VIIRUSED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. ...
Kuna nad hangivad oma eluks vajalikke aineid tesitest organismidest põhjustavad nad seenhaigusi. Nad suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid mis teistele organismidele toiduks ei kõlba: tselluloosi ja ligniini. BAKTERID Neil puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootied rühma. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0.1-25 mikromeetrit. Väliskujult on nad niitjad, mõned ka kruvikujulised. Baketrid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke v erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad aga ikkagi üherakulised organismid.
HIV Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismisele kahjulikud, põhjustades haigusi ning tihti ka surma. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias. Selle abil saab läbi viia ka geeniteraapiat. Baketrid bakter eeltuumne (ehk prokarüoot) üherakuline organism Bakteri kuju on kerajas, niitjas või kruvikujuline. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe raku membraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ning täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest lima, moodustub limakapsel, mis kaitseb ning hõlbustab liikumist. Patogeensed bakterid eritavad mürkainetena bakteritoksiine, mis võivad olla eluohtlikud
vabastamine kõikidest elusvormidest. (ka bakterite endospoorid ja hallitusseente eosed) 2. Milliseid steriliseerimise viise kasutatakse mikrobioloogilistes laboripraktikumides? 3. Milline termiline steriliseerimiseviis on kõige efektiivsem? Kõige efektiivsem on autoklaavimine 4. Mis on termiline surmaaeg? Thermal death time TDT ehk termiline surmaaeg see on lühim aeg, mille vältel kõik söötmes olevad baketrid surmatakse antud temperatuuril. 5. Mis on pastöriseerimine? Pastöriseerimine on vedelike kuumutamine allpool keemispunkti -100 oC , ei taga materjali steriilsust. Üldjuhul tehakse seda piima ja karastusjookide tööstuses. Pikendab piima eluiga, tappes patogeensed ja toidu riknemist esilekutsuvad mikroobid. 6. Milliseid külmsteriliseerimisviise kasutatakse? Külmsteriliseerimisviidsidest kasutatakse filtrimist, keemilist steriliseerimist ja kiirgust. 7
Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Mehhaaniline: toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape 2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas – lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks). Sahhariidide lõhustumine saab toimuda ainult leeliselises keskkonnas. 3. Seedimine maos. Maos võib olla toit kuni 10 tundi. Mao sisetemperatuur on 40 oC. Happeline keskkond. Mao limaskesta sekretoorsed elemedid: 1) Epiteelkihi pindmine osa – lima eritus
annaabi.ee 
