Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tappa Laulurästast (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Paljud küsimused Miks inimesed on sellised?
  • Kui mõistlikke inimesi?
  • Miks elu on nii ebaõiglane?

Tappa laulurästast.

H.Lee


Esimene osa.

1.peatükk.
Raamatut alustatakse perekonna tutvustusega. Raamat on üles ehitatud Jean Louise Finch ( Nirksilm ) ja on kirjutatud MA vormis. Esimeses peatükis tuletab Jean oma elu Maycombis meelde, tutvustades meile lugejaid Dilliga, poisiga kes veedab järjest 2 suve oma tädi juures. Jean jutustab ka Koll Radley ( Arthur Radley) legend. Jem ( Jeani vanemvend Jeremy), Dill ja Jean teevad plaane Kolli välja meelitamiseks.
2.peatükk.
Jean läheb esimesse klassi. Juba esimesel päeval saab Nirksilm karistada selle eest, et oskab lugeda ja kirjutada. Kokkuvõttes kulgeb Jeani esimene koolipäev lõunani halvasti, ta sai isegi nuhelda.
3.peatükk.
Vahetunni ajal kakleb Jean ja Walter. Jem sekkub ja kutsub Walteri lõunale. Ka lõuna ei kulge Jeani jaoks hästi. Selles peatükis saame teada missugused need Ewellid on. Jean ei taha enam koolis käia.
Sõnum: Igal ühel on oma maitse!
4.peatükk.
Järgmine päev leiab Nirksilm Radleyde maja kõrval virgiinia tame juurtes närimiskummi. Suve eel leiavad lapsed (Jem ja Nirksilm) samast kohast ka raha ( indiaani pead). Suveks tuli külla jälle Dill. Samal päeval mängisid lapsed ratta sees veeremist. Mänguhoos sattus Nirksilm Radleyde aeda . Pärast seda juhtumit hakkasid nad mängima Koll Radleyd (rollimäng).
5.peatükk.
Jem ja Dill kirjutavad Arthurile kirja, mille nad üritavad talle aknast sisse toppida, kuid see ei õnnestu neil.
6.peatükk.
Jem, Nirksilm, Dill teevad luureretke Radleyde akna juurde. See neil ei õnnestu, kuid Jem kaotab seal oma püksid (ta püksid jäid võrktarasse kinni ja tal polnud mud võimalust kui need sinna jätta). Jem läheb öösel oma pükste järgi.
7.peatükk.
Algas 2. Kooliaasta. Jem ja Jean leiavad virgiinia juurtes kera halli nööri. Oktoobris leiavad nad veel seebinukke (nad sarnanesid Jemi ja Jeaniga) ja närimiskumme. Mõne aja pärast leiavad nad veel medali, taskukella, mille keti küljes oli nuga . Lapsed üritavad oma ,,kinkijale’’ kirja kirjutada ja tahavad selle panna virgiinia juurtesse, kuid see ei õnnestunud, sest mr.Radley tsementeeris selle koha kinni.
8.peatükk.
Maycombis hakkas lund sadama, kuigi seda polnud 1885.aastast saadik. Jem ja Nirksilm tegid lumememme. Öösel Atticus äratas lapsed, sest mrs. Maudie maja (naabermaja) poles. Tulekahju ajal kui lapsed õues seisid ja külmetasid tekkis Jeani õlgadele tekk. Vihjatakse, et Koll Radley tõi selle.
9.peatükk.
Atticus ja Nirksilm räägivad räägivad Tom Robinsoni kaitsmisest (Atticus on advokaat ja ta kaitseb üht Tomi nimelist tumedanahalist). Käes ongi jõulud, Nirksilm sai onu Jackilt ühe kitlitäie kakluse eest. Hiljem Nirksilm seletab onule et ta polnud tegelt süüdi vaid süüdi oli hoopis Francis (tädipoeg), kes nimetas Atticust mustade mestidemeheks. Õhtul kuulab Nirksilm Atticuse ja Jacki juttu pealt.
Sõnum: Iga vanem loodab, et tema lapsed tulevad oma küsimustega tema juurde, selle asemel et kuulata linna jutte ! Iga vanem loodab, et lapsed küllaldaselt usaldavad neid !
10.peatükk.
Nirksilm räägib mrs. Maudiega, et Atticus on vana ja ei oska midagi erilist. Jem ja Jean märkavad linna ääres hullu koera Tim Johnsoni. Atticus laseb tam aha. Lapsed saavad teada, et Atticus oli parim Maycombi laskja.
Sõnum: Kui inimene ei uhkusta ega näita oma oskusi välja see ei tähenda veel, et tal neid pole!
11.peatükk.
Jem saab mrs. Dubose peale vihaseks (mrs.Dubos sõimab Atticust) ja niidab vihahoos tema kameeliapõõsastelt kõik õied. Karistuseks peab Jem kuu aega missis Dubosele ette lugema. Kui kuu aja pärast Jem lõpetas missis Dubosele ettelugemise suri mrs. Dubos.
Sõnum: Julgus on see, kui ette teades, et saad nahutada, ikkagi asja kallale asud ja selle läbi viid.
Teine osa.
12.peatükk.
Jem ja Nirksilm lähevad Calpurniaga tumedanahaliste metodistlikusse kirikusse. Tädi Alexandra tuled Finchide juurde külla.
Sõnum: Ei ole vaja näidata kõik, mis oskad.
13.peatükk.
Tädi Alexandra elad Finchide juures. Elu Maycombis veereb tasapisi edasi.
14.peatükk.
Tädi keelab Nirksilmal Calpurnia juurde minemise. Õhtul magama heites astub Jean millegi karvase peale see osutub Dilli peaks. Dill oli kodunt põgenenud. Dill jääb Finchide juurde ööseks.
15.peatükk.
Atticusele öeldakse, et Tom Robinson (tumedanahaline keda süüdistatakse Mayella Ewelli vägistamise eest) toodakseMaycombi vanglasse. Õhtul läheb Atticus ära. Jem järgneb talleNirksilma ja Dilliga. Nad leiavad ta vangla eest ajalehte lugemas. Mr. Cunningham ja tema sõbrad tulevad Robinsoni tapma märgates Atticust lähenevad nad Atticusele. Lapsed jooksevad isa juurde ja Jean hakka mr. Cunninghamiga rääkima ja Cunningham koos oma sõpradega lähevad minema.
16.peatükk.
Kohtupidamise päev on käes. Nirksilm, Dill ja Jem lähevad salaja kohtusse. Kuna kohtusaal on täis kutsup õp. Sykes nad tumedanahaliste rõdule.
Sõnum: Isegi loomastunud jõuku saab mõnikord peatada, sest nad on ikkagi inimesed. Ja selleks on tihti vaja last!
17.peatükk.
Tom Robinsoni üle mõistetakse kohut . Mr. Ewell ja Tate kuulatakse kohtus üle.
18.peatükk.
Ikka veel kohtuistung , kuid nüüd kuulatakse Mayella Ewelli. Siis kutsutakse ka Tom.
19.peatükk.
Kohus kuulab Tomi ära. Dillil hakkab paha ja ta läheb Jeaniga kohtumajast minema.
20.peatükk.
Dolphus Raymond annab lastele kokakoolat juua. Dillil hakkab parem. Lapsed lähevad tagasi kohtusaali. Calpurnia tuleb kohtusse ja teatab Atticusele, et lapsed on kadunud.
21.peatükk.
Atticus saab teada, et lapsed on kohtus. Lõunaajal lähevad lapsed koju sööma, pärast lõunasööki läksid lapsed tagasi kohtumajja. Kohus mõistis Tomi süüdi.
22.peatükk.
Jem oli šokis sellest et maailm nii ebaõiglane on. Atticusele saadetakse kinke. Lapsed lähevad mrs. Maudile külla. Dill, Jem ja Jean saavad teada, et Bob Ewell oli Atticust alandanud sülitades talle näkku ja ähvardas temaga asjad klaarida Tomi kaitsmise ja MR. Ewelli alandamise eest kohtus.
23.peatükk.
Jem ja Atticus arutavat kohtu otsuse ebaõiglust.
Sõnum: Inimesi on erinevat sorti!
24.peatükk.
Tädile tulevad külalised külla. Finchid saavad teada, et Tomi oli tapetud põgenemis katse eest. Atticus kavatseb viia Calpurnia Tomi naise juurde, et talle halba uudist öelda.
25.peatükk.
Lapsed tahavad minna Atticuse ja Calpurniaga tomi naise juurde, nii lähevadki nad neljakesi Tomi naise juurde.
26. peatükk.
Nirksilm ja Jem lähevad jälle kooli. Koolis pidi õpilased uudiseid ajalehtedest ette lugema. Jem keelab Nirksilmal midagi kohtumajaga seoses temaga rääkida, sest Jemil oli kurb seda meelde tuletada.
27.peatükk.
Mr.Link ( Heleni (Tomi naise) tööandja) keelab Ewellidel Heleni kiusamie. Mr. Ewell püüdis kohtuniku John Taylori majja siise murda. Missis Grace teeb pantomiimi etenduse, milles Jean mängib Peekoni osa.
28.peatükk.
Jem ja Jean lähevad kooli pantomiimi vaatama. Jacob Cecil ehmatab nad. Jean jääb etenduse ajal magama ja magab oma osa maha. Kui kõik hakkasid koju minema hakkasid seda ka Jean ja Jem. Kui lapsed mõõda metsateed lähevad kuulevad nad kellegi same ,mis vaibuvad koheselt kui Jean ja Jem seisma jäävad. Jemi ja Jeanile tullakse kallale ja üritatakse tappa. Keegi võõras võtab Jemi sülle ja viib koju Atticuse juurde. Jean arvab , et Jem on surnud. Mr. Ewell leitakse sündmuspaigal noaga rinnus.
29.peatükk.
Nirksilm räägib, mis juhtuskuni märkab, et mees kes Jemi tassis seisab toa nurgas . Nirksilm silmitseb seda meest ja tunneb ära temas Kolli.
30.peatükk.
Atticus tutvustab mr.Arthurit. Mr.Finch ja mr.Tate arutavad Bob Ewelli surma. Nad lepivad kokku, et mr. Ewell kukkus ise oma noa otsa, et päästa Arthurit paljudest külalistest.
31.peatükk.
Nirksilm lubab Arthurit Jemi silitada. Nirksilm saadab Arthurit koju. Tagasi teel mõtles Jean Kolli elu üle. Atticus elab Jeanile raamatut ette kuni ta uinub . Atticus viib ta magama.
Sõnum: Enamik inimesi on kenad, kui sa neid tundma õpid.

