Väärtused ja kultuur (2)

Väärtused ja kultuur PROOVIKIRJAND 61 palli
Euroopa on äärmiselt kosmopoliitne ja kultuurne maailmajagu . Oleme näinud palju vaeva, et luua pluralistlik ühiskond, mis praeguse seisuga on läbi kukkumas. Meie oleme kaotanud oma sihi, kuid samal ajal üritavad moslemid juurutada siin enda maaimavaadet.
Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida ka ideoloogia, perekond või armastus. Eestis lahutatakse 60% abieludest, neist 40 % esimese kahe ametliku kooselu aasta jooksul. Haruldane nähtus pole ka üksikemad ning monogaamseid suhteid harrastavad vähesed. Tuhandest rasestunud naisest teeb Eestis aborti 23, kuid Inglismaal 17. Taolisi ebameeldivaid olukordi elus saab ennetada, kuid selleks on vaja lapsele juba noores eas selgeks teha, mis on õige või vale. Mina usun perekonda ja selle püsimisse, kuid koduse harmoonia nimel tuleb pingutada. Nüüdisaegsete noorte suurim viga on abielluda pärast lühikest tutvumisaega. Abielu on püha ja sellesse liitu peaksid astuma ainult paarid, kes on kindlad, et soovivad elu lõpuni koos elada. Samas peame hindama võimalust püha liit tühistada, sest lahutus annab meile võimaluse oma viga parandada. Islamiusulistel selline võimalus peaaegu puudub. Ehkki oleme kaotanud tähtsa osa oma väärtushinnangutest, näeme siiski helgema tuleviku nimel vaeva.
Moslemid suhtuvad religiooni väga tõsiselt. Keegi ei söenda koraanis kirjutatud sõnade üle kahelda. Islami kultuuris ei ole ebatavaline 14-aastane pruut ja 40-aastane peigmees . „Kõrbelill“ on romaan supermodell Waris Dirie elust. Waris oli kõigest 13-aastane, kui põgenes Somaaliast, et pääseda vanamehega abiellumisest, mille tüdruku isa oli organiseerinud. Enne paaripanekut on seal kombeks tüdrukud ümber lõigata. See tähistab nende puhtust ja süütust. Pulmaööl lõikab abikaasa ise naise uuesti lahti. Kogu protsess on äärmiselt valulik ning ebahügieeniline. Iga päev toimub maailmas umbes kuus ümberlõikamist. Freud on öelnud, et religioon võrdub lapsepõlve neuroosiga. Mindki paneb islamiusu humaansus kahtlema. Ei ole inimlik põhjustada noortele tüdrukutele kannatusi, mis mõjutavad neid kogu ülejäänud elu. Moslemite maailmavaated baseeruvad koraanil . Taani poliitik Gert Wilders on öelnud: „ Koraan on õelust täis raamat.“ Isiklikult pole ma muslemite pühakirjaga kursis, kuid nende käitumusest võib arvata, et see on tõesti üsna äärmuslik. Islamiusulistel pole plaaniski enda käitumust ja tavasid muuta, sest see oleks ju jumalasõna rüvetamine.
Kõik, millesse usume, väljendub kultuuris. Ei saa kellelegi dikteerida, mida väärtustada, kuid peab asutama kaaslaste tavasid. Moslemid, kes on Euroopasse elama asunud , ei taha kuidagi meie kommetega harjuda. Vastupidi, nad nõuavad enda seaduste kehtestamist. Šaria on rangelt vastuolus meie põhimõtetega, kuid ometi eksisteerivad Suurbritannias šariaadikohtud-ja koolid. Moslemid ei tohiks lääne ühiskonnas kohut mõista islami seadustega. Nad ohustavad kultuuri, mille on Bach, Michelangelo , Galileo ja Shakespeare loonud. Prantsusmaa kunagine valitseja Charles de Gaulle on öelnud, et kui segada õli ja nafta ning neid loksutada , siis lõpuks nad eralduvad teineteisest. Tahaks jagada tema optimismi, kuid on oht, et islam mitte ei eraldu, vaid sööbib. Prognoosi kohaselt sünnib kolmandik Euroopa lastest 2025. aastaks moslemiperedesse. Mida rohkem vabadusi me islamiusulistele anname, seda suurem on risk, et meie kultuur hääbub.
Eestlane on kaotanud usu, kuid pole lõpetanud uskumast, et on võimalik püüelda millegi parema poole. Moslemid seevastu pole huvitatud teistsugusest tlevikust, vaid üritavad lääne ühiskonda enda maailmavaadet tuua. Ilmselgelt on Euroopa ja Lähis-Ida kultuurid liiga erinevad, et neid ilma lahkarvamusteta ühendada. Suure tõenäosusega peab keegi loobuma enda väärtushinnangutest.