Mina ja alkohol (6)

„Mina ja alkohol “
Juba varajases nooruses mekitakse alkoholi vanemate õdede-vendadega, sõpradega või mõni isegi koos vanematega.
Kuid mis see alkohol üldse on? Lühidalt öeldes on alkohoolne jook uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanool ehk viinapiiritus.
Aga mida see alkohol meiega teeb?
Alkoholi tarbides tunduvad palju inimesed huvitavamad, lõbusamad ja mõnikord ka isegi ilusamad kui ennem. Ega muidu ei tuleks ütlus „Joome naised/mehed ilusaks!“. Tarbinud alkoholi, muutub inimene lõbusamaks, seltskondlikumaks, sest see aitab tal lõõgastuda ja tekitab heaolutunde. Näiteks, reedel pubis kella 2 ajal olid kõik inimesed mõnusalt meeldivad ja nendega oli huvitav pläkutada. No muidugi see kellaaeg tingis ka selle, sest selleks ajaks oli enamikel mõnusas koguses alkohoolset kraami kõrist alla kallatud.
Kahjuks teatud hulk joobes inimesi muutub vägivaldseks, riskialtiks ja vaimselt tasakaalutuks. Nii nägin ma ka Krooksu WC-järjekorras mehi, kellel oli mingi arusaamatus, millesse ma ei suutunud ega tahtnudki süübida. Igatahes suust pillasid nad erinevaid roppusi üksteisele ja kui noormeeste pilgud oleks tapnud , poleks neid kumbagi. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, kuna pubipersonal viskas nad välja.
Samuti alkohol annab põhjust suitsiidimõtetele ja julgustab ka neid ellu viima. Mõnikord, kui paha tuju või elu mingil perioodil on väga halvasti läinud, haaratakse käsi kohe pudeli järgi ja arvatakse, et alkohol uputab mured. Hetkeks muidugi küll, aga samas alkohoolne jook paneb ennast tundma siis alaväärsena ja annab tunde, et elul pole mõtet. Ja nii iga teine kipub oma elu kallale sellises situatsioonis. Seega ma üldse ei imesta, et Eesti on oma suitsiididega tabeli ees otsas, kui Eesti rahvust tuntakse kui viinarahvast.
„Mastaapsetes kogustes alkoholi konsumeerinud organism toodab jääkaineid, mille üks toimemehhanism on tekitada inimeses vastupandamatu vajaduse rasvase ning vähekvaliteetse toidu järele“ nii on kirjas Mihkel Raua raamatus „Musta pori näkku“, mis on enam kui õige. Paratamatult kui alkoholi on kulistatud kerre mõnustes kogustes, siis vähemalt minul, tekib küll vajadus mingi krõpsu, küüslauguleibade või McDonaldsi purksi järgi. Nii et juues alkoholi, tuleb ainult kaloreid juurde.
Kuid elu esimesed alkoholipruukimised kutsuvad üldjuhul juba varsti pärast joomist esile iivelduse ja oksendamise , mis kaitsemehhanismina evakueerivad mao sisu koos seal veel leiduva alkoholiga . Nii on ka minul endal, et ma ei kannata eriti palju kanget alkoholi. Mis on märk, et mu organism pole veel ära rikutud.
Siiski kui raske joomingu hommikul magama saadakse ja alles pärastlõunal või õhtul ärgatakse, tuntakse halba enesetunnet , nõrkust, väsimust, peavalu, suu kuivust või higistamist. Samuti ka võib tulla tahtmine oksendada, tuntakse südamekloppimist, närvilisust ja käte või kogu keha värisemist. Siis tegemist on pohmelliga ja keemiliselt väljendame teda CH3CHO - ga. Enesetunde parandamiseks juuakse sageli alkohoolset jooki peale, nii öelda „peaparanduseks“ või näiteks Alco Stop’i. Samuti tasub juua palju vett, kuna alkohol stimuleerib tegelikult vee äraimemist ajust, ning viimane tõmbub veidi kokku. Muidugi tasub vee sisse panna suhkrut, kuna alkohol lõhub maksas olevad suhkruvarud, mis tuleb asendada .
Kõige parem viis hoiduda füüsilistest ja vaimsetest kahjustustest ning ka pohmellist on mitte juua alkoholi. Siiski juba antiikajal Vana- Kreekas osati viinamaarjadest veini kääritada. Seega kahjuks inimesi ei morenda üldse see, et alkohol kahjustab nende tervist. Aga karsklaseid ikka leidub, kes teavad, et ei maksa oma elu rikkuda etanooliga. Isiklikult mina karsklane pole ja ma usun, et selleks ei saa ma kah.