsteem – mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotamise viis valimistel. • Valimissüsteemid: 1) Majoritaarne süsteem 2) Proportsionaalne süsteem 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid Majoritaarne valimissüsteem “Winner takes all” • Ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. • Iga parteid esindab üks kandidaat. • Valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse. Kui suurest häälteenamusest piisab, et osutuda valituks? • Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli. • Absoluutse häälteenamuse põhimõte: Valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% + 1 häältest. Näide Valimisringkonnas anti 50 000 häält. Kandideeris neli kandidaati. A – 19 000 häält B – 12 000 häält C – 10 000 häält

Ühiskonnaõpetus
Politoloogia Mis on Eestis oleva-Riigikogu-valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees
4
docx

Politoloogia Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees?

parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid, väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus. Majoritaarne valimissüsteem on üldjoontes valijatele mõistetav ja see soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti

Politoloogia
ühiskonna konspekt
8
docx

ühiskonna konspekt

kindel riiklik ideoloogia tavaliselt puudub. NT: Sudaan, Süüria, Kuuba 1 VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS Tasakaalustatus - erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. Ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle. NT: Eestis valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest, kuid tal tuleb Riigikogule sellest teada anda. Presidentaalne süsteem - riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht, peaminister puudub. NT: Eesti, Saksamaa • Rahvas valib parlamendi ja presidendi • president kontrollib valitsuse tööd • valitsus vaheldub presidendivalimiste järel Parlamentaarne süsteem - riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. NT: Venemaa

9. klassi ühiskond
Valimised
10
docx

Valimised

Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. · saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis · mitmemandaadilised valimisringkonnad (äärmuslikul juhul võib riik olla üks valimisringkond, nt. Europarlamendivalimised Eestis, Eesti RK valimistel 12 ringkonda) · kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (Hollandis saab hääletada vaid erakonna, mitte konkreetse isiku poolt) · kasutatakse avatud (kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist vastavalt kogutud häältele ümber) või suletud nimekirju (nimekiri ei muutu, parlamenti pääsevad need, kelle partei on asetanud nimekirja etteotsa)

Ühiskond
Riigisüsteem
2
doc

Riigisüsteem

6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust ei ole tähtsam kui 2 ülejäänut. 8. Heaoluriik-valitseb demokraatia, turvalisus olemas, riik hoolitseb rahva eest, osutab ühiskondlikku abi, kõrged maksud 9. Põhiseaduslik demokraatia- määrab riigis toimuva (kes ja kuidas valib parlamenti) Riigipea kõrval on ka parlament ja nende võimu piirid panebki paika põhiseadus. 10. Monarhia- võim on päritav, vabariik- võim on valitav, diktatuur- võim põhineb jõul 11. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas. 12

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun