Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. "Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulu...
tm/ha liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdekasv ha kasvab kohta
v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvaternaarne sektor – majanduss, mis infoühiskonnas hõlmab kommunikatsiooni, informaatikat, koolitus-, teadus-ja arendustegevust. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine – iseloomustab kõrge sündimus(40-45%) ja suremus(30-35%) ning madal iive.
Avalikud metsad moodustavad väikese osa- 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud. · Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. · Olemas olevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajadusi. · Ainukeseks probleemiks võib lugeda metsa aeglast kasvu. 11 · Metsamajandust peetakse väga tähtsaks, eriti piirialade asustuse säilitamisel ning töökohtade kindlustamisel riigi äärealade elanikele. 12 Aitäh!
metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad, mis vastad riigimetsale, moodustavad väikese osa 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 12% avalike metsade alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsamajandust peetakse väga tähtsaks, eriti piirialade asustuse säilitamisel ning töökohtade kindlustamisel riigi äärealade elanikele. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud. · Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi. · Olemas olevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajadusi. · Ainukeseks probleemiks võib lugeda metsa aeglast kasvu.
3. *Kui suurel ,pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %). Kas seda on palju või vähe? 4. *Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? 5. *Kus (millises riigi osas) kasvavad suuremad metsamassiivid ( ühtlaselt igal pool, mägedes jne)? + kaart, kuhu on märgitud metsaga kaetud alad 6. *Milleks metsi kasutatakse? 7. *Kas puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 8. Iseloomusta metsamajandust ( puidu ja puidutoodete eksport-import, metsade istutamine) 9. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis? ( röövraie, hävimine tulekahjudes jne) TÖÖ ESITADA STUUDIUMIS 7. VEEBRUARIKS! Kolumbia 1. Paikneb ameerika maailmajaos Lõuna-
Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikult kasutuses, on traditsioonilised tegevusalad olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Maavaradest aga leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Seega majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel
mis tegutseb mitmes riigis. SKT- rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. majanduse struktuur- majandusharude erinev vahekord. Primaarne-majandustegevuse sektor, mis hõlmab põllu-ja metsamajandust ja kalandust. Sekundaarne-töötlev tööstus, ehitus. Tsertsiaarne teenindussfäär (kaubandus,pangandusjne) Kvaternaarne- -..- sümboliseerib postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. arenenud riik- on riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste
● metsade efektiivne majandamine - kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomne tootmine ja kasutamine nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Loetele metsade hävimise looduslikke ja inimmõjulisi tegureid. Looduslikud:Metsapõlengud,kõrbestumine Inimmõjulised:Põllumaade laienemine,kontrollimatu tarbepuidu raiumine,väärispuidu eksport,asjatundmatu ja lohakas metsahooldus,keskkonna saastumine ja metsapõlengud. Iseloomusta säästlikku metsamajandust. ● säästlik metsandus - metsade majandamine selliselt, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone; Uuri, millega tegeletakse Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses TSENTER ● Puitmaterjalide uurimine ja eksperimenteerimine (viimistlus)
Metsad Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
11) Religioonid ning tsivilisatsioonid: levinuimad usundid maailmas on kristlus, islam ja budism. Tsivilisatsioon inimkonna kogu mineviku kestel omandatud majandamis- ja kultuuripärandile tuginev ja pidevalt uuenev, arenev ja nii aineliselt kui ka vaimselt rikastuv elulaad, suhteliselt suletud geograafilises ruumis elav ühiskond. 12) Primaarsektor, selle paiknemine ning mõjud keskkonnale: primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Hõlmab põhiliselt USA, Kanada, Austraalia, LAV-i, Venemaa, Jaapan, Indoneesia ja Euroopa territooriumi. Kui seda kõike liiga laastavalt ja mõtlematult teha, siis on see keskonnale fataalne. 13) Maailma energiamajandus, metallurgia ning selle paiknemist mõjutavad põhjused: energiamajandus majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise,
teisele riigile. 23. Kuidas hinnatakse või mõõdetakse riikide metsavarusid? Metsamaade pindala. Metsasus. Keskmine aastane juurdeksav. Puiduvaru. Liigiline koosseis. 24. Millega tegeleb metsamajandus, millega metsatööstus? Metsatööstus tegeleb raie ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsade istutamise, hooldamise ja kaitsmisega. 25. Tunne maailma metsatüüpe ning hinda neis võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. TABEL 26. Nimeta 5 riiki, kes on maailmas puidu varumisega esimeste hulgas. USA, Kanada, Brasiilia, Venemaa ja Hiina. 27. Millistes riikides paiknevad maailma suurimad metsatööstusettevõtted (metsatööstusklastrid)? USA, Kanada, Soome, Rootsi ja Jaapan 28. Selgita metsandusega seotud keskkonnaprobleeme. Röövaraie * Pidev põldude laienemine. Happevihmad * Errosiooni oht. Metsatulekahjud.
Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?..............................................................................................................................7 4.Milleks metsi kasutatakse?..................................................................................................................................8 5.Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest).........................................................................................8 6.Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?.....................................................................8 7.Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? .
..................................... ............. Mis on metsade majandamise põhimõte? (tv lk 60) ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... .............................. Iseloomusta Arengumaa ja Arenenud maa metsamajandust (konspekt) Arengumaa ..................................................................................................................................... ................ ......................................................................................................................................................... ............... Arenenud maa ...............................................................................................................................................
