TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on asetatud ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Vedelikku asetatud areomeetri sukeldumissügavus sõltub vedeliku tihedusest, mille loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Areomeeter Töö eesmärk Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Töövah...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpa...
Edasi võeti iga viie minuti järel reaktsioonisegu termostaadist, et võtta sealt 3ml segu ja viia järgmistesse ette valmistatud TKÄ-d sisaldavatesse katseklaasidesse (kokku neli korda). Kõik neli katseklaasi jäeti 10 minutiks seisma, et sade formeeruks. Edasi filtreeriti kõik kurdfiltri ja plastlehtite abil uutesse kuivadesse katseklaasidesse. Teine ja neljas proov ei olnud pärast esimest filtreerimist veel selged, seega korrati nende filtrimist. Spektrofotomeeter seadistati lainepikkusele O=280nm ja proovid pandi ükshaaval 1cm läbimõõduga kvartsküvettidesse, mis asetati spekrofotomeetrisse, et määrata nende optiline tihedus. Tulemused: I katseklaas (0-proov) 0,4362 II katseklaas (5min proov) 0,5790 III katseklaas (10min proov) 0,7444 IV katseklaas (15min proov) 0,9232 Kaliibrimisgraafikult leiti vastavalt optilistele tihedustele proovides sisalduva türosiini kontsentratsioon. Tulemused:
reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. · Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. · Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga. Sobiva aja möödudes alustan filtrimist. Jälgin, et saadav filtraat oleks selge, mitte hägune. Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. · Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 3 · Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik. Jälgitakse, et see moodustaks ühtlase sirge. Andmed
Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga. Sobiva aja möödudes alustan filtrimist. Jälgin, et saadav filtraat oleks selge, mitte hägune. Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 2 Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik. Jälgitakse, et see moodustaks ühtlase sirge. Andmed Türosiini kontsentratsioon C (mg) 0.022 0,033 0,05
3. Uhmri nuiaga hõõruda segu ühtlaseks massiks. 4. Lisada Na2SO4 soola samal ajal segades massi kuni lõpuks on vesi seotud ja mass näeb välja kuiv (valge tekstuur ja peenikesed terakesed). 5. Võtta uhmer pulbriga tõmbekapi alla ja alustada ekstraheerimist heptaaniga. Alguses lisada umbes 10 ml heptaani ja läbi segada. 6. Valmis seada mõõtesilinder ja lehter mille sees on filterpaber. Alustada ekstrahendi ja karotenoidide segu filtrimist mõõtesilindrisse kasutades lusikat. 3 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) 7. Jätkata ekstraheerimist ja filtrimist kuni sademe kohal olev ekstrahent on värvusetu. 8. Alustada spektrivõtmist. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Alustatakse spektri võtmist kasutades spektrofotomeetriat. Spektrofotomeetria näitab aine
Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga. Sobiva aja möödudes alustan filtrimist. Jälgin, et saadav filtraat oleks selge, mitte hägune. Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 2 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 02.10.2011 28.10.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töövahendid 250 ml keeduklaas, klaaspulk segamiseks. Elektrooniline kaal ,,Mettler toledo" PB602-s, valmistatud Sveitsis, max 610 g (e =0,1g), min 0,5 g(d=0,01 g). Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder. Areomeeter AOH-2, 20 cm, 18481-81/ 20 o C kg/m3 , N.56 . Filterpaber....
katseklaasi. Loksutan läbi ja jätan sademe settima. Kaseiini asetan tagasi termostaati 5 minutiks. Kordan sama operatsiooni 5-minutiliste intervallidega veel 3 korda. Jätan katseklaasid proovidega umbes 10-15 minutiks täielikuks sadestumiseks seisma. Panen valmis 4 puhast katseklaasi koos plastlehtrite ja paberfiltritega. Kui sademed on põhja settinud, filtrin selged lahused kuivadesse katseklaasidesse. Kui mõni lahus on pärast filtrimist veel hägune, filtrin seda lahust uuesti. Määran nende nelja proovi optilise tiheduse väärtused spektrofotomeetria meetodil lainepikkusel 240 nm. Kasutan 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Saan järgmised tulemused. 0,24 0-proov 61 0,27 5:20 min 49 10:20 0,39 min 42 15:15 0,45 min 56 Leian vastavalt nenedele optilistele tihedustele türosiini kontsentratsiooni
uuesti 10-ndal ja 15-ndal minutil. 1.5 Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasid jätsin täielikuks sademe moodustamiseks 15 minutiks seisma. Sel ajal panin valmis 4 puhast katseklaasi ning väikesed plastlehtrid ja paberfiltrid. Proovid, milles sade oli põhja settinud, filtrisin kuivadesse katseklaasidesse. Kuna saadud filtraadid pidid olema täiesti selged, kordasin filtrimist kahe katseklaasiga. Seejärel määrasin spektrofotomeetril nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse lainepikkusel = 280 nm, kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Spektrofotomeetri näidud: 1. Lahus: 0,388 2. Lahus: 0,530 3. Lahus: 0,670 4. Lahus: 0,883 Kaliibrimisgraafikult leidsin vastavalt proovide optilisele tihedusele neis sisalduva türosiini kontsentratsioon. C1 = 0,0601 mg/ml t1 = 0 s
3 3 NaCl sisaldus lahuses g/ dm ja kg/ m maine 4,13595 g g kg Nacl= = 3 =16,5438 3 =0,0165438 3 V lahus 0,250 dm dm m Kokkuvõte ja järeldused Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli lahuse valmistamine, selle kontsentratsiooni määramine ja aine eraldamine lahusest, kasutades filtrimist. Tekkinud vigade põhjuseks võivad olla ligikaudsed arvutused ja ebatäpsed katsetulemused. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid
Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka.Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu egatohi puutuda vastu filri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tahasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filrti koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes tal lõpuni tühjaks tilkuda.
