Kas on elu pärast surma? (0)

Kas on elu pärast surma?
Surm on asi, mis ootab kõiki. Olles siis noor või vana, mees või naine. Üks hetk saab elu ikkagi surmaga otsa. Osad kardavad seda, osad ootavad . Need kes ootavad surma. Kas nad arvavad , et teine elu on olemas? Mis on see põhjus, et nad ootavad surma? Kui tegu on noore inimesega siis ma ei suudaks ühtegi head põhjust tuua, miks ta ootab surma. Tal võivad ju olla probleemid kuid alati on probleemidele lahendus, kui vähegi tahta.
Kas elu pärast surma on olemas? See on teema, millest paljud kardavad rääkida. Tunnistan, kui ma olin noorem kuulusin ka nende sekka, kes kartis sellest rääkida. Kuid mida aeg edasi seda rohkem see mulle huvi pakub. Tahaks teada, mida on näinud need inimesed, kes on kliinilise surma üle elanud. Olen kuulnud , et nad on näinud oma lähedastest kedagi, kes on juba surnud olnud. Kuid kas see on ka tõsi või kõigest kellegi väljamõeldud jutt mida siis teised hakkasid sama targalt edasi rääkima, et jaa tõesti, ma nägin oma vanaema, ta saatis mind tagasi siia ja ütles, et hoolitseb mu eest jne. See tundub nii ebaloogiline kuid samas ka nii põnev ning huvitav teema, millest ma usun, et paljud tahaksid rohkem teada saada. Kahjuks on see teema täpselt selline mida ei ole võimalik kuidagimoodi uurida. Kuidas saavad teadlased uurida, kas peale inimese keha surma toimub ta vaimu ja hingega midagi või mitte. See on ilmselgelt võimatu.
Olen tihti mõelnud küsimuse üle, kas peale surma läheb me elu edasi või mis siis juhtub? Igal inimesel on sellele küsimusele enda vastus. Osad arvavad, et sünnitakse uuesti. Teised jällegi, et me hing läheb taevasse ja surmaga ongi kõik: me elu on läbi. Minu arvamus selle suhtes on see, et pärast surma on elu. Ma kahjuks ei oska seda kuidagi ette kujutada, et milline see välja peaks nägema ning kus ning kuidas, aga ma olen kindel, et pärast surma sünnitakse uuesti.
Olen mõelnud, et kui inimene sureb siis ta hing liigub taevasse. Nimelt seal algaks ka uus elu. Võimalik, et siis hing elab edasi seda elu mis maa peal pooleli jäi. Sellises elus on hea oma vigu parandada, mis tehtud on. Kuigi, kui on oma elu ette teada siis kuidas saad elu nautida ning sellest rõõmu tunda. Kõik on ette kirjutaud nagu raamatus. Samas on ka võimalus, et ta alustab seal samas kehas uut elu. Saab uued võimalused, hetked ning sündmused, mida uuesti läbi elada ning äkki ka parandab midagi. Teeb midagi sellist, mida eelmises elus ei teinud.
Kuulsin mingiaeg lauset. „Kui sa leiad raamatu, kus on kirjas kellegi elu sünnist-surmani, sa hakkad lugema ja taipad, et see on sinu elu. Kas sa loeks seda edasi?“ Ma mõtlesin selle lause peale päris pikalt ning küsisin ka teistelt, mis nemad teeksid. Päris paljud ütlesid, et nad loeks selle maani kus nad praegu oma eluga on. Mina ei suutnudki välja mõelda, mis ma teha tahaks. Ma tahaks seda lugeda kuid samas ma ei tahaks teada saada, kuidas mu elu välja kujuneb.
Teine variant, mida ma rohkem usun on nimelt see, et inimene sünnib uuesti maa peal. Ehk see hetk, kui inimene sureb siis raudselt kuskil kellegi süda hakkab sama hetk lööma . Ehk hing läks teise kehasse üle.
See kõik tundub samas nii ajuvaba kuid see kõik võib olla samas ka võimalik ju? Huvitav on mõelda, et uuesti elades saad teha midagi teistmoodi, mis tegid eelmises elus. Kui uskuda teise ellu siis teoreetiliselt on surm vaid keha lahkumine meie seast. Hing võib ju tagasi tulla teises kehas. Selline konkreetne näite ongi see millesse mina usun. Ma usun, et kui inimene sureb siis tal on võimalus teises kehas kuid sama hingega me juurde tagasi tulla. Me ei pruugi sellest aru saada kuid võimalik, et väikeste märguannetega suudame lõpuks seda mõista.
Mina ei suudaks ette kujutada, et keegi mu lähedastest oleks mingis teises kehas ja tuleks mu juurde tagasi. Ma sooviks seda väga ja teeks ükskõik mida, et see nii ka juhtuks, aga see ei tundu loogiline. Sellest ka küsimus, et kuidas see kõik üldse on loogiline?