Laur Langeproon Kalevipoeg Soomes Kalevipoja käsi lõhkus laineid ja Kalevipoeg ujus väsimatult Soome poole. Varsti jõudis kalevipoeg kaldale ning istus kõrgele kivirünkale puhkama. Inimestest polnud märkigi. Hommikune rahu kattis maad ja merd. Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat
Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes...................................................................................................................5 Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest.............................................................................5 3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest.....................................................7 7.Lõpetuseks..........................................................................................................................
Varajane sekkumine Soomes Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis
Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on 62,5 eur piisab rahvapensioni 5 aastasest elamisest. Toitja surma korral pereliikmetele
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei sujunud nende koostöö sugugi. Kõik tegid oma asju ilma arutamatta, aga hiljem hakkasid kõik korralikut tegutsema ja nad said valmis äpi nimega ,,Life More". Asjad olid huvitavalt lahentatud, kuid paljud asjad jäid samuti arusaamatuks kuhu nad lõpus jõudsid millega tegelesid...
Elamus minevikust 22. novembril 2010. aastal käisin Soomes, Helsingis The Eastpak Antidote Tour’il. Peaesinejaks oli Kanada rokkmuusika-ansambel SUM41 ning soojendajateks USA’st Georgiast pärit popp-punk ansambel Veara ja Texasest pärit punk-rokk ansambel Riverboat. Kontsert oli oodatust palju lõbusam ning isegi meeneid sai kaasa ostetud. Ma pole küll eriline punk-rokk fänn, kuid see kontsert süvendas sedasorti muusika kuulamist minus tunduvalt, võttes arvesse veel seda, et SUM41 on läbi aegade olnud üks minu lemmikbändidest.
Wärtsilä Esitajad: Ülevaade Sissejuhatus Ajalugu Wärtsilä mootor Mootori eripära Sissejuhatus Wärtsilä tegeleb laevandusele ja energiatööstusele suurte mootorite valmistamisega ning on oma ala juhtivootja, omades harufirmasid üle kogu maailma. Wärtsilä toodangusse kuulub ka maailma suurim mootor RTA96C, mida kasutatakse suurtel kaubalaevadel (Emma Maersk) ja supertankeritel. Selliseid mootoreid eksisteerib hetkel alla 30. Ajalugu Esimesed mootorid 4taktilised 1905 esimesed 2taktilised mootorid 1912 esimene klappideta mootor laevale MontePenedo 1930 suruõhuvaba kütusesüsteem 1946 turbodiiselmootor laevadele 1972 gaasil töötav mootor laevadele 1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor ...
19.saj teisel poolel jõudis realism ajaloomaalile. Hakati kajastama murrangulisi sündmusi. Püüti olla väga täpsed. A. von Menzel on tuntuim saksa ajaloomaalija. Kujutas Freidrich suure ajastut. Maalis ka kaasaegseid sündmusi. Üks esimesi kes kujutas Berliini tänavaelu. I. Repin maalis ajaloosündmusi, kuid kaasaegsed tööd on tuntumad. Realism levis ka skandinaaviasse. Rootsi realist A. Zorn maalis portreid ja rahvatüüpe. Norras ja Soomes tunti suurt huvi realismi vastu, see tõi ka iseseisvusliikumise. J. Köler oli esimene rahvusliku kunsti esindaja eestis. Ideaaliks oli vene akadeemiline maalikunst. Maalis portreid. A. Weizenbergi eeskujuks oli Taani klassitsism. Adamsoni eeskujuks Prantsuse realism. Esimeseks moodsa kunsti vooluks peetakse impressionismi. Seda peetakse realismi edasiarenduseks. Maaliti seda mida nähti. Impressionistid kujutasid hetke muljet. Mulje
saadaolevad masinad. • Masin osutuski väga vastupidavaks ja ka teised sama ala ettevõtjad soovisid endale samasugust masinat – loodi ettevõte PONSSE. • Firma sai enda nime asutaja koera järgi. • Tänaseks on Ponsse kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks mis on tootnud üle 10000 metsamasina, omab ülemaailmselt 11 tütarettevõtet ning teeb koostööd 26 edasimüüjaga. FIRMAST • Ponsse peakorter on endiselt kesk- Soomes Vieremäl, samas kohas kus 1970 aastal ettevõte asutati. • Ponsse 2016 aasta müügikäive oli 517.4 millionit eurot. • Ettevõtte andis tööd 1435-le inimesele. (2016) • Ponsse on algusest saati olnud pereettevõte ning pälvis 2017. aastal Soome Aasta Pereettevõtte auhinna. PILDID PILDID PILDID VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=8e RhTjEp2pg TÄNAN KUULAMAST!
Mõned suurepärased klassitsistlikku arhitektuuri näited leiduvad Tartus õnneks ka preagu. Tastu Ülikooli ajaloolistest hoonetest on kõige tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (1778-1840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn 8. Klassitsistlik arhitektuur Soomes. Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik ja selle esine väljak. Soome sai 19. Sajandi alguses omariikluse (autonoomse suurvürtiriigina Vene impeeriumi koosseisus) ja vajas nüüd uut esinduslikku pealinna. Seni tagasihoidlik rannikulinn Helsingi leiti olevat selleks sobiv. Uue pealinna keskuse hooned projekteeris C. L. Engel, kes võttis eeskujuks saksa ja vene klassitsismi parimad näited. --- Tähe võidukaar Pariisis. Ehitust alustati 1806
Eestlased Soomes. Kas rahva reeturid või hoopis meie saadikud? Keegi ei tea, kui palju neid on. Nad tulevad ja lähevad, sõeluvad üle lahe edasi-tagasi. Räägitakse, et nende taskud rebenevad eurode raskuse all. Avalikkusele on Soomes töötavate eestlaste tulekud- minekud üldjuhul näha reedeti ja pühapäeviti suurel laeval, mida hüütakse orjalaevaks. Suurte kottidega, väsinud nägudega. Väikeste kottidega, õnnelike nägudega. Kantseldatakse lapsi, kurjustatakse nendega, kui nood usinasti soome keelt ei harjuta. Magatakse toolidel ja põrandal. Soomes elab kümneid tuhandeid eestlasi, kes ei sõida igal nädalavahetusel enam Eestisse, vaid näevad Soomes oma kodu. Kas teist või esimest, maitseasi.
Soome Kui tunda soome kombekultuuri, on soomlastest lihtsam aru saada. See aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna aluseks on indiviid, mitte perekond. Kultuur on indiviidikeskne nagu ka paljudes teistes lääneriikides
leiduvad Tartus õnneks ka praegu. o Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate(peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt Johann Wilhelm Krause(1757 1828). Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. o Mõnda aega töötas Tallinnas linnaarhitektina sakslane Carl Ludwig Engel (17781840), kes kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. Klassistsistlik arhitektuur Soomes o Klassitsistliku ansamblikujunduse ilusaks näiteks on ka Helsingi Suurkirik(lk 188 ülemine pilt) ja selle väljak o Soome sai 19.sajandi alguses omariikluse ja vajas uut ja esinduslikku pealinne, selleks leiti sobiv olevat seni tagasihoidlik rannikulinn Helsingi. Uue pealinna keskuse hooned projekteeris C.L. Engel, kes võttis eeskujuks saksa ja vene klassitsimi parimad näited.
tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Koolitus koosneb: · Tööohutus: vastutus ja kohustused · Tööohutusriskide tähelepanek · Ohutegurid ja nende vältimine · Valmisolek ja tegutsemine õnnetusjuhtumi korral · Valikvastustega test Iga osaleja, kes osaleb koolitusel täies mahus ning sooritab selle lõpus edukalt testi (75% õigeid vastuseid), saab sellekohase personaalse, Soomes 5 aastat kehtiva plastikkaardi. Plastikkaardid valmivad 2-3 nädalaga. Peale koolituse läbimist väljastame Teile soovi korral paberkandjal ajutise tõendi, millega saate koheselt Soomes tööle asuda!