Kohad kus on juttu laulurästast.


10. peatükk.
Ükspäev ütles Atticus Jemile: ,,Mulle muidugi meeldiks, kui te laseksite tagaõues plekkpurkide pihta, kuid ma tean, et te hakkate linde küttima. Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa laulurästast on patt.”
“Su isal on õigus” ütles missis Maudie. “Laulurästad ei tee midagi halba, nad ainult laulavad meie rõõmuks. Nad ei õgi aedades marju , ei tee pesa viljasalve, ei tee midagi halba, ainult valavad oma südame meile laulus välja. Sellepärast on patt tappa laulurästast.”
25.peatükk.
Mister B.B Underwood võrdles Tomi surma laululindude mõttetu tapmisega laste ja küttide poolt.
30.peatükk
Atticus näis vajavat lohutust. Ma jooksin tema juurde ja kallistasin ning suudlesin teda kõigest väest. “Jah, sir,saan küll,”kinnitasin ma talle. “Mister Tate’il oli õigus” Atticus vabastas end ja vaatas mulle otsa . “Kuidas nii?” “Noh, see oleks ju sama nagu tappa laulurästast, eks ole?”

Minu jaoks avardus maailm ehk mille üle pani raamat mõtlema.


Mulle meeldis see raamat väga, sest selles oli väga hästi kajastatud inimeste olemust. Vaadates inimesi läbi Jeani (Nirksilma)silmade saavad lugejad aru, et tegelikult on meie ühiskond ju rikutud. Peategelane puutub kokku vägivallaga, salakavalusega, pettusega, rassismiga ja tapmisega. Mind pani mõtlema see miks mr.Radley alati majas istub ja kunagi väljas ei käi, kuid raamatu lõpus kui ta päästis Jemi ja Jeani tekkis mul selline mõtte, et äkki autor tahtis Kollis kajastada heasüdamlikku inimest, kellel lihtsalt pole tahtmist näha või ta ei kannata seda ohtlikku, piinrikast, kurja, ebaõiglast maailma. Raamatus olid paljud kohad, mis olid läbi immutatud mõtlema panemise infoga (fraasidega).Kas või võtta näiteks 15. peatükk kui Atticus istus vangla juures ja tema juurde tulid Cunninghamid tuttavatega. Jean rääkis mr. Cunninghamiga ja mingi nähtamatu jõud sunnib Cunninghame taganema. Sellel korral jätkus inimesetele lihtsalt lapse sõnadest, kuid tihti päriselus on selleks vaja kellegi elu. Inimesed tihti käituvad nii nagu peavad õigeks ilma mõttlemata tagajärgedele. Minu jaoks ei tulnud uudiseks ka see kuidas inimesed suhtuvad tumedanahalistesse. Samasugune suhtumine esineb kahjuks ka päriselus. Ma ei saa aru inimesi kellel on selline suhtumine teistesse rassidesse või isegi teise riigi inimestesse. See et sa oled valge ei anna sulle õigust et võid end pidada teistest paremaks. Ei tulnud üllatuseks ka see et Jeani isa solvati koolis, sest tihti peale on see nii, et mida kodus vanemad räägivad seda räägivad ka lapsed mujal. Mõtlema pani ka see koht kus Atticus ütles et kohus ei mõistaks kunagi õigeks mustanahalist. Ma ei tea kas see on ka praegu nii, kuid ma ei imestaks. Enamus kohti mis panid mõtlema olid seotud inim julmuse ja rassismiga. Raamatu lugemisel tekkisid mul paljud küsimused: Miks inimesed on sellised? Kas tõesti rassiste on rohkem kui mõistlikke inimesi? Miks elu on nii ebaõiglane? Kas selliseid inimesi nagu Ewellid on maailmas palju? Jne. Nendele küsimustele ma arvan ei oska keegi täpselt vastata, kuid arvan et igal ühel on nii mõnelegi nendest küsimustest oma arvamus. Minu arvates oli selles raamatus väga hea soovitus inimestele kes tahaksid olla paremad:

“Et tundma õppida teise tundeid aseta end vähemalt hetkeks teise saabastesse”

“ Enamik inimesi on kenad, kui sa neid tundma õpid”

Tappa Laulurästast #1 Tappa Laulurästast #2 Tappa Laulurästast #3 Tappa Laulurästast #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 253 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alina Tata Õppematerjali autor
Iga peatükki kokkuvõtte, mõtteavaldus teemal ,,Minu jaoks avardus maailm´´ Tsiteeritud on ka kohad kus on juttu laulurästast ja laululindudest

Sarnased õppematerjalid

-Tappa laulurästast-
1
docx

''Tappa laulurästast''

mõningased vigastused ja luumurd. Samuti on linnaelanikel, eriti Nirksilmal ja Jemil, eelarvamus Athur ''Koll''Radley kohta. Koll Radley ei tule oma majast kunagi välja ja mitu korda üritatakse tema maja juures teda aknast näha, kuid kord lastakse selepärast püssist lask ja lapsed ei julge enam sinna luurama minna. Lapsed etendavad ka omavahel mängides Koll Radley elu ja pilkavad teda pidevalt. Lõpuks on aga just Koll Radley see, kes Jemi päästab Bob Ewelli käest, kui see neid tappa üritab. Viltu vaadati sellele, kui üldistest normidest eriti. Jean Louise oli tüdruk, kes käitus nagu poiss. Teose alguses kujuneski arvamus, et tegemist on poisiga. Nirksilm ei kandnud kleite nagu noorele tüdrukule kohane oleks, ta kandis dresse ja mängis poistega. Kohalikud daamid aga seda ei mõistnud ja ta enda tädi üritas meeleheitlikult Nirksilma daamilikumaks muuta.

Kirjandus
Nimetu
11
docx

Nimetu

ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur paber. Lava kummaski

Kategoriseerimata
Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited
8
odt

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited

Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui

Kirjandus ja ühiskond
Fitzgerald-Suur Gatsby-kokkuvõte
5
doc

Fitzgerald "Suur Gatsby" kokkuvõte

Suur Gatsby F. S. Fitzgerald 1. Peatükk jutustaja Nick Carraway isa sõnad: "Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida, siis tuleta, meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toa

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Ohvrilaev-Gert Helbemäe
9
docx

"Ohvrilaev" Gert Helbemäe

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta abiellus 1941 aastal

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu
10
doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

L läks Hiiele külla. Too raius jälle jäneseid. L õpetas Hiiele, kuidas ussisõnade abil hundid magama panna, et nad päev läbi ei uluks ega süüa nõuaks. Nüüd oli Hiiel aega kodust ära lipsata. Tambet kutsus Ülgase vaatama, miks hundid nii palju magavad. Tark ütles, et see on haldjate töö, ulumine segab haldjate und. Oli möödunud viis aastat ja lapsed tahtsid jälle külasse minna. Ints võeti kaasa. Nii kui Magdaleena Intsu nägi, käskis isal ussi ära tappa. Too läks pööraseks ja hakkas kepiga peksma. Suure vaevaga pääsesid lapsed ja Ints minema. 11.peatükk Lapsed olid põgenedes pakutud leiva kaasa võtnud ja hakkavad seda sööma, uhkustavad sellega, kuidas neile leib mõjub. Pärtel sööb hea meelega, aga Hiiel hakkab väga paha. L tunneb, et leib on kuiv ja ei maitse. Kodus sunnib ema teda palju liha sööma ja L tunnistab leivasöömise üles. Ema saab väga vihaseks. Ta saab teada, et ka Salme on leiba proovinud.

Kirjandus
Sarnased karakterid ja läbivad teemad J Austeni romaanides-Uhkus ja eelarvamus-ning-Veenmine
29
pdf

Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine”

Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluettepanek

Kirjandus




Kommentaarid (4)

Maretuus89 profiilipilt
Maretuus89: Tere!
Maksin 100 puntki kokkuvõtte eest, aga sain selle
Krüpteeritult. Ja ma ei saa seda kasutada.
Kuidas ma saaks pdf faili endale?
19:51 16-01-2023
Manna321 profiilipilt
Manna321: Natuke liiga üldine, selle teose puhul oleks sisust võinud rohkem veel rääkida. Palju jäi arusaamatuks.
22:44 28-01-2013
OttoOlen profiilipilt
OttoOlen: Väga hea materjal, paremat ei osanud oodata
21:47 10-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun