Kuristik rukkis (7)

„ KURISTIK RUKKIS“

• „Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini.“ - Ma ise tunnen ennast nii, sest ma ei jätnud hüvasti Saaremaalt lahkudes oma sõpradega, ja nüüd ma tunnen nagu ma poleks sealt lahkunud vaid oleksin nagu olude sunnil nendest lihtsalt eemal, ja ma tunnen ennast tänu sellele iga päev halvasti.
  
• „Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt.“ - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida.
  
• „Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen – see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi.“ - see on tõsi. Inimesed käivad nagu pimeduses, või silmad kinni, nad ei tahagi näha inimesi ja nende iseloome enda ümber, samas meeldib inimestele kõiki endi sõprade nimetada. See on ebaküps, see on lühinägelikkus.
  
• „Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma.“ - Kõik kõige suuremad tülid ja katastroofid on põhjustatud tänu rahale.
  
• „Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb.“ - siin ei peagi midagi ütlema, siin on kõik öeldud.
  

"Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus, kus Holden on haiglas või sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (samas ega me ei tea, kas see on tõsi – minu arvamus on see, et tegu on hoopis vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Raamatus meenutab Holden aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt.
Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest , tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on oma ande aga "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud. Tal räägib ka oma nooremast vennast Allie ’st, kes mõni aasta tagasi valgeveresusse surni. Samas mainib ta ära ka oma noorema õe Phoebe , kes pidi oma vanuse kohta väga terane ja asjalik olema.
Holden ise on elava fantaasiaga, mis viib välja luiskamiseni. Ta tundub kohati oma vanusest küpsem. Samas leidsin ma meie vahel midagi sarnast - vahel ajavad teda pisiasjad väga endast välja ja ta käitub väga ebasündsalt. Holden vihab Pencey kooli. Enda sõnul seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. Samas on see on ka juba neljas kool, mida ta on pidanud vahetama kohanematuse tõttu.
Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorkist, kus ta pidi olema vehkelmisvõistkonna kapteniks, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et tagasiteel kogu võistkond teda ignoreeris. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. Holden aga tunnetab, et ta on ebavõrdses mängus kaotajate poolel.
Peale konflikte ühiselamus otsustab Holden koolist omapäi lahkuda, nind ta sõidab rongiga New Yorki , võtab sealses hotellis toa ja mõtiskleb selle üle, kellega tuttavatest ta ühendust võtta võiks. Leiavad asset konfliktid hotellitöötajaga prostituudile tasumise asjus. Kuna Holden on juba väga kaugele omapäi läinud, ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata. Samas on tal soov kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja taskaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi.
Holden kutsub Saly kohtama, nad lähevad teatrisse ja sealt uisutama, kus poiss pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, mille peale Holden ennast purju joob.
Lõppude lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas, ta kohtub oma õega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust, kuid Phoebe’t see ei kõiguta ja ta süüdistab Holdenit, et viimane on kõigega rahulolematu ja küsib, kelleks vend lõpuks siis saada tahaks. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud šlaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu nad arutlevad selle üle, miks Holdenile koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et sellest puberteedist tuleb välja kasvada, ning et oma ideede nimel ei tule õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada, et haridus õpetab inimest oma võimeid tundma ja ilukirjandus näitab, et tema hämmeldus ja tülgastus elu tundma õppides ei ole erandlikud.
Öömajale jäänud Holden ärkab aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga, kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil.
Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima . Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada . See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab , et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma , kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat.
Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret.
Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest.
„Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta ütles kelleks ta tahab saada . "Tahaks olla püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda.
Selles raamtus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla.
Ma usun, et autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb välja nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige nendest neetud täiskasvanutest ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast, aust ja võimust. See on naiivne , kuid ta viitab ka sellele, et kõik kasvavad lõpuks suureks.
Raamat iseenesest mulle täitsa meeldis, ja ma loen seda teist korda. Aga nagu ma juba varem olen öelnud, siis mulle absoluudselt ei meeldinud Holdeni suhtumine. Tema jaoks oli kõik mõttetu. Ka inimesed olid tema arvates mõttetud. Selline suhtumine oli kuidagi üleolev, ebaküps. Aga samas ega kõik 16 aastased pole nii laia silmaringiga kui mina ise olin või kui minu klassikaaslased on. Samas mulle hullult meedis selle raamatu juures see milline oli tema suhtumine väiksematesse lastesse ja oma õesse. See oli tõesti väga armas ja kiiduväärt.
TEGELASED
Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kõik öökima. Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi.
Mr. Spencer – ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati.
D. B. – Holdeni vanem vend
Robert Ackley – koolikaaslane, Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga.
Stradlater – Holdeni toakaaslane
Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud
Phoebe – Holdeni noorem õde, Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane".
Antolini – Holdeni endine õpetaja