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti
1. Sisukord.................................................................................................................1 2. Sissejuhatus...........................................................................................................2 3. FLEGT ja selle areng............................................................................................ 4 4. Kasutamine ja põhjused.........................................................................................8 5. Eestis ja Soomes....................................................................................................8 6. Maailmas............................................................................................................. 12 7. Mõju.................................................................................................................... 14 8. Kokkuvõte...........................................................................................................16 9
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu
Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla ...
Raamatu "Kallis Mikael" kokkuvõte Autor Raamatu autor on Marja-Leena Tiainen. Ta on Soome laste- ja noortekirjanik, kes on sündinud 10.oktoobril 1951. aastal. Kirjanikuks tahtis ta saada juba lapsepõlves ning ta on kirjutanud juba üle 20 romaani. Ta kujutab oma kirjutistes teismeliste argipäevaelu, pereelu, harrastusi, sõprussuhteid ja armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad
2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus
...............12 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2- 8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, siis saate vastuseks kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Enamasti on kõik vastused õiged,
2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus
Vend liivakivi, liiv, savi, aleuroliit tard- ja Aluskord Eelkambrium graniit (n rabakivi), gneiss, gabro moondekivimid Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. lk. 16 Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur- Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus:
jalanõud ja aksessuaarid sünnivad hoolika materjalivaliku ja käsitöömeisterlikkuse tulemusena disainer Sille Sikmanni käe all. Bränd sai alguse Sille Sikmanni diplomitööst Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eritellimusena ja käsitööna valmistatavate jalanõude idee tuli soovist hakata looma ilusaid ja mugavaid jalanõusid meestele, kuna disaineri sõnul on Eesti turul küllaltki kesine valik meestejalatseid. Sikmann sai endale kingapisiku külge, siis kui oli Soomes vahetusüliõpilane. Seal olles tegi ta poole aastaga kuus paari kingi ja Eestis tagasi olles katsetas omal käel edasi. Järgnevalt läks ta Budabesti praktikale ja just seal tärkas huvi meestekingade vastu. Praktika ajal valmis esimene kollektsioon Charmer. 2012 aastal kaitses Sikmann edukalt oma äriplaani Tartu Loomemajanduskeskuses. Disaineri sõnul on toredad loomemajandusekeskuse liikmed talle ettevõtte ja tootemargi loomisel
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts
Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel Lapimaa aladel kõrgub siin-seal omapäraseid künkaid, mida nimetatakse tundruteks. Mida põhja poole seda vähemaks jääb puid ja mägisemaks läheb maastik.Lapimaa on Euroopa
Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad). Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2011. aastal: Ehitaja 1216 Lapsehoidja, hooldusõde 910 Müüja 1012 Bussi-, veoautojuht 1315 Juuksur, kosmeetik 1012 Tehasetööline 1316 Õpetaja alates 17 Koristaja 9,5
Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Šoti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi.
.....................................................................................27 10. TRANSPORT ...........................................................................................................28 10.1. Transpordi iseloomustus ...................................................................................28 11. TURISM ...................................................................................................................29 11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29 12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30 SISSEJUHATUS Soome Vabariik asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir läänest Rootsi, põhjast Norra ja idast Venemaa Föderatsiooniga
Tänavaküsitlus: Soomes töötavad eestlased! Uudistes ning mujalt meediast on tihti kuulda, et paljud eestlased käivad Soomes tööl või lõpuks kolivad jäädavalt sinna, mis pole Eesti riigile hea. Seetõttu otsustasime 6. veebruaril uurida Rapla linna inimestelt, milline on nende suhtumine sellese, et paljud eestlased lähevad Soome tööle. Esimesena vestlesime 45. aastase Annega, kes on ametilt juuksur. Pärast pikemat mõtlemist vastas Anne: ,,Eriti hästi ei suhtu, kuna see pole normaalne, et noored Eesti isad peavad
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta · Soomes on SKT pidevalt tõusnud. · Eestis on pärast 2008 aastat hakanud SKT langema. · Aastal 1995 langes SKT Lätis järsult, siis hakkas tõusma kuni 2007 aastani ning pärast seda on taas
EESTI MAAÜLIKOOL SOOME METSAD Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti
(Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC.
ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012. aasta seisuga 32,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidu keskmine maksukoormus oli 39,4%. Kõrgeim maksukoormus oli Taanis (48,1%) ja madalaim Leedus (27,2%). Soomes on maksukoormus sellest aastast 46%. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Käibemaksumäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, ja perioodilised väljaanded). Ettevõte peab Eestis käibemaksukohustlaseks registreerima, kui tema aastane tulu ületab 16 000 eurot
põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Helsingi on Soome pealinn,kusjuures linnastus,s.t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved,lühike kevadning väga tuuline ja vihmane sügis.Talvist ilma pehmendavad edelast saabuvad õhuvoolud ja Atlandi kohalt tulevad madalrõhkkonnad.
Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Soti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi.
Sademete hulk on 600mm/a,lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Jõed on kärestikulised,rannik ja järvekaldad käärulised,palju leidub lahti ,neemi,poolsaari ja saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid. Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 % rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad
Rahaühikuks euro Riigikeelteks on soome keel ja rootsi keel. Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Enamik soomlasi kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. AUSUS. Tähtis on lubadustest ja kokkulepetest kinni pidada. Ebaausus on soomlase jaoks kõige suurem pahe. TÖÖTAMINE ja USINUS. Soomes on tavapärane, et naised käivad tööl, ka siis, kui neil on lapsed. Mees ja naine mõlemad vastutavad laste ja kodutööde eest. TÄPSUS. Kui sul on kokkusaamine, siis on väga tähtis saabuda kohale kokkulepitud ajal ning ärikohtumisi lepivad nad pikalt ette. TAGASIHOIDLIKKUS. Inimesed ei tõsta ennast grupis esile, nad ei räägi valjult ega kiida ennast. Soomes peetakse heaks kombeks teistega arvestamist ja teiste kuulamist. KÄTLEMINE
Roomajate levik minevikus hõlmas ka külmemaid piirkondi kui tänapäeval. Praegune asustus on seotud roomajate keskkonna temperatuurist sõltuva kehatemperatuuriga. Suur osa praegusaja roomajaid on lihatoidulised. [13] Antud töö eesmärk on võrrelda Eesti roomajate liigirikkust Soomega ja leida liikide ohustatus ning selle põhjused. Püüda seletada nende liigirikkuse põhjuseid liigirikkust määravate tegurite alusel. Selles töös leian ka Eestis ja Soomes roomajate liikide arvukuse. Samuti püüan leida vastuse küsimusele: ,,Miilist rolli roomajad toiduahelas täidavad?" . Eesti roomajad Eesti roomajad on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik:
https://majandus24.postimees.ee/4208067/soomes-haihtunud-ukraina- marjulised-langesid-susserdajate-ohvriks? _ga=2.178184741.1028713042.1510087857-1748394020.1509994730 Soomes haihtunud Ukraina marjulised langesid susserdajate ohvriks 1. Mis oli nende eesmärk Soome tulles? Neid ühendas Soomes vaid üks eesmärk - teenida raha. Kolm Eesti Vabariigi kodanikku tulid, et töötada ehitussektoris. Ukraina grupp saabus erinevatel põhjustel: mõned vajavad raha ema operatsiooniks, teine peab maksma eluaseme eest Ukrainas, keegi tahtis jääda ja töötada ning elada Soomes. Kõigi eesmärgid olid nii erinevad, et nimekirja nedest oleks võimatu koostada. 2. Palju oli neil vaja maksta oma koha eest? Kõnealune summa oli 300-600 eurot
Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes Huvitavaid fakte • 1000 elaniku kohta 390 autot – suur ühistranspordi kasutatavus • Helsingi ainuke linn Soomes, kus on trammid ja metroo (maailma põhjapoolseim metroo) • Helsingis 215 põhi- , keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi Kasutatud materjalid • http://sedac.ciesin.columbia.edu/data /collection/gpw-v3 • http://www.photius.com/wfb1999/rank ings/population_density_3.html • http://www.photius.com/wfb1999/finl and/finland_geography.html • http://et.wikipedia.org/wiki/Soome# Elanike_arv_suuremates_omavalitsust es • http://et.wikipedia.org/wiki/Helsingi
Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajao põhjaosas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, sest neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks
avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa. 1940 Eesti okupeeriti ning Eesti-Soome kirjanduslikud kontaktid praktiliselt katkesid. Nõukogude okupatsiooni ajal hakati
õppida tundma soomlasi, nende kultuuri ning loomust. Raamatu algul oli autoril plaan jääda Soome vaid üheks semestriks kuid asjalood läksid teisiti ja ta jäi Jyväskylä ülikooli kauemaks. 5. Soome loodus tundus autorile olema kohati ilusam kui Eesti oma kuid aja möödudes veendus ta, et olles ükskõik, kus maailma otsas on oma kodumaa loodus siiski kõige ilusam. Kuna autor oli sündinud ning kasvanud Saaremaal võrdles ta Soomes elades kohalikku ümbrust oma kodusaarega. 6. Autor õppis selle aja jooksul, mis ta Soomes viibis, et elus tuleb olla kokkuhoitlikum ning palganumber, mis saadakse ei näita tegelikku rikkust vaid oluline on see, kuidas selle rahaga ümber käijakse. Veel koges autor, et soomlased on väga seaduskuulekad. Neil on tavaline see kui naaber kaebab naabri peale selle asemel, et esmalt minna naabrile ise ütlema. 7
Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%
Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas Lapimaal on aga palju külmem. Kolmveerand Soomest on kaetud metsaga, põhja pool aga lamedad metsatute lagedega mäed, mida nimetatakse tundruteks. Soome rahvas on eesti rahvaga suguluses, me oleme mõlemad pärit läänemeresoomlaste rahvaste hulgast ning soome-ugri keelkonnast. Valdavalt elavad Soome soomlased, aga ka soomerootslased. Põhjas elavad saamid, riigis on ka palju vene ja eesti rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule kuulekaks, toimus nn finlandiseerumine. Kuni 1950ndateni oli Soome valdavalt
Saami keel Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978
SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud
........................................................................................................7 2 The Rasmus The Rasmus on Soome rock-ansambel. Bänd moodustati 1994. aasta lõpul, kui selle liikmed käisid veel keskkoolis. Aastal 1995 lindistasid nad oma esimese singli "1st", mille järel said plaadilepingu Warner Music Finlandiga. 1996 ilmus nende esimene album "Peep", mis sai Soomes kuldalbumi staatuse. Bänd mängis üle 100 kontserdi Soomes ja Eestis. Aastal 1997 ilmus nende teine album "Playboys", mille müügiedu oli samuti suur. 1998. aastal ilmus bändi kolmas album "Hell of a Tester", mille singel "Liquid" valiti Soome kriitikute poolt aasta looks. The Rasmus oli soojendusbänd ka Garbage ja Red Hot Chilli Peppersi turneel Soomes. Aastal 2000 muutsid nad ansambli nime The Rasmuseks. 2001
Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Soome suurimad linnad on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
