Arthur Schopenhaueri referaat (2)

Sisukord

1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3
2. Arthur Schopenhauer ...................................................................................................................4
3. Naistest.........................................................................................................................................5
3.1 § 363...............................................................................................................................5
3.2 § 364...............................................................................................................................5
3.3 § 365...............................................................................................................................5
3.4 § 366...............................................................................................................................6
4. Kokkuvõte.....................................................................................................................................9
5. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................10

Sissejuhatus

Valisin oma referaadi põhiprobleemiks Arthur Schopenhaueri mõtisklusi naistest, kuna ma ise olen naissoost, siis arvan, et saan Schopenhaueri filosoofiast väga hästi aru. Referaadi eesmärk on tutvustada Schopenhauerit ja ta mõtteid ning avaldada oma seisukohta. Paljude Schopenhaueri väidetega ma ei nõustu, kuid sellegi poolest oli seda huvitav lugeda.
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788. aastal ning suri 21. septembril 1860. aastal. Ta oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus. Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Schopenhauer sai kuulsaks oma pessimismiga. Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile väitis ta, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Schopenhauer: „Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.“
Naistest (Peatükk XXVII)
§ 363
Arthur Schopenhauer leiab, et naine ei ole määratud tegema suurt vaimset tööd, ega kehalist tööd.Ta ei tasu oma võlga elu ees tegevuse, vaid kannatustega, sünnitusvalude ja lapse eest hoolitsemisega, truualamliku kuuletumisega mehele, kellele tal tuleb olla kannatlik ja rõõmsameelne kaaslane . Suurimad mured ja rõõmud ega tormilised jõupuhangud ei ole tema osaks määratud - naise elu peab olema vaiksem, tähtsusetum ja kulgema rahulikumalt kui mehe oma, olemata olulisel määral õnnelikum või õnnetum. [Vikerkaar 1996/6, lk 5]
Kunagi oli see tõesti nii, et naised pidid hoolitsema kodu ning mehe eest, samal ajal kui mees tähtsaid asju ajas. Tänapäeval on olukord muutunud. Nüüd on mehed ja naised enamasti võrdsed. Kuigi mõndades perekondades on siiski naine kodu hoidja, ei tähenda see seda, et tal poleks õigust karjääri teha. Ma ei leia, et naise elu peab olema vaiksem ja tähtsusetum kui mehe oma. Tavaliselt naised ise valivad endale rahulikuma elu. Meestel on vaja end välja elada, ning elavad tormilist elu, kuid ma ei arva , et naiste elu oleks seepärast tähtsusetum.
§ 364
Naised sobivad just seetõttu hooldajateks ja kasvatajateks, et nad ise on lapsikud, rumalad ning lühinägelikud, ühesõnaga eluaeg suured lapsed - teatud vaheaste lapse ja mehe vahel, kes on tõeline inimene [Vikerkaar 1996/6, lk 5].
See, et naistel on suurem empaatiavõime ja emainstinkt, ei tähenda seda, et nad oleks rumalamad ja lapsikumad kui mehed. Arvan, et üsna tihti käituvad mehed kui väikesed lapsed, kuna nad vajavad palju tähepelanu ja kiitust.
§ 365
Tütarlaste juures on loodus silmas pidanud seda, mida dramaturilises mõttes nimetatakse püändiks, varustades nad kogu nende ülejäänud eluaja arvelt mõnedeks nappideks aastateks ilu, sarmi ja lopsakusega - seda selleks, et nad nende aastate jooksul paeluksid niivõrd mehe fantaasiat, et too nendest võludest kaasakistuna võtaks hoolitsuse naise eest eluks ajaks kuulekalt enda kanda. Selleks, et meest mõjutada, varustas loodus naise nagu teisedki looduse olendid, relvade ja tööriistadega. Seejuures on loodus toiminud oma tavapärase säästlikkusega. Nii nagu emane sipelgas kaotab pärast paaritumist üleliigsed tiivad, nii kaotab naine pärast kord või kaks nurgavoodis viibimist oma ilu. Vastavalt sellele on tütarlastele töö ja kohustused kõrvalised, ning tõeliseks ametiks peavad armastust, vallutusi ja kõike, mis sellega seotud.[Vikerkaar 1996/6, lk 5]
Ma ei arva, et rasedus , sünnitus ja vanadus teeks naist koledamaks. Ilu on üldse suhteline mõiste. Milline inimene on ilus? Selle määrab selle teatud ajastu iluideaal. Kunagi olid naiste iluideaaliks lopsakad ja suurte puusadega naised, kuna see näitas viljakust. Ka vanad eestlased valisid naisi jalgade paksuse järgi. Arvan, et sisemine ilu on hoopis tähtsam kui välimine.
§ 366
Mida õilsam ja täiuslikum miski on, seda hiljem ning aeglasemalt ta küpsuseni jõuab. Mees saavutab oma mõistuse ja vaimujõudude küpsuse vaevalt ette kahekümne kaheksandat eluaastat , naine aga kaheksateistkümneselt. Kuid see on ka vastav mõistus - üsnagi piiratud. Seepärast jäävad niased eluaeg lasteks, näevad alati ainult oma nina ette, ripuvad oleviku küljes ning eelistavad pisiasju suurima tähtsusega asjadele. [Vikerkaar 1996/6, lk 6]
Mees ei ole täiuslikum kui naine. Naised saavad varem küpseks, kuid see ei tähenda seda, et naised oleksid piiratud mõtlemisega. See ei olene soost. On olemas ka piiratud mõtlemisega mehi. Pigem tuleneb see vähesest haridusest ja – silmaringist. Kehvast elukeskkonnast, kus on üles kasvatud ja vanemate poolt õpetatud valedest väärtushinnangutest.
Vanasti ei lastud naistel end harida, ning silmaringi laiendada, sellepärast võibolla Schopenhauer arvaski, et naised on rumalad. Kuid tegelikult naistel ei antud võimalust end arendada.

