50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suzlikk
Õppematerjali autor
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on
saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. b) Formaalsed küsimused *Palju on 9245,66+56-7000, 05? *Matemaatikas, loogikas, . Mis uskumuste süsteem? *Uskumuste süsteemi määratlemise probleem. *Kelle grammatikas, heraldikas, males. *Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? b. "Piiskop c) Filosoofilised küsimused *Mis on aeg? Mis on inimese elu eesmärk maailmas? Pole Stubbsi probleem" Vaatame kahte uskumust: 1)"Piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt" võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel! Kimbatus ja abitus: kust/kuidas otsida 2)"Piiskop Stubbs suri oma voodis" *Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste vastuseid
N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates. Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust.
a) Väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed b) Loodusesemeile vastavad ideed (tuli, vesi) c) Maemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed (suur väike, üksus, paljus) Ideed on järjestatud (kõrgemad madalamad), püramiid, mille tipus on kõrged ideed (samasus, erinevus) ja all kitsama määratlusega ideed Platoni ühiskonnakäsitlus teadmisi ei saa tuletada kogemustest ega üldistamisest, vaid saab ammutada mõtlemisest endast. Ideed on alati olemas ja eksisteerivad lõpmatult. ,,Ideed" ühiskonna ja selle funktsioneerimise kohta eksisteerivad ,,ideede maailmas" ja neid tuleb lihtsalt meenutada. Iseloomulik: suund üksikule. Ei lähtu indiviidist vaid pigem ühiskonnast ja selle headusest tervikuna. Ühiskond on nagu organism, mille liikmed täidavad funktsioone. Ühiskond tekib, sest on vajadusi, mida üksikinimene ei saa ise rahuldada. 4) Ontoloogiline küsimuseasetus Aristotelesel (loeng; Saarinen, 46-62)
Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib
...................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde...................................................................................................................... 9 Absoluutne ja suhteline tõde................................................................................................... 9 Tõe konkreetsus.................................................................................................................... 10 Tõe kriteerium...............................................................................................
- Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on empirism? Too välja ka empirismi nõrgad küljed. Seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemustest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel. Nõrgad küljed: 1)meie kogemused on piiratud, seega ei tea, kas oleme kõikide oluliste asjadega arvestanud 2) Ei arvesta matemaatilise teadmise eripära 3) Pole olemas absoluutselt kindlaid teadmisi. 3. Iseloomusta Platoni ideeõpetust
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid