Моё отношение к школе Я учусь в Таллиннской Технической Гимназии. Моя школа большая и старая. Я люблю свою школу потому что у меня там много друзей. Ma õpin Tallinna Tehnikagümnaasiumis. Minu kool on suur ja vana. Ma armastan oma kooli, sest mul on seal palju sõpru. Я учусь в двеннадцатом классе. В моём классе хорошие люди. Иногда они утомительные. Я люблю свой класс потому что нам весело. Ma õpin kahtistkümnendas klassis. Minu klassis on head inimesed. Mõnikord on nad väsitavad. Ma armastan oma klassi, sest meil on lõbus. Я сижу в первом ряду за первой партой. Мне подходит это место потому что я хорошо вижу на доску. Я хочу сидеть одна. Ma istun esimeses reas esimese laua taga. Mulle sobib see koht, sest ma näen ilusti tahvlile. Ma tahan istuda üksinda. Я люблю математику и музыку, но я не люблю английский язык. Я не люблю делать домашние задание потому что это занимает слишком много времени. Ma armastan matemaatikat ja muusikat, aga ...
Millisesse kooli tahan panna oma lapse? Hetkel on ainuüksi Harjumaal 122 põhikooli ja gümnaasiumit .Nende seast võib leida nii reaal kui ka humanitaar kallakutega õppeasutusi. Välja on kujunenud ka koolidevahelised pingeread ning iga lapsevanem soovib panna oma maimukese just tipp tasemel haridusasutusse. Kuid millised tegurid muudavad kooli tõeliselt heaks? Leian, et ideaalses koolis suudavad õpetajad laiendada õpilaste silmaringi, mõtlemise, seoste tegemise ja argumenteerimise oskust ning üldist intelligentsi. Puhtalt kuivade faktide, aasta arvude ja valemite „tuupimine“ annab teadmiste lühiajalise omandamise ning ebapraktilise väärtuse. Selle asemel tuleks keskenduda õppeainete laiale ampluaale ning leida seoseid reaalse elu ning eri õppeainete vahel. Soovin, et minu laps omandaks koolis teadmisi eri valdkondadest iseenda jaoks, mitte ei tuubiks seosetult informatsiooni, et saada võimalikult ...
Melgem selle le.. meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse r...
Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja Tere, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Ma pean teile täna kõne õppimisest ja õpetajatest!! Alles see oli, kui väikesed koolijütsid ema-isa käekõrval kooli läksid. Uhiuus koolimüts peas, valge pluus seljas, lilled käes. Lilled oma esimesele õpetajale. Ausõna, võimas! Ei mäleta täpselt oma esimest koolipäeva, küll aga seda, millal minu esimesest õpetajast, klassijuhatajast minu jaoks vaieldamatu autoriteet-arvamusliider sai. See oli siis, kui õpetaja oma imeilusa käekirjaga tahvlile kirjutas, kui laulutunnis klaverilt kaane tõstis ja seda imelist pilli mängima hakkas, kui tahvlile joonistas või enda tehtud pilte näitas. Ta oskas minu jaoks kõike, mida minagi tahtsin osata. Sest peale oli mu emal tükk tegemist, kui tal tuli vastamisi seista minu poolt esitatud "aga õpetaja- ütles!" argumentidega, kui meil vaidlemiseks läks. Vaene ema, eks oli ju temagi...
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee al...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Kas süvaõppega koolid on vajalikud? Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Tallinn 2011 Retsenseeritava töö osad: Sissejuhatus: ,,Õppimine on aastasadade ja tuhandetega muutunud järjest olulisemaks ning koolis veedetud aastad moodustavad tänapäeval vähemalt viisteist kuni kakskümmend protsenti inimese elust. Kuna haridus on baasiks kogu järgnevale elule, tuleks kooliaastatest võtta maksimum, või kuidas? Pidevalt avaldatakse meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte...
