Armastus - Jõud või nõrkus? (3)

Armastus- jõud või nõrkus?
Friedrich Nietzsche on öelnud, et: „Armastus on seisund, kus nähakse äärmiselt kindlalt asju teistsugustena, kui nad on.“ Mis see siis on? See on tunne, mida saab tõlgendada mitmeti. On olemas armastus vastassugupoolte vahel, armastus vanemate ja laste vahel, armastus loomade, sõprade, sugulaste ja ka näiteks töö, hobi või riigi vastu. Armastus võib anda meile jõudu kuid sellel on ka võime meid uskumatult nõrgaks teha.
Usun, et pole olemas inimest, kes võiks surmkindlalt väita, et ta pole kunagi elus armunud olnud. Muidugi tunduvad pooled meie armumistest tagantjärele mõeldes naeruväärsete ja lapsikutena, tol hetkel seda aga öelda poleks saanud. Armumine ja armasatus ei ole alati nii roosiline nagu muinasjuttudes või romantilistes filmides , liiga palju on kordi , kui jääme vastuarmastuseda. See teeb meile haiget ja muudab meid kergest haavatavateks, teeb meid ühesõnaga nõrgaks. Arvatavasti just selliste olukordade tõttu on keegi tark mõelnud välja lause: „Kõik, mis ei tapa , teeb tugevaks “.
Ma ei taha kõlada armastuses haiget saanud küünikuna, kes ütleb, et armastus peaks üldse keelatud olema, kuna sellest midagi head niikuinii ei tule. Kindlasti näeme me maailma absoluutselt teise pilguga, kui oleme leidnud enda jaoks selle õige ja siis tuleb aeg, mil tunneme end tugevamana, kui kunagi varem. Pealegi on ju ka teistlaadi armastust, mitte vaid kahe vastandsoo esindaja, mõnikord ka samasooliste, vahel. Meil on olemas sõbrad, tuttavad ja pered, kes meid aitavad ja toetavad , nii kuidas oskavad.Hätta sattudes , või tundes, et kõik läheb allamäge, on alati lihtsam, kui on kellele toetuda.
Lugesin hiljuti ühte Remarque teost, „Lissaboni öö“, see näitas mulle selgelt, kuidas armastus võib olla nii jõud kui ka nõrkus. Põgenik, varjunimega Schwarz,pöördub tagasi Saksamaale, et taas näha oma naist, Helenit, kes on vähki suremas. Mees on nõus armastuse nimel otse surma astuma , kuna naise vend, George, teda põlglikult vihkab ja taas vangilaagrisse saata soovib. See situatsioon näitab, et armastus teeb ta nõrgaks, ta peab selle tõttu oma eluga riskima. Teisest küljest aga, kui nad Heleniga kokku on saanud ja koos põgeneda otsustavad, on just nende vaheline tugev kiindumus see mis neid edasi viib ja põhjust elamiseks annab ehk teeb neid tugevaks.
Olles endale püstitanud eesmärgid või unistused, millesse me siiralt usume ja kõik endast oleneva nende täitumiseks teeme, suudame neid ka täide viia. Armastades oma tööd ei pea me enamasti oma kohustusi vastumeelselt tegema vaid teeme neid hea tuju ja südamega. On ka inimesi, kelle armastuseks on loomad, nad pühendavad oma elu neile. Hoolitsavad, kaitsevad , toidavad ja annavad neile peavarju. Armastuses peitub jõud.
Ma mäletan selgest ühte armastajapaari, kes mu vanaema juures elasid, nendeks olid hani ja lammas. Juba siis kui hani alles poeg oli pandi nad ühte aedikusse elama, lammas võttis ta kohe oma hoole alla. Päevast päeva läksid nad koos põllule ja tulid koos tagasi. Vahemaa polnud neil kunagi suurem kui paar meetrit. Lõpuks kui lammas vanadusse suri möödus paar päeva ja hani munes üüratu muna ning peale seda suri, julgen arvata, et kurvastusse, sest ta oli veel üsna noor. Sellest lähtudes viib liigne armastus hukatusse.