Arutlus: Vana hea Rootsi aeg? (2)

Vana hea Rootsi aeg?
Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus “vana hea Rootsi aeg”, kuid kas see ka tõesti nii oli?
Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvamus heast Rootsi ajast (millele järgnes palju hullem periood).
Olulist rolli mängis ka talurahva eluolu muutus. Kui Rootsi aja alguses ei olnud veel kehtestatud pärisorjust, siis Eestimaal tehti seda aastal 1645 ja Liivimaal 1671. Rootsi riigi võimu all oli talupoegade olukord muutunud pigem kehvemaks, sest nad polnud enam vabad. Olukord aga paranes pärast mõisate reduktsiooni, sest talupojad vabastati pärisorjusest ja loodi vakuraamatud, millesse pandi kirja kõik talu- poegade täpsed kohustused mõisa vastu - need jällegi piirasid talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Rootsi valitsus oli sunnitud talupoegade kaitseks välja andma ka mõningaid seadusi - neile anti näiteks õigus mõisnikke kohtusse kaevata. Ma usun, et pärisorjuse kehtestamine Rootsi ajal oli rahvale üks raskemaid muutusi, mida üle tuli elada. See võis ka olla ainus asi, mis oli kas võrdne Vene ajal toimunuga või hullemgi.
Üheks kaalukaimaks murranguks oli hariduse edendamise ja jagamise areng. Suurt rolli selles osas mängis J.Skytte, kelle eestvedamisel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, mis hiljem nimetati ümber Tartu Ülikooliks. Kuna eesti rahvusest õpilasi seal polnud, ei olnud ka eestlaste jaoks tol ajal see niivõrd oluline sündmus. Eestlaste jaoks oli palju olulisem rahvakoolide loomine - kui esimesed andmed koolidest pärinevad 1680. aastatest , siis tegeliku rahvakooli alguseks võib pidada hoopis 1686. aastat, sest siis hakati pakkuma haridust ka lihtrahvale. Hariduse jagamise kaugem eesmärk oli jällegi reformatsioon luteri usku. Selles valdkonnas mängis suurt rolli B.G.Forselius, kelle eestvedamisel loodi Õpetajate Seminar , kus hakati välja koolitama tulevasi koolmeistreid ja köstreid. Minu arvates on hariduse edendamisel ja Forseliuse tegevusel äärmiselt eluline tähtsus, sest tänu sellele õppisid inimesed lugema ja võrreldes teiste maadega oli ju Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrgel tasemel.
Balti aadlike elu oli Eestimaal ja Liivimaal erinev. Kuna Eestimaa ja Tallinna aadel tuli Rootsi riigi võimu alla vabatahtlikult, siis säilitati aadli ja linnade eesõigused. Liivimaa aadlit nimetatati aga vallutatud provintsiks ja neile sellised õigused esialgu ei kehtinud . 17. saj keskpaigaks saavutasid ka Liivimaa aadel ja linnad samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea.
Maa oli jagatud põhimõtteliselt kaheks - Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kubermang. Saaremaa ei kuulunud neist kummalegi - see oli vormiliselt hoopis Liivimaa valdustes. Põhja-Eesti jagati neljaks : Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa; Lõuna-Eesti aga kaheks: Pärnu ja Tartu maakond. Kõrgeimaks valitsusametnikuks kubermangudes oli kuninga poolt määratud kindralkuberner, kelle ülesannete hulka kuulus peale sõjaväe juhtimise ka riigiametnike kontrollimine, raha laekumise ja kulutamise jälgimine jne. Ma leian, et halduskorraldus Rootsi ajal ei olnud praeguse jaotusega võrreldes just halb. Kui arvesse võtta seda, et kummalgi kubermangul oli ka oma “juht”, siis oli rahva elu korraldatud ja inimestel polnud põhjust hädaldada.
Kõiki neid olusid arvesse võttes võiks öelda, et elu Rootsi ajal oli tõesti hea. Kas seda saab just võrrelda eluga praeguses Eestis, ma kahtlen, kuid elust Vene ajal oli Rootsi aja elu siiski kordi parem.