Eeskujud õpetavad Inimese käitumist ja iseloomu mõjutavad eelkõige eekujud, kelleks on kõik inimesed, kellega noores eas kokku puututakse. Kõige rohkem mõjutavad sind ema ja isa. Nende käitumine ja suhtumine sinuga mõjutab sind palju. Nad õpetavad alati häid kombeid ja käitumist ja ütlevad alati, et tuleb korralikult käituda ja mitte teha igasugu lollusi. Isegi kui on õpetatud vanemate poolt, et ei või mingeid asju teha, vahest ikkagi tehakse seda. Eeskujudeks on ka muidugi paljud teised, aga kõige ligemal peale ema ja isa on vanavanemad ehk vanaema ja vanaisa. Nemad õpetavad mind olema veel korralikum ja paremini käituv inimene. Nad õpetavad ka muidugi selliseid tegevusi, mida vanemad ei õpeta. Vanemad ja vanavanemad on eeskujuks kõige nooremas eas. Nooremas eas on ka muidugi veel teisigi eeskujusid, näiteks vanemate õed ja vennad, enda õed ja vennad ja ka sõbrad, kes...
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
Koolikiusamine ja vägivald Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab ...
Millises Eestis tahaksid elada? Eesti- väike riik, mis asub Euroopas. Eestil on oma kultuur, keel ja tavad, mis eristavad teda teistest riikidest. Minu jaoks on see vaid väike osake maailmast ning ei arva, et mul oleks siin head võimalused tulevikus hakkama saada. Praegune Eesti ei meeldi mulle, siin pole midagi kutsuvat ning noortel on siin vägagi raske hakkama saada. Milline peaks Eesti olema, et ma sooviks siin elada? Hetkel ei kujuta ma oma tulevikku Eestis kuidagi ette ning olen plaaninud siit peale kooli lõpetamist lahkuda. Soovin endale head elu ning arvan, et Eesti ei suuda mulle seda pakkuda. Olen alati soovinud elada välismaal suures linnas, kus mind ei tunta, olen kõigile võõras ning saan alata oma elu täiesti puhtalt lehelt. Olla üksi, kõigist tuttavatest eemal ja püüda panna tulevikule hea alus ilma teiste abita oleks üks huvitavamaid kuid ka raskemaid asju mida ma soovin teha. Eestis ...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Ayur Kala 10c Tartu Tamme Gümnaasium 26.11.2012 Elurindel muutusteta "Ta langes oktoobris 1918, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus vaid ühe lausega: Läänerindel muutusteta," lõpetab E.M.Remarque oma jutustuse ühe noormehe elust esimese maailmasõja sündmustes. Tahaks öelda, et jutustuse selle sõja sündmustest ühe noormehe elus, kuid paraku lõpevad jutustus ja elu ammu enne sõja lõppu. See lause võtab väga ilusasti kokku mõtte, mis iseloomustab riigi valitsuste, juhtide või muidu kõrgemate isikute suhtumise üksikinimestesse sõjas. Kuid lugede...
,,KURISTIK RUKKIS" · ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." - Ma ise tunnen ennast nii, sest ma ei jätnud hüvasti Saaremaalt lahkudes oma sõpradega, ja nüüd ma tunnen nagu ma poleks sealt lahkunud vaid oleksin nagu olude sunnil nendest lihtsalt eemal, ja ma tunnen ennast tänu sellele iga päev halvasti. · ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." - see on t...
Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 SUHTUMINE AEGA Aega võib käsitleda kui üht nähtamatut dimensiooni, sest aeg on alati kohal, igal pool ning see avaldub suhlemises, samuti mõjutab suhtlemist. Kultuurid, kus tehakse korraga vaid ühte asja, on monokroonsed ja kultuurid, kus tehakse korraga mitut asja, on polükroonsed. Sattusin ebameeldivatesse olukordadesse, kui läksin tööle Hispaaniasse ehk läksin pigem monokroonsest kultuurist polükroonsesse kultuuri, kus oli mul raske kohaneda. Erinevast ajakäsitlusest tingitud probleeme on võimalik ette näha, vastavalt sellele tuleks ühendada planeerimine ja paindlikkus ning kui seda osata teha, võib toimida väga edukalt ka...
Millised on tugevamad mõjutajad elluastujale noorele? Minu arvates mõjutavad elluastujat noort kõige enam kolm tegurit: perekond ehk siis suhted oma vanematega, vanavanematega ja õdede-vendadega, siis sõbrad ehk milliste inimestega sa suhtled ja kuidas on su staatus grupis ning siis ka veel kool ehk siis õpetajate ja kaaslaste suhtumine sinusse. Kui kõik need kolm tegurit on korras, siis peaks noor olema nii valmis ellu astuma, kui üks noor suudab olla. Kõige tugevamaks mõjutajaks elluastujale noorele on minu arust perekond. Perekond on meid ümbritsenud juba lapsepõlvest saadik ja tegelenud meie elu kujundamisega. Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka...
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima panemine, sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. H...
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui v...
Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Praegusel ajal on meie elu väga e-põhine, sellel on plusse ja miinuseid. Kui me võtame praegu ajaloolise aspekti, siis ma julgen öelda, et need õpikud mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingum...
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja he...
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju ...
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
Haridus kas kohustus või võimalus ,,Kes avab kooliukse, suleb vangla oma" (V.Hugo). Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. On ka teada ,et hariduse omandamine on kohustuslik seitsmeteistkümne eluaastani või siis põhikooli lõpuni. Samuti on võimalus ennast edasi harida ehk õppida edasi , kasvõi elu lõpuni. Esimese koolimineku kogemus tekib tõenäoliselt kuue- või seitsme aastaselt ning see tähendab ka mingil määral iseseisva elu alustamist. Esimese hariduse omandamine paneb aluse täiskasvanu edasisele elule. Esimeste kooliaastatega tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Kui perekonnas pole hariduse omandamine au sees ja sellele suhtutakse pealiskaudselt ,siis mõjutab see ka last ...
Paide Gümnaasium Nimi Klass Giuseppe Verdi ,, La traviata" Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armas...
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimis...
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest e...
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et pa...
Jens Bjorneboe "Jonas" Essee Aari Vaino Jens Bjorneboe "Jonas" oli minu jaoks väga kaasahaarav lugu. Oma meeleolu seda teost lugedes kirjeldaksin kui segu kaastundest, üllatusest, ärritusest, hukkamõistust ning heldimusest. Jonase tegelane oli ääretult südamlik ja kireva siseeluga poiss. Romaani esimeses pooles häiris mind väga asjaolu, et kõigil inimestel Jonase elus oli tema olukorrast oma arvamus ning olgu see hinnang ülekohtune või õiglane, põhinesid kõigi asjaosaliste mõtted selle poisi kohta nende endi kogemustel. Ei Jonase õpetajad ega isegi tema vanemad või heasoovlik direktor ei tulnud mõtte peale poisiga tema tunnetest ja mõtetest rääkida. Lugedes sellest, milline verdtarretav hirm oli poisil "idioodika" ees ning kuidas ta oli õnnetu, et oma õpetajat nukraks teeb, oleksin ma tahtnud ta ise sülle võtta ning selgitada...
Tänapäeva noorte probleemid Tänapäeva noortel on palju probleeme, näiteks alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide pruukimine, koolivägivald, stress, kodused tülid ja palju muud. Mõn- dasid asju saavad noored ise eirata ja mitte tarbida, kuid teiste asjade suhtes ei ole neil erilist valiku võimalust. Alkoholi tarbimine on praeguseks suhteliselt levinud tegevus noorte seas. Jõlgutak- se kampadega ringi, kus paar seitsmeteist või kaheksateist aastast tüüpi muretsevad noorematele liikmetele alkoholi ning siis minnakse pidutsema ja juuakse ennast täis, millega kaasneb kas siis oksendamine või hommikul ärgates peavalu ja enam ei mäletata, mida eelmine päev tehtud sai. Paljud noored on juba nii suures sõltuvuses, et ilma on juba raske ning tarbitakse neli viis korda nädalas. Klassi- ekskursioonile minnes mõtlevad paljud, et nüüd ollakse kodust eemal ja saab teistega koos juua, kuid nad ei mõtle sellele, ...
Tappa laulurästast. H.Lee Esimene osa. 1.peatükk. Raamatut alustatakse perekonna tutvustusega. Raamat on üles ehitatud Jean Louise Finch (Nirksilm) ja on kirjutatud MA vormis. Esimeses peatükis tuletab Jean oma elu Maycombis meelde, tutvustades meile lugejaid Dilliga, poisiga kes veedab järjest 2 suve oma tädi juures. Jean jutustab ka Koll Radley (Arthur Radley) legend. Jem (Jeani vanemvend Jeremy), Dill ja Jean teevad plaane Kolli välja meelitamiseks. 2.peatükk. Jean läheb esimesse klassi. Juba esimesel päeval saab Nirksilm karistada selle eest, et oskab lugeda ja kirjutada. Kokkuvõttes kulgeb Jeani esimene koolipäev lõunani halvasti, ta sai isegi nuhelda. 3.peatükk. Vahetunni ajal kakleb Jean ja Walter. Jem sekkub ja kutsub Walteri lõunale. Ka lõuna ei kulge Jeani jaoks hästi. Selles peatükis saame teada missugused need Ewellid on. Jean ei taha enam k...
Inimene on ppiv olend. Seetttu on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, koolis kui hiskonnas toimuv pidev elukestev pe. Minu Eesti portaalist ji silma, et kige rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi hsti kasvatada ning teise klje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi hsti. Eelkige mtlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja ...
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]] =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Tõnis Glase Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014 ==Essee== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine näol oli tegu ühe huvitavama ainega sügissemestril. Enne semestri algust ÕISist ainet vaadates ei tekitanud antud aine suurt huvi ja mõtlesin et tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Vare...
Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kit...
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolek...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Nii tihti olen istunud siin kõval koolipingil, hoidnud kätega oma mõtliku pead ja kuulanud tarkust siit, sealt kui ka ukse tagant. Vahest on tunne, et kõike seda on korraga liiga palju, nii palju ja suures koguses, et unustan lõpuks iseendagi. Sammun iga päev kooli seda sama teed pidi nagu esimesel koolipäevalgi, kui ema mul autoteest kaugele käskis hoida ning metsaraja ohutusest jahus. Kannan koolis alati kaasas neid samu õpikuid nagu minu sõbradki ja loen sama innukalt sekundeid, et ikka kontrollida ega tund pikemaks ei veni. Kuid kas nii saan ma targaks, leian õige tee ja astun ellu sirge seljaga? Tulen ma toime selles hallis udus, mis iga päevaga vaid tihedamaks muutub ja meie vaateid maailmale hägusemaks muudab? Varsti me ei oska isegi enda elu üle otsustada ja teeme selliseid valikuid, vigu ja tegemisi, mis lõikavad nagu katk meilt jalad julmalt otsast. Ma ei ...
,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Ho...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga KM3 Uurimustöö Teenindamise situatsioonid ja hinnangud Koostaja: Eneken Lakk Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.TABEL........................................................................................................................3 1.1. Paide haiglas......................................................................................................4 1.2.Sõit Taisto bussiga.............................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž „1814“ Filmi analüüs Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Peamised sotsiaalsed faktid...........................................................................................4 2. Ühiskond........................................................................................................................5 3. Kultuurilised komponendid...........................................................................................6 4. Sotsialiseerimine............................................................................................................7 5. Hälbekäitumine..............................................................................................................8 6. Sotsiaalne stratifikatsioon.............................................................
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli näh...
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenist...
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi mee...
Kool Hando Runneli elu ja looming Referaat Nimi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU............................................................................................................................. 4 2. LUULE....................................................................................................................................5 2.1 Lasteluule.............................................................................................................................6 3. TEOSED..............................................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕT...
Tallinna Tehnikaülikool Mis takistab meid edukaks saamast? Retsensioon Tallinn 2012 Sisukord: Eesmärk: Töö eesmärgiks on informeerida lugejat rutiinse palgatööga ja ettevõtlusega tegelevate inimeste erinevustest, rõhutada omaduste tähtsust, mis takistavad meil saada edukaks ning seletada lühidalt, mis on edukate inimeste saladus. Samuti suunata tähelepanu innovaatilisuse tähtsusele tänapäeva ühiskonnas. Põhisõnum: Käsitletakse tänapäeva haridussüsteemi põhiprobleemi ja innovaatilisuse tagaplaanile jäämise põhjuseid. Tutvustatakse lugejale, miks tekivad inimestel erinevad hirmud. Jõutakse järelduseni, miks mõned saavad edukaks ning teised mitte. Sissejuhatus: Paljud meist on kindlasti hommikul ärgates mõelnud: ,,Miks ma seda teen? Miks ma ennast piinan ning käitun nii, nagu kõik need teised kodanikud?". Sõites kooli või tööle tuleks tähele panna kõiki neid emotsiooni...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus..........................
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeest...
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegele...
annaabi.ee 