keedusool koosneb mitmest ainest nimetatakse seda seguks. Mitme aine segamisel moodustub segu. Nt. õhk. Õhk sisaldab lämmastikku, hapnikku, süsihappegaasi jt. aineid. Õhk on mitme gaasi segu. Kui segame uhmris kollast väävlipulbrit ja hallika värvusega rauapulbrit, siis saame hallika segu. Kallame segu katseklaasi ja lähendame siis magneti. Ja eraldus raud. Liiva ja keedusoola segust saame liiva eraldada, kui segu lahustada vees. Segude eraldamiseks kasutatakse lahustamist, filtrimist, destilleerimist jm. 1.3 Aine ja materjal Nagu olen ka eespool rääkinud, sellistest ainetest nagu väävel, raud, puhas vesi, naatriumkloriid. Puhtal ainel on kindel koostis ja omadused. Argielus me puhaste ainetega pmts kokku ei puutu. Kööginoad on valmistatud terasest. Teras sisaldab raua kõrval veel teisi aineid, näiteks kroomi ja süsinikku. Terased pole kõik ühesugused. Käärid on tehtud palju kergemast terasest. Teras on materjal
seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda.
Eksperimentaalne töö 1 N a C l s i s a l d u s e m ä ä r a m i ne l i i v a j a s o o l a s e g u s Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterp...
Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda.
Valan lahuse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoian keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidan 3/4 ning klaaspulga tõstan kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Väldin suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Pesen keeduklaasi ja liiva jäägi keeduklaasis paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täidan filtri destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda.
Lahus filtreeriti. Selleks valmistati kurdfilter, asetati see klaaslehtrisse ning niisutati vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetati statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valati mööda klaaspulka filtrile. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi nii, et ükski piisk ei läheks kaotsi. Tuli vältida suurema koguse liiva sättimist filtrile, mis oleks aeglustanud filtrimist oluliselt. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 30..50 ml destilleeritud vett, segati ja filtriti läbi sama koonilise filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti veel paar korda vähese veega (10…20 ml), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda
Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda.
Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Keeduklaasi hoidsin veits kaldu ja see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese veega (20ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri keeduklaasi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta
Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Keeduklaasi hoidsin natukene kaldu ning see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese destilleeritud veega (15 ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin
kõik söötmes olevad baketrid surmatakse antud temperatuuril. 5. Mis on pastöriseerimine? Pastöriseerimine on vedelike kuumutamine allpool keemispunkti -100 oC , ei taga materjali steriilsust. Üldjuhul tehakse seda piima ja karastusjookide tööstuses. Pikendab piima eluiga, tappes patogeensed ja toidu riknemist esilekutsuvad mikroobid. 6. Milliseid külmsteriliseerimisviise kasutatakse? Külmsteriliseerimisviidsidest kasutatakse filtrimist, keemilist steriliseerimist ja kiirgust. 7. Millist steriliseerimisviisi kasutatakse termolabiilsete ainete steriliseerimiseks? Mehhaanilist steriliseerimist ehk filtrimist kasutatakse termolabiilseid aineid sisaldavate lahuste, söötmete ning gaaside steriliseerimseks. 8. Mille poolest erinevad desinfektandid antiseptikutest? Desinfektandid on toksilisemad ning hävitavad mikroorganisme elututel objektidel, antiseptikud seevastu elusorganisidel välispidiselt. Antiseptikud on
molekulmass,.. 1.2ml munavalgu 2.Lisasin 1ml (NH4)2SO4 küllastunud lahus 3.Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st pl (valgu isoelektriline täpp) näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0- ga. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pl väärtusest väljasadestumist ei toimu. 1.Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust 2.Ühte katseklaasi lisasin 1 ml konts
seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm 3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta paar korda vähese veega (~10...20 cm 3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda.
seina.Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasispesta paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrida läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda
Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse. Näiteks NaHCO3 määramine NaHCO3 + H2SO4 CO2(g) + H2O + NaHSO4 CO2 kogutakse adsorbenti, adsorbendi massi muutuse järgi leitakse algse NaHCO3 kogus. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine- analüüsitavas aines Al sisalduse määramine: Kaalutakse 0,4328 g ainet, lahustatakse ja sadestatakse alumiiniumioonid ammoniaagi toimel oksühüdraadina, mis peale filtrimist, pesemist ja kuumutamist annab 0,3475 g Al2O3. Al sisaldus analüüsitavas proovis leitakse järgmiselt: M(Al2O3)=102 M(Al)=27 Al2O3 ...... 2Al 0,3475 * 2 *27 /102 = 0,1840 g Al 0,1840 *100 /0,4328 = 42,51% Kaalanalüütiline tegur ehk faktor F F = 2 Al/ Al2O3 = 2 * 27 /102 = 0,5294 mAl = F * mAl2O3 = 0,5294 * 0,3475 = 0,1840 g Al % A = A kaal / proovi kaal x 100% F = a/b x (otsitava aine molekulmass/kaaluvormi molekulmass) % A = (produkti kaal x F )/ proovi kaal x 100%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