§ 366

Mõistus on nimelt see, mille varal inimene ei ela nagu loom lihtsalt olevikus , vaid haarab pilguga ja vaatleb ka minevikku ning tulevikku, millest siis tuleneb ka tema ettevaatlikkus, tema mure ja äng. Nii eelised kui puudused, mida see endaga kaasa toob, saavad naisele tema nõrgema mõistuse tõttu vähem osaks, naine on nagu vaimne lühinägelik, kuna tema intuitiivne mõistus näeb lähedale teraselt, kuid ometi on tal kitsas silmaring, millesse ei mahu kõik kaugemalasuv - just seepärast avaldub kõik eemalolev naisele palju nõrgemat mõju kui meestele, millest tuleneb ka nende pillamiskalduvus. Oma südames mõtlevad naised, et meeste ülesandeks on raha teenida, neil omakorda seda läbi lüüa. Naistel on heaks küljeks see, et nad pühenduvad rohkem kaasajale kui mehed ning naudivad seda järelikult rohkem. Sellest tuleneb naisele omane rõõmsameelsus, mida ta kasutab muredega koormatud mehe kosutamiseks ja lohutamiseks. [Vikerkaar 1996/6, lk 6]
Schopenhauer mainis, et naine elab olevikus, seda ka loomad, järelikult naine polegi inimene? Naine näeb nina all olevat vastust. Üsna tihti otsitakse vastust kuskilt kaugemalt , kuigi vastus on väga lihtne. Leian, et seega mees ja naine täiustavad teineteist.
Juba ürgajast on naised kodu hoidnud ja mehed käinud jahil. Sellest alates on mees pidanud hoolitsema selle eest, et pere ei tunneks nälga. Tänapäeval on palju naisi, kes teenivad meestest rohkem, ning nad on sellega rahul. Aeg on edasi läinud. Ma ei leia, et naised oleksid palju rõõmsameelsemad kui mehed, see oleneb ikka isiksusest.
§ 366
Keerukates olukordades pole hea mõte naistega nõu pidada, kuna nad peavad silmas lühimat teed eesmärgile jõudmiseks ja ka kõige lähemal asuvat lahendust , mis otse meie nina all asub, millest mehed kõrge kaarega üle vaatavad . Lisandub ka seegi fakt, et naised on märksa asjalikumad kui mehed, mistõttu naised ei näe asjade taga enamat kui seal on. Kui mehed on kirgedest üles köetud, kipuvad nad olemasolevat kergesti suuremaks tegema või sellele kujutluste põhjal midagi juurde lisama.
[Vikerkaar 1996/6, lk 6]
Üsna tihti keerulistel probleemidel ongi lihtsad vastused. Oleneb ka teemast, milles naisega nõu pidada. Inimene ei oskagi anda probleemidele häid vastuseid kui ta pole antud teemaga kursis. Mehi ja nisi huvitavad erinevad valdkonnad.
§ 366
Sellest tuleneb ka tõsiasi, et naised ilmutavad rohkem kaastunnet , rohkem inimarmastust, ning osavõtlikkust õnnetute suhtes kui mehed. Õigluse, ausameelsuse ja kohusetundlikkuse vallas kasina mõistuse tõttu on kõige käesoleval neile suurem mõju kui konkreetselt formuleeritud otsusel .

