Sander Lepik 11D Millesse ma usun ? Maailmas on väga palju inimesi ja meist kõik usuvad midagi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Teist sorti inimesed, kes ei ole nii sügavalt usklikud ei võta seda asja nii tõsiselt ja nende elustiili usk ei muuda. Mina usun endasse, ma olen seadnud endale eesmärgid, mida ma tulevikus saavutada tahan ja usun, et ma need ka lõpuks saavutan. Uskumine, et ma võin sinna jõuda kuhu oma eesmärgid seadnud, innustab mind kõike selleks tegema, et ma saavutaks oma püstitatud eesmärgid. Minu puhul on selleks uskumus, et ma tahan jõuda tippjalgpalli. Ma ise usun sellesse, et ma suu...
Millesse ma usun? Usk on väga lai mõiste.Mina arvan, et kõik peaksid uskuma millesegi.Kes usuvad jumalasse, armastusse, mõned usuvad ebausku.Usk paneb inimesed tegutsema.Inimesed peaksid rohkem uskuma endasse.Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle poole aina rohkem ja rohkem püüdlema.Kui ma lõpetaksin sellesse uskumise, ei sõidaks ma enam, ja minust ei saaks head sõitjat ja ma ei tegeleks sellega,mis mulle meeldib. Jumalasse ma ei usu, väiksena ma ikka mõtlesin vahest, kas jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskum...
Minu moodi usk Uskuda saab väga paljudesse erinevatesse asjadesse ja olenditesse. Mina ei pea ennast usklikuks inimeseks ma ei kummarda ühtegi jumalat ega pöördu kellegi poole konkreetselt. Küll aga usun ma nii palju kui võimalik iseendasse, inimeste headusesse, armastusse ning sellesse, et iga kogemus on väga suure väärtusega. Ma usun ka hariduse, teadmistesse, sõprusesse ning ilusasse tulevikku. Minu usus on aga piir reaalselt võimaliku ning unistuste vahel on raskesti hoomatav, peaaegu et olematu. On asju, millesse ma tõesti väga tahan uskuda ning millesse ma mitmeid pettumusi trotsides siiski edasi usun. Samas on ka asju, millesse on lihtsalt tore ja ilus uskuda, ning asju, millesse peab uskuma. Üks väga tähtis osa minu usus on usk iseendasse. See on just see, millesse peab uskuma, sest vastasel korral ei saa seda teha ka sinu lähedal seisvad inimesed. Eneseusk ei tule alati kergelt. Tegelikult...
Igaühel on oma saatus Igal inimesel on valida millesse ta usub ja millesse mitte. Sama me võime öelda saatuse kohta. Mõned ongi usklikud ja usuvad kõike mida neile räägitakse, öeldakse või mida nad kuskilt kelleltki teiselt kuulnud on, teised aga vastupidi on raske usklikud, neid on väga raske sundida uskuma,et saatus ja saatuseraamat on olemas. Mina usun, et igaühel on oma saatus. Minu arvates kusagil on olemas saatuseraamat. Kõik läheb nii nagu sinna kirja on pandud ja kuidas see on meile on määratud. Seda määratakse juba enne meie sündimist. Kuigi mingis mõttes inimene ise mõjutab oma saatust, ta võib seda muuta kuidas talle meeldib ja nii,et inimene muutub täielikult. Neid juhtumeid on maailmas olemas. Sellise muutumise tõttu inimesed muutuvad halvemaks või paremaks. Mõned muudavad oma sugu, teevad erinevaid operatsioone,kuna neile ei meeldi olla see isiksus kellena nad sündisid. On olemas ka inimesi kellel p...
Mis on ilu? ,,Ilu on vaataja silmades." Mina nõustun väitega, et ilu on iga inimese jaoks midagi isiklikku, sest ma usun, et ilu tuleb sügavalt hinge seest. Inimestel on erinevad ideed ilust ja erinevad maitsed, niisiis iluidee varieerub. Seda tõestavad meile teised inimesed; maailm, kus me kõik koos elame. On lugematul arvul võimalusi ilu tõlgendada. Ilu võib olla looduses: kosed, päikeseloojangud ning isegi orkaan; mõne inimese jaoks on eksootiline näha taevaid tumedana. Kõik sõltub sellest, kes sa oled ja millesse sa usud. Kes olen mina? Millese mina usun? Iga inimene leiab iseend uuesti ja uuesti. Sündmused meie elus muudavad meid kõiki pidevalt. Inimestel on komme leiutada iseendit mitte millestki. Nad tihti väidavad end olevat oma enese saatuse loojad, aga enamiku ajast veedavad nad reisijatena sõidukil, mille sihtkoht on teadmata. Kui inimesed rändavad läbi elu, avastavad na...
Kas on elu pärast surma? Surm on asi, mis ootab kõiki. Olles siis noor või vana, mees või naine. Üks hetk saab elu ikkagi surmaga otsa. Osad kardavad seda, osad ootavad. Need kes ootavad surma. Kas nad arvavad, et teine elu on olemas? Mis on see põhjus, et nad ootavad surma? Kui tegu on noore inimesega siis ma ei suudaks ühtegi head põhjust tuua, miks ta ootab surma. Tal võivad ju olla probleemid kuid alati on probleemidele lahendus, kui vähegi tahta. Kas elu pärast surma on olemas? See on teema, millest paljud kardavad rääkida. Tunnistan, kui ma olin noorem kuulusin ka nende sekka, kes kartis sellest rääkida. Kuid mida aeg edasi seda rohkem see mulle huvi pakub. Tahaks teada, mida on näinud need inimesed, kes on kliinilise surma üle elanud. Olen kuulnud, et nad on näinud oma lähedastest kedagi, kes on juba surnud olnud. Kuid kas see on ka tõsi või kõigest kellegi väljamõeldud jutt mida siis teised h...
Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine Maailmavaade on mõtted ja arusaam maailmast ja siin toimuvast,usk ja tõekspidamised. See jaguneb kitsas ja lai maailmavaade Seda võivad kujundada mitmed tegurid. Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile rõõmsama pildi asjadest,mis peaksid hakkama meie elujärge parandama,ning sellest tulenevalt valib rahvas missugune...
Kuivõrd ennast tunnen? Juba aegade algusest peale on inimene mõtisklenud oma olemise põhjuste üle. Arvatavasti on iga inimene vähemalt korra elus mõelnud sellest, et kes ta on ja miks ta on. Need küsimused toovad aga endaga kaasa keerulise diskussiooni iseendaga ning vajavad sügavat enese sisse vaatamist. Iseendaks jäämine on väga keeruline, sest kõige pealt tuleb välja selgitada, kes see "mina" siis õigupoolest on. . End päriselt tundma õppides on vaja näha palju vaeva ning pöörata suurt tähelepanu oma käitumisele erinevates situatsioonides. Tuleb mõista, kes ma olen. See "mina", on mu isiksus- minu mõtted, tunded, ideed. Igaühe isiksus kujuneb sõltuvalt tema kultuurist ja geenidest. Kuna kultuur ja geenid on igalühel väga erinevad, siis on meie maailm täis tohutult palju erineva isiksusega inimesi. Veel aasta tagasi arvasin end läbi ja lõhki tundvat. Nüüd aga, mõeldes oma aastatagusele minale, võin julgelt vä...
8. novembril käisime koos eesti keele õpetajaga ning osade klassikaaslastega Estonia teatris vaatamas ja kuulamas kontserti pealkrijaga ,,Mees La Manchast". Etendus algas kell 19:00 ja oli ühe, umbes 15-minutilise, vaheajaga ning kestis kokku 2 tundi ja 30 minutit. Saal oli rahvast täis ja kõik olid pidulikult riides. Kogu etendus oli üles ehitatud Miguel de Cervantese teose ,,Don Quijote" põhjal ning esmakordselt esitati seda Estonias 1971. aastal, kui kaasa tegid sellised kuulsad eestlased nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris ühtegi etendust vaatamas pole käinud, kuid esmamulje oli sümpaatne. Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees ...
,,Mina ja alkohol" Juba varajases nooruses mekitakse alkoholi vanemate õdede-vendadega, sõpradega või mõni isegi koos vanematega. Kuid mis see alkohol üldse on? Lühidalt öeldes on alkohoolne jook uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanool ehk viinapiiritus. Aga mida see alkohol meiega teeb? Alkoholi tarbides tunduvad palju inimesed huvitavamad, lõbusamad ja mõnikord ka isegi ilusamad kui ennem. Ega muidu ei tuleks ütlus ,,Joome naised/mehed ilusaks!". Tarbinud alkoholi, muutub inimene lõbusamaks, seltskondlikumaks, sest see aitab tal lõõgastuda ja tekitab heaolutunde. Näiteks, reedel pubis kella 2 ajal olid kõik inimesed mõnusalt meeldivad ja nendega oli huvitav pläkutada. No muidugi see kellaaeg tingis ka selle, sest selleks ajaks oli enamikel mõnusas koguses alkohoolset kraami kõrist alla kallatud. Kahjuks teatud hulk joobes inimesi muutub vägivaldseks, riskialtiks ...
Retsensioon 29.04 2012 käisin Solarise kinos vaatamas filmi ,,American Reunion,, ( ,,Kuum pirukas: klassikokkutulek,,) Tegemist on 2012 aasta USA komöödiafilmiga. Rezissöörideks on Jon Hurwitz, Hayden Schlossberg. Operaator on Steve Adcock. See film on järjeks seitsmele eelmisele filmile( ,,American Pie,, ; ,,American Pie 2,, ; ,,American Wedding,, ; American Pie: Band Camp,, ; ,,American Pie: the Naked mile,, ; ,,American Pie: Beta house,, ; American Pie: the Book of Love,,) Filmi staarideks loetakse Jason Biggs'i, Alyson Hannigann'i ja Seann William Scottt'i. Valisin vaatamiseks selle filmi, sest see on noorte seas vägagi populaarne ning tegemist on nö. noortefilmide klassikaga, mida peaks vaatama. See osa filmide jadast räägib sellest, et korraldatakse keskkooliaegne klassikokkutulek ning taaskord üle pika aja saavad kokku viiest mehest koosnenud sõpruskond: Jim, Steve, Oz, Kevin ja Finch (Jason Biggs...
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla ming...
Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda algas 1939 aastal ning kestis kokku 6 aastat. See oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Toimusid mobiliseerimised ning sõda nõudis miljoneid ning miljoneid inimelusid. Enamik tapetuid olid tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo verisema kokkupõrke. Minu arvates, ei oleks suudetud II maailmasõda kuidagi moodi ära hoida. Kuigi on käinud selle ümber erinevaid arvamusi, siis mulle tundub, et see oli kui esimese maailmasõja jätk ning paratamatu. Alustades eelkõige sellest, et peale I maailmasõda määrati kindlaks Versailles' tingimused ning need otsused paraku mõjutasid kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Ma usun, et just selle lepingu otsused viisid tee II maailmasõja puhkemisele. Näiteks võeti Saksamaalt ära talle kuulunud alad. Lisaks selle...
Armastus- jõud või nõrkus? Friedrich Nietzsche on öelnud, et: ,,Armastus on seisund, kus nähakse äärmiselt kindlalt asju teistsugustena, kui nad on." Mis see siis on? See on tunne, mida saab tõlgendada mitmeti. On olemas armastus vastassugupoolte vahel, armastus vanemate ja laste vahel, armastus loomade, sõprade, sugulaste ja ka näiteks töö, hobi või riigi vastu. Armastus võib anda meile jõudu kuid sellel on ka võime meid uskumatult nõrgaks teha. Usun, et pole olemas inimest, kes võiks surmkindlalt väita, et ta pole kunagi elus armunud olnud. Muidugi tunduvad pooled meie armumistest tagantjärele mõeldes naeruväärsete ja lapsikutena, tol hetkel seda aga öelda poleks saanud. Armumine ja armasatus ei ole alati nii roosiline nagu muinasjuttudes või romantilistes filmides, liiga palju on kordi, kui jääme vastuarmastuseda. See teeb meile haiget ja muudab meid kergest haavatavateks, teeb meid ...
Mida me peame tegema? Meiegi küsime endilt sedasama, nagu igaüks, kes mõtleb sügavalt elu mõttele, olgu ta siis budist või luterlane. Igal inimesel on erinev seisukoht usust ja arusaam sellest, mis on ,,õige". Kas jumal määrab inimesi hukatusse või mitte? Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidig...
Minu kirjandite analüüs I. Sisu Gümnaasiumis olen kirjutanud kokku 13 kirjandit. Põhilised teemad on tulevik, eluprobleemid, keskkonnasaaste, andekus, õnn. Hinded olid enamasti kolmed, kuid oli ka üks neli ja üks kaks. Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud. Punktid on enamasti kolmekümne-neljakümne ringis. Kirjanduslikke näiteid ei kasuta eriti. Olen toonud näiteid Sophoklese ,,Kuningas Oidipus", Nabokovi ,,Lolita". Tekstid on tavaliselt teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama. Ning küsimustele vastused leidma. II. Õigekiri Õigekiri on hinnatud rahuldavaks. Kirjandis on 8-11 kirjaviga. · Häälik Proffesionaaliks - proffessionaaliks · Kokku- ja lahkukirjutamine Keskkonna probleeme keskkonnarobleeme, liiklus vahendid liiklusvahendid, päikese energia päikeseenergia, elekt...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad, on sellega ka harjunud. Telefoniga suhtlemisse suhtun ma samuti posi...
Maailm terrorismi küüsis Mis on terrorism? Füüsiliste- või vaimsete kahjustuste tekitamine, surma põhjustamine või vara hõivamine, rikkumine või hävitamine, sõja, rahvusvaheliste konflikti de provotseerimine poliitilistel või usulistel eesmärkidel on terrorism. Siiski on terrorism mitmeti mõistetav ja raske on sellele ühist definitsooni leida. Maailm on hullumas. Tulistamised koolides, maailmakaubanduskeskuste hävitamine, ühe perekonna üheksa liikme tapmine Iraagis, pea otsast nüsimine USAs, surmaga lõppenud tulistamine Norra kooliparklas need on vaid mõned näited terrorismist mille küüsis maailm on. 2001. aasta 11. septembril lendasid World Trade Centeri kaksiktornidesse sisse kaks reisilennukit, mis olid kaaperdatud Al-Qaida enesetaputerroristide poolt. 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku ligi kolm tuhat inimest. Paljud jäid kadunuks ning nemadki arvatakse olevat surnud. See vapustas ...
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvam...
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt on nüüdisaegsete füüsikateadmiste filosoofilise mõtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmanägemus. Maailmapildi mõiste ja areng Maailmapilt- ettekujutlus maailmast, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Maailmapilte võib liigitada kolmeks: 1. ...
Essee A.H.Tammsaare" Tõe ja õiguse" I osa põhjal Kuigi mäe otsas on varje kõige vähem, saabusid Andres ja Krõõt Vargamäele , kus nende igapäevaelu saatsid varjudena surm ning lõputu töö. Minu arvates aitavad just varjud näha ja mõista elu õigesti- seda nii inimeste kui ka kogetu näol. Ning kui Andres kunagi peaks leidma selle "tõe ja õiguse", millesse ta uskus või püüdis uskuda, siis usun, et sedagi tänu kõigile inimestele ja raskustele, mis ta teele sattusid. Minu jaoks juhatas teose tegevustiku sisse just üks vari minevikust- hullumeelne parun, kellest inimesed teadsid lugusid rääkida, et too olla tahtnud Vargamäe soost põldu teha. Tema tahtnud kõike teisiti teha, kui Jumal oli seadnud: kus mägi, sinna org, kus org, sinna mägi. Omamoodi seadis just see tegelane üles minu ootused Andrese suhtes ning andis Vargamäele mingi mineviku. Vargamäe meenutas mulle väga mu enda kodukohta. Ka minu kodu on mäe otsas ja mitte kuigi kaugel asub soo,...
Väärtused ja kultuur PROOVIKIRJAND 61 palli Euroopa on äärmiselt kosmopoliitne ja kultuurne maailmajagu. Oleme näinud palju vaeva, et luua pluralistlik ühiskond, mis praeguse seisuga on läbi kukkumas. Meie oleme kaotanud oma sihi, kuid samal ajal üritavad moslemid juurutada siin enda maaimavaadet. Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida ka ideoloogia, perekond või armastus. Eestis lahutatakse 60% abieludest, neist 40 % esimese kahe ametliku kooselu aasta jooksul. Haruldane nähtus pole ka üksikemad ning monogaamseid suhteid harrastavad vähesed. Tuhandest rasestunud naisest teeb Eestis aborti 23, kuid Inglismaal 17. Taolisi ebameeldivaid olukordi elus saab ennetada, kuid selleks on vaja lapsele juba noores eas selgeks teha, mis ...
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav ...
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot). Rüütel pakub välja mängida malet ja ku...
7 surmapattu Uhkus, kui inimeste üks suurim hukutaja maailmas on saanud väga paljudele inimestele, nagu ka minule, üheks omaduse vormiks, millest ei suudeta lahku õelda. Inimesed, kes on uhked ei suuda leppida vigadega, mille nad on ise põhjustanud. Süüdistatakse kõiges teisi ega otsida enda vigu ja ei tunnistata neid, sest uhkus sunnib inimest paratamatult mõtlema, et tema on kõige targem, parem jne. Uhkus võib ka inimesi hukutada. Inimesed, kes on langenud selle lõksu ei julge teistelt abi küsida ning proovivad iseseisvalt probleemi(dega) hakkama saada. See tekitab pinget ja ei suudeta näha enam probleemi tõelist kollet. Samuti segab see õige lahenduse leidmist, sest vahel võib teistel tulle hea idee, mis oleks parim lahendus sellele, kuid selle tunnistamiseks, et see hea on, vajab inimene julgust, mis tavaliselt puudub, sest see jätaks lolli mulje inimestest. Ka minul on tulnud ette selliseid...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLU...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert LIGI JA OSSINOVSKI KONFLIKT Referaat Õppejõud: Raine Linnas, MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1JÜRGEN LIGI POSTITUS..........................................................................................4 1.1Toomas Hendrik Ilvese avaldus.............................................................................5 2ARVAMUSED..............................................................................................................6 2.1Ossinovski arvamus............................................................
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Arthur Schopenhauer...................................................................................................................4 3. Naistest.........................................................................................................................................5 3.1 § 363...............................................................................................................................5 3.2 § 364...............................................................................................................................5 3.3 § 365..................................................................................................................
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib ...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab...
Referaat KRISTLUS Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostaja: Egle Rohtla ÄM I Tartu, 2007 Mina olen pagan. Siiski tundub huvitav süübida usku ja seda puudutavasse. Olen lugenud raamatuid, mille sisu läheb väga sügavale religiooni põhimõtetesse ja ma olen hakanud tõsiselt kartma. Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. V...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemu...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, ...
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat ...
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglik...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11 klass Arsis "Südamlikud jõulud" Retsensioon Tõrva 2010 Arsisest Täna kuuluvad Arsisesse: o 8-liikmeline professionaalne ansambel; o neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega; o kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega. Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani. Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7 oktaavi chime'e. Ansambel on käinud kontsertreisidel pea üle kogu maailma: Rootsis, Soomes, Norr...
1. Kas järgnevad argumendid on kehtivad (valid)? Kas need on korrektsed (sound)? Põhjenda. Kuidas võiks argumente kritiseerida? (2 x 2,5 p.) 1. Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima. E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimali...
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte........................
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsitee...
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Gerda Parkja Søren Kierkegaard Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD-22A Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1. Peatükk - Elulugu............................................................................................................................. 3 1.1. Varajased aastad (1813-1836)................................................................................................... 3 1.2. Kooli lõpetamine ja Regine Olsen (1837-1841)........................................................................3 1.3. Kirjanikuamet ja Corsairi afäär....................................................
REFERAAT Anu Välba Kool Klass Nimi Aasta Anu Välba elulugu ..................................................................................................................... 3 Esimesed tööaastad..................................................................................................................... 3 Teised inimesed Välbast............................................................................................................. 4 Anu sisemaailm...........................................................................................................................4 Õpingud ......................................................................................................................................5 Saated..........................................................................................................................................5 Anu armastu...
Rakvere Reaalgümnaasium Kristin Lichtfeldt 10.T klass STRESS JA SELLEST HOIDUMINE Psühholoogia referaat Hindajad: Eda Peinar ja Liivo Raudver Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda..............................
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond MILLISED TUNNUSED RÄÄGIVAD,ET ISELOOMUL ON BIOLOOGILINE PÕHI? TALLINN 2009 On esitatud küsimus ,,Millised tunnused räägivad, et iseloomul on bioloogiline põhi?" see küsimus ajab segadusse ning tõstatab paljusid teooriad esile. Seda tööd tehes lähtun arengu mõistest ja geneetikast ning keskkonnast. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikk...
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)...................
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne ...
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja ...
annaabi.ee 
