Kas tõde on olemas? (3)

Kas tõde on olemas?
Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus , kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat.
Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka emotsionaalne tulemus. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taoliselt juhtumilt teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist. Vead: inimtunnetusel on raske haarata ja üldistada kõiki tegelikkuses asetleidvaid sündmusi. Kõik oleneb taustsüsteemist. Koherentsiteooria järgi on tõesed need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile dinosaurust Tallinnas kõndimas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et dinosaurused on välja surnud siis võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma, et dinosaurused on ikka elus. Nii ühel kui ka teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Vead: üldtunnustatud väited võivad aja jooksul muutuda. Keha ja vaim.
Eesti riigis kuulutab välja selle, kas inimene räägib tõtt või ei kohus. Enne kohtu otsust ei tohikedagi alusetult süüdistada ja laimata. Ehk siis õigust saab mõista ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma . Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
Kõigil meil on olemas südametunnistus. Küsimus on selles, kuidas me laseme ennast sellest mõjutada? Kui oled sooritanud midagi halba ja südametunnistus hakkab piinama , kas siis tuleks tegutseda südametunnistuse järgi?Tõde on see, mida me ise usume ja mida enda jaoks usutavaks teeme. Kodusest kasvatusest sõltub palju, kui kodus ei ole õpetetud tõtt rääkima siis ei pruugitulevane täiskasvanu seda ka teha ja seda edasi õpetada ka oma järeltulijatele. Kodusel kasvatusel tulekski seda silmas pidada, et lapsed saaksid võimalikult hea kasvatuse ja oleksid ausad.
Erinevad usud saavad tõest erinevalt aru. Kristlaste arvates on usk kõik see, mis seisab kirjas piiblis. Islamiusku inimestele sätestab Koraan , et kõik moslemid peavad uskuma Jumalasse, tema ilmutusi, tema ingleid ja käskjalgu.
Tänapäeva ühiskonnas on raske mõista sõna tõde tähendust. Nii palju kui on erinevaid inimesi nii palju on ka erinevaid tõekspidamisi. Meil kõigil on usk millesegi, mind hoiab usk iseendasse. Me ei tea kas tõde on see, et Edgar Savisaar ei jaganud lubatud kartuleid või ta ikka jagas. Tavainimene ei tea kas see juhtus või siiski mitte. Järelikult pole me selle tõesuses kindlad. Tõde on see millesse ma usun ja milles ma olen kindel. Tõde võib meie jaoks muutuda ja kindlasti on meil kõigil nii mõnedki tõeks pidamised.
Mery-Kristi Mõttus
12 A