Naise iseloomu põhiveaks on ebaõiglus. See tekib mõistuslikkuse ja järelemõtlemisoskuse puudumisest, seda toetab ka see, et naised, kui looduse poolt nõrgemad, ei ole määratud lootma oma jõule, vaid hoopis kavalusele - sellest siis nende riukalikkus ja parandamatu kalduvus valetada, sest nii nagu loodus on varustanud lõvi hammastega, elevandi kihvadega, sõnni sarvedega, nii on ta naisele andnud teesklemisoskuse, mis on talle kaitseks ja relvaks , nagu mehele on relvaks kehaline tugevus ja mõistus.

Nii on teesklemine naistele sünnipäraseltomane. Oma teesklemisoskust kaitsena kasutada on sama loomulik kui loomadele rünnaku korral koheselt oma relvi kasutada. Seepärast ei saa tõearmastavat, teesklusest täiesti vaba naist üldse olemas ollagi. Sellepärast näevad nad ka võõrast teesklust nii kergesti läbi, et ei ole mõistlik nende juures sellega üritadagi.

Kõnesolevast põhiveast saavad alguse valskus, truudusetus , äraandmine ja tänamatus. Kohtule valeande andmiseski on naised tihedamini süüdi kui mehed. Kas neil tohikski üldse lasta vannet anda? Aeg-ajalt kordub juhtum, et daamid, kellel millestki puudust ei ole, ärides mõne asja salaja hõlma alla peidavad ja ära näppavad. [Vikerkaar, 1996/6, lk 6]
Naised on küll kaastundlikumad kui mehed, kuna neil on suurem empaatiavõime, nad suudavad end panda teise olendi asemele, mistõttu neil võib raske jääda objektiivseks. Ebaõigluse põhjus ei ole mõistuse puudus, vaid naine on emotsionaalne ja seega mängivad tunded palju rolli, mis võivad teda mõjutada. Naised on küll kavalamad, kuid see ei tähenda seda, et kõik naised valetaksid. Arvan, et valetamine ei olene soost. On olemas ka valetavaid mehi. Arvan, et see oleneb kasvatusest, keskkonnast ja väärtushinnangutest. Mehed on samamoodi truudusetud nagu naised. Kuigi võin tõdeta, et naised kasutavad oma kavalust tihti enda kaitsmiseks.
Kokkuvõte
Kui ma lugesin Arthur Schopenhaueri probleemi naistest, siis ma ehmatasin kõvasti. Ta vaated on väga
pessimistlikud ning pööratud naiste vastu. Võibolla oli ta kunagi väga palju haiget saanud, mis ta nii
mõtlema pani, või siis mõjutas teda ühiskonna arvamus. Minu meelest on ta veidi liiga karm naiste vastu, ta
üldistab kõike ja paljude vaadetega ma ei nõustu. Usun siiralt, et naine on võrdväärne mehega. Võrdväärne selles suhtes, et mõlemal on võimalus täielikuks arenguks ja laiaks silmaringiks. Mõlema elud on ühtmoodi tähtsad. Üks inimsugu pole teisest tähtsam. Sellegi poolest oli Schopenhaueri ideid üsna huvitav lugeda. Mõtted olid kergesti arusaadavad.
Kasutatud kirjandus

• Ajakiri “Vikerkaar” 1996/6. lk 5-8
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Schopenhauer
  
• http://www.hot.ee/indrme/schop.ht m
  

9