Diktatuurid Euroopas (1)

Diktatuurid Euroopas

Miks tekkisid diktatuurid?

I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord . Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid.

Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..

Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks . Ning pärast rahu kehtestamist oli neil, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid kasvõi tühist edu, muutusid nad rahvuskangelasteks.

Pettumine Versailles ’ süsteemis. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.

Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatisooni või tooraineallikate kadumisega. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said need juhid, kes lubasid inimeste elu kiiret paranemist ning rahvas uskus neid.

Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine valmistas pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud.

Valimiskünnise puudumine. Erakondi oli väga palju ning parlamendis ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti ära demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad demokraatliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati valimiskünnis. Nt need erakonnad , kes said valimistel vähem kui 5% parlamenti ei pääse.

1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tšehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tuntud.

Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid

Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamikku Euroopa diktatuure võib pidada just sellisteks. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus Konstantin Päts sooritas 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde.
Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaksvõimu koondumisega ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimestemõtteavalduste ja väljeljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näieks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Tüüpiliseda totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Kuna tegemist oli suurte ja võimsate maadega, siis mõjutas seal toimub nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalugu.

Diktatuuride iseloomulikud jooned

Vaatamata sellele, et diktatuuride ideed ja eesmärgid erinesid üksteisest, oli diktatuuridel palju ühiseid jooni.

Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus

Juhikultus (juht, keda imetleti)

Võimul ainult üks partei ja ideoloogia

Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest

Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi

Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega

Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks.

Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused

Surmalaagrid, küüditamine

Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust)