enam üksnes tööstuslikust jääkpuidust. Tootmise laienemist toetas omakorda nõudluse järsk kasv ja seega kasvas MDFi tarbimine 24%. Märkimisväärne osa MDF toodangust (ligikaudu 40%) töödeldi ümber laminaatparketiks. Kolmandik toodangust leidis kasutust mööblitööstuses. 20% toodangust suundus ehitusse, eriti siseviimistlusse (näiteks seinapaneelid) kontorites ja avalikes administratiivhoonetes. Püüdes vastata kasvavale kodumaisele MDF nõudlusele, tõusis import hüppeliselt 47% ning saavutas mahu 1 miljon m3. Venemaa MDFi eksport kasvas järsult nii 2007. (+35%) kui ka 2008. aastal (+23%), saavutades taseme 190 000 m3. Peamised ekportturud olid Usbekistan (36%), Kasahstan (17%), Valgevene (10.5%), Tadzikistan (6.3%) ja Aserbaidzaan (5.8%). 16 Arvestuste kohaselt väheneb Venemaa MDF tarbimine 2009. aastal olulisel määral ja seda seoses rahvusvahelise majanduskriisiga
alla 50 % Lõuna- ja Kagu-Euroopa liikmesriikides. Metsade kasutusmäär on viimase 10 aasta jooksul küll kasvanud, kuid ei ole veel saavutanud 1990. aasta taset. Osaliselt on metsaraiet suurendanud 21. sajandi hakul toimunud rängad tormid, mille tagajärjel on teatud piirkondades lühikese aja jooksul puitu üles töötatud rohkem kui mitmel normaalaastal kokku. Töötlemata puidu, hakkpuidu ja puidujäätmete import Euroopasse (27-liikmeline EL) oli 2006. aastal 83 miljonit m 3 (ilma paberit ja tselluloosi arvestamata) ja eksport Euroopast 54 miljonit m3.(1) Kasvust väiksema raie tõttu jääb praeguste tulundusmetsade kasvust kasutamata ligikaudu 40 % (ehk umbes 250 miljonit m 3 ). Euroopa Liidu metsavaru ongi viimase 50 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Metsa kogumaht on ligikaudu 30 miljardit m 3 , mis vastab 9,8 miljardile tonnile süsinikule
vineeripaku) kasvatamist. Meede: Metsakasvatusvõtete laialdasema rakendamise tagamine. Selleks : · Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja olulisusest ning selleks juhendmaterjalide koostamine. · Hooldusraiete teostamise võimalda mine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamises. · Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamis 13 Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised (ulukid, kahjurid, haigused) ja abiootilised (torm, põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) tegurid eraldi ja koosmõjus.
Arengukava koostamise käigus keskenduti kuuele kiiret lahendamist vajavale probleemvaldkonnale: 1) jätkuvalt riigi omandis olevate seni veel tagastamata ning erastamata metsamaade sihipärane kasutamine, 2) Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse eesmärkide püstitamine ning tulemuste hindamine, 3) varimetsanduse leviku ning metsaõigusnormide rikkumise tõkestamine, 4) rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning paiknemise määratlemine, 5) järjepidevuse tagava raiete mahu leidmine, 6) erametsaomanike tugisüsteemi väljaarendamine. Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 kiitis Riigikogu heaks 2002. aasta novembris. Eesti metsanduse arengukava tuleneb säästva arengu seadusest ja metsaseadusest. Arengukava eesmärk on maksimeerida jätkusuutlikult metsasektori panust rahvamajandusse ja ühiskonna heaolusse. Arengukavas väljendatakse tasakaalustatult nii metsade majandamise, metsatööstuse kui ka keskkonnakaitse huve.
ja suurt elanike tihedust. Kalimantani saarele toodi iga aasta juurde ligi 60 000 inimest[6]. 4.Probleem 4.1. Probleemi olemus Paarsada aastat tagasi oli Kalimantan täielikult metsaga kaetud. Mangroovmetsadega kaetud soised rannikualad ja saare mägised sisealad oli peaaegu läbimatud ja uurimata. Enne eelmise sajandi keskpaika oli Kalimantanil vähe metsaraiet, kuna võrreldes ümberkaudsete saartega on selle pinnas suhteliselt väheviljakas[7]. Ulatuslikum metsaraie algas 1970ndatel, kui Malaisia oli oma mandril asuvad metsavarud ära kasutanud. Aastatel 1985 kuni 1997 võeti keskmiselt maha 850 000 hektarit aastas; aastatel 1997 kuni 2002 ligi 1,21 miljonit hektarit aastas. See on võrdne umbes neljandikuga Eesti pindalast. 1985. aastal oli 73,5% Kalimantanist kaetud metsaga. 2005. aastaks oli see langenud 50,4%. Kui selline tempo jätkub, siis on 2020. aastaks vaid kolmandik saarest metsaga kaetud[1]. 1980 1990 oli
Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta 1994 -2006 Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk. Väliskaubandusbilansi saame, kui riigi ekspordist lahutame selle riigi impordi. Väliskaubandusbilanss on positiivne, kui eksport ületab impordi, ja negatiivne, kui import ületab ekspordi. Samas on Eesti väliskaubandus aastatel 1994-2006 arenenud tormiliselt: nii kaupade välja-kui sisseveo maht on alates 1994 aastast suurenenud ligi kaheksa korda.Ka ekspordi ja impordi aastakasv on olnud muljetavaldav, ulatudes enamikult aastatel kahekohalise numbrini (vt tabel 1 ja joonis1).Nii ekspordi kui ka impordi kasvu tippaasta oli 2000 aasta,mil kaupade väljavedu suurenes üle 50% ja
html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. 1.2 Import Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid. Kui transporditeenuse import sõltub üpriski palju konkurentsist ning majanduse arengust -- nt Eesti lennukompanii edukas areng vähendab teiste lennufirmade teenuste ostmist --, siis elanike jõukuse kasv on toonud kaasa suurema
Sarnaselt saematerjaliga on Eesti 7 puitplaatide osa Soome turul kasvanud pea kõigis kategooriates (va vineer). Taani turul on kasvanud Eesti puitlaastplaadi turuosa. Nisiturgude analüüsi tulemusena võib öelda, et Eesti on juba sisenenud või omab hinnaeelisest tulenevat müügipotentsiaali Jaapani ja Egiptuse kasvavatel turgudel. (Varblane et al, 2003) Joonis 3 Puitplaatide tootmine, eksport ja import 1995-2006 Eesti, ForeSTAT 2008 500 000 450 000 400 000 350 000 300 000 Eksport Import m3 250 000 Tootmine 200 000
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14000000 kuupmeetrit. Eksporditakse teistesse riikidesse ümarpuitu aga aastas kuskil 700000 kuupmeetrit. Saematerjali teistest riikidest nii palju sisse ei ostetagi, aastas umbes 500000 kuupmeetrit, kuid teistesse riikidesse eksporditakse saematerjali aastas üle miljoni kuupmeetri. Puidupõhiseid paneele imporditakse Soome võrreldes ekspordiga vähem. Import jääb aastas kuskil 400000 kuupmeetri piirimaile, aga eksporditakse kuskil 1,4 miljonit kuupmeetrit aastas. Toorainet paberi jaoks imporditakse riiki võrreldes ekspordiga väga vähe, umbes 250000 kuupmeetrit aastas, aga teistesse riikidesse eksporditakse paberi toorainet aastas üle miljoni kuupmeetri. Paberit ja pappi imporditakse Soome samuti vähe, üle 400000 kuupmeetri aastas, kuid eksporditakse teistesse riikidesse suures koguses, aastas üle 10 000 000 kuupmeetri
Keemiatööstuse OÜ ja Narva Õlitööstus. (Meybaum, H., 2008) Keemiatoodete ekspordi vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete (vuugitäitematerjalid, hermeetikud ja ehitusliimid) valmistajatel Henkel Makroflex ASil ja Krimelte OÜ-l. Värvide, lakkide ja muude viimistlusmaterjalide kolm suuremat tootjat Eestis on Akzo Nobeli tütarettevõtte ES Sadolin AS, Tikkurila-Vivacolor AS ja AS Eskaro. (Meybaum, H., 2008) 4 1. Eksport ja import keemiatööstuses Tabel 1. Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete eksport ja import (miljonit krooni) Aasta Eksport Ekspordi Import Impo osatähtsu rdi s osatä eelmisest htsus aastast eelmis est aastas
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis
noori puistusid, jääb Juured- Mets avaldab olulist mõju mullale oma oma kuivkaalust, 4-5 cm tüsedune saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), juurestiku kaudu. Metsamullad on tunduvalt kõdu võib siduda kuni 25 mm sademeid, 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad vähendades sellega pindmist äravoolu ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4- toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja 8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus (osa kõdust 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, igal aastal neid ka sureb, tekib nn. juurevaris. mineraliseerub, osa muutub huumuseks) oleneb 4
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
ja parandada majanduslikke ja ka poliitilisi suhteid Venemaaga Venemaa on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti suuruselt kolmas kaubanduspartner. Äripäeva hinnangul paotab just Venemaa liitumine WTOga Eestilegi akna itta. Venemaa saamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks on Eestile kasulik, kinnitas ka Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso. Euroopa Liidu eksport Venemaale võiks seetõttu 4 miljardi euro võrra aastas suureneda, kuid lihtsustub ka import, näiteks puidu sissevedu. Tingimused paranevad selles mõttes, et Venemaa on lubanud oma tollitariife alandada, või on sidunud siis tasemel, mis on madalam praegusest. Kindlasti on kasulik ka see, et Venemaa võtab üle kõik WTO lepingud oma seadusandluses, mis tähendab siis palju paremat ja kergemini prognoositavat tulevikku. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul peaksid Venemaa liitumisel
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
impordist. Ekspordi osas on suurim loovutus Ameerika ühendriikidele. Kemikaalide ja nendega seotud toodete osas on nii impordi kui ekspordi määrav roll Ameerika ühendriikide käes. Masinaehitustoodete ja transpordivahendite importturg on Hiina käes, teisel kohal Ameerika Ühendriigid ning siis Jaapan. Eksporditakse neid samu tooteid eelkõige Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Hiinasse. Partnerriigina lisandub olulisel kohal Taiwan kelle eksport on üle 16 ja import üle 5 miljardi Euro. Muude toodete hulgas on impordi areenil esikohal Hiina ja eksporditakse muid tooteid enamuses Ameerika Ühendriikidesse. Tabel 1. Euroopa Liit 27 eksport põhilistesse partnerriikidesse kogutoodanguna 1000 milj EUR Partnerriik/Aeg 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Extra EU-27 743.30 992.70 979.14 936.97 935.27 1027.52 1179.57 1351.73 1434
2010 toodeti maailmas 4,36 · 1012 m3 CIA World Factbook. Venemaal 2013 0,67 · 1012 m3 ja USAs 2012 0,681 · 1012 m3. Maailma kildagaasis on metaani hinnanguliselt 2-10 korda rohkem, kui traditsioonilises maagaasis. Arvatakse, et praeguse tarbimise juures jätkub isegi kuni ligi 100 aastaks. Opeci andmetel maailma tõendatud maagaasi varud 1960-2012 https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Euroopaliidu gaasi import https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Söed Sajandi alul hinnati 984 miljardile tonnile (984 109 t), millest kivisöed moodustavad 509 109 tonni ja pruunsöed 474 109 tonni. 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks.
puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Seega Suurbritannial ei ole kohta metsatööstuses. Seega peamine probleem ongi kunagi maha raiutud metsa taastamine ja uue metsa heaperemehelikult kasutamine. Seni võib edukaimaks eksportkaubaks pidada eelkõige puitu ja puidutooteid. Ühendatud Kuningriigis endas kvaliteetse puidu tootmine praktiliselt puudub, mistõttu imporditakse ca 85% 50 mln m3 suurusest aastavajadusest. 2004. aastal oli puidu ja puidutoodete import Ühendatud Kuningriiki ligikaudu 2,9 miljardit naela ehk ca 65 miljardit krooni. Briti puiduimportijatega on võimalik ühendust saada, kui pöörduda järgmiste organisatsioonide poole: · Timber Trade Federation (saematerjali ja puidutoormega kauplevate ettevõtete ühendus) http://www.ttf.co.uk/ · British Woodworking Federation (puitkonstruktsioonide ja detailide tootjate ühendus) http://www.bwf.org.uk/ · Forestry and Timber Association http://www
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu t
Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise
Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutused ja teised
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud vää
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutamist, raha või m
.........................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9.Transpordi iseloomustus.....
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Negatiivset 14 keskkonnamõju omavad nii loodusliku metsa mahavõtmine kui ka istanduste rajamisel vähenev bioloogiline mitmekesisus. Metsa langetamise protsessi käigus kasutatakse puude kättesaamiseks suuri masinaid, veoautosid ja kaugematel aladel isegi helikoptereid. Kõik need masinad vajavad kütust ning enamasti ka sõitmiseks teed. Kui metsaraie on tehtud metsa säästmata, siis on kahju looduse mitmekesisusele aastakümnete pikkune. Mõnikord on kahju korvamatu. Enne kui puudest saab hakata paberit tegema, peavad need pikka aega kuivama. Seejärel eemaldatakse puudelt masinate abil koor ja lõhutakse see väikesteks tükkideks. Puitu küpsetatakse kuumuse ja rõhu abil. Alles siis muutub puumass sobivaks vajalikule keemilisele mikstuurile, kuhu kuulub hape ja lubjakivi. Mitmetunnise kuumutamise järel saadakse massist
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