1. Negatiivne mõju suur 2. Metsade asemel põlispõllud 3. On hävitatud suurem osa metsa, näiteks Lõuna-Ameerikas, Aasias 4. Metsamajandusega riigid ei tegele Varaindustriaalne - Metsade suurim hüvitaja 1. Põllumaaks - Nii hävitati suurem osa sega- ja lehtmetsadest Euroopas 2. Rauametallurgija - Metallide sulatamiseks kasutati puusütt 3. Puidutööstuse tekkeaeg - Hakati hävitama okasmetsi ka Põhja-Euroopas - Varaindustriaalajastu metsamajandust nimetatakse röövmajanduseks Hilisindustriaalne 1. Arenenud riigid, ellkõige Lääne- ja Põhja-Euroopa, muutsid oma metsanduspoliitikat järsult (20 saj. 60-ndatel) 2. Tekkisid metsakompleksid - Metsakompleks on kõigi metsamajandamise, puiduvarumise ning ka äriteenuste tasakaalustatud koostöö - Metsakompleksi aluseks on hästiarenenud metsamajandus - Üleraiete keelamine
tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. SKT e. Sisemajanduse kogutoodang mingil kindlal territooriumil toodetus lõpphüviste koguväärtus. Inimarengu indeks riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvetsab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor majandussektor, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaalne sektor majandussektor, mis hõlmab teenindamissfääri harusid, nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. RAHVASTIK JA ASUSTUS Demograafiline plahvatus demograafilise siirde etapp, mil suremus langeb,kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori.
ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis
seisundi põhjustaja hajukoormus. Hajukoormuse peamiseks allikaks loetakse põllumajandust ning selle kõrval ka asustusest tulenevat koormust (ühiskanalisatsiooniga 36.37 Vee jaotumine Maal. Vee olulisus liitmata piirkonnad) ja metsamajandust. majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. 41. Tuuleenergia ressurss EL-s. Tuuleenergia tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise Vee poolt pakutavad teenused: dünaamika, suuremad tuulejaamad. · Globaalne eluhoid · Saaste vastuvõtja 16% Elis Tuulest. Hiina, USA, Sakasamaa, absorbeerija · Energeetiline ressurss · Sisend Hispaania, India, UK, Kanada
Põllu- ja metsamajandus Põllumajandust on võimalik viljeleda vaid Niiluse vahetus ümbruses, kuna mujal on maa lihtsalt liiga kuiv. Egiptuse põllumehed ehk fellahid kasutavad oma tooteid kasvatades või tootes vanu traditsioonilisi maaharimisviise, väga levinud on kalandus. Egiptus on maailma suurim datlikasvataja. Samuti on Egiptus üks maailma suurimaid puuvilla tootjaid. Palju rahvast on hõivatud tekstiilitööstuses, kus kvaliteetpuuvillast valmistatakse rõivaid ja muid kaupu. Metsamajandust kui tööstusharu Egiptuses ei eksisteeri, kuna Egiptuses pole metsi. Mida Egiptus toodab, ostab ja müüb? Toodab: Puuvilla Riisi Nisu Suhkruroogu Maisi Eluskarja (veised, eeslid) Kala (sardiin, tuurakala jne.) Töödeldus toiduained Rafineeritud naftat Kangast Väetisi Ekspordib: Naftat ja naftasaadusi Kangast Puuvilla Põllumajandussaadusi Impordib: Teravilja Keemiatooteid Masinaid Transpordiesemeid Esmatarbekaupu Villa Paberit
Rangpur, Dinajpur and Panchagar. Mets on väga uuenev energiaaallikas Bangladeshis. See annab nagu puitu, puukütet, meditsiini taimi, loomadele ja lindudele kodu, hapnikku ja mõjutab sademeid. Metsa kasutatakse samuti jahipidamiseks ja ilus loodus köidab alati turiste. Välja puid ei ekspordita. Praegusel ajal ei kasutata Bangladeshi metsi ainult puidu ja puukütte saamiseks, vaid ka hapniku ja puhta vee tootmiseks, samuti lindude ja loomadele keskkonna hoidmiseks. Praegu juhib metsamajandust Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP). 2% riigi inimtööjõust kasutatakse metsamajanduses. saekaatrites, mööbli valmistaminel jms. Bangladeshis leidub mineraale nagu gneiss, graniit, kivisüsi, gaas, õli, turvas, valge savi, liivakivi, jne. Metalle (vasemaak, galeniit jms) leidub põhja-lääne Bangladeshis. Mineraalset liiva (rutiil, raudtitaanoksiid, magnetiit, monatsiit) leidub ranniku aladel.
Levik Lõuna- Ameerikas (Brasiilias ja Ecuadors), Kesk- Aafrikas, Kagu- Aasias. Lähisekvatoriaalne hõrendik-liigiline koosseis ja aastane juurdekasv sarnaneb osaliselt vihmametsaga kuna on üleminekuvöönd. Levik Araabia poolsaarel ja Põhja.-Aafrikas. 25. Milleks kasutatakse puitu? Puiti kasutatakse: kütteks; mööbli, paberi, tselluloosi, tööriistade ja tarbeesemete valmistamiseks; ehitusmaterjalina, sealt saad ka toitu jne. 26. Võrdle Põhja ja Lõuna riikide metsamajandust ja too välja olulisemad erinevused! 27. Kuidas oleks õige hooldada metsa, et mets oleks jätkusuutlik? Tuleb jälgida et aastane raie ei ole suurem kui aastane metsa juurde kasv, oluline on juhinduda säästliku metsamajanduse põhimõtetest ja seda isegi kasumi seisikohast,metsa eest tuleb pidevalt hoolitseda nt : tuleb istutada või külvata uut metsa, teha kahjuri tõrjet, hooldusraiet jms. 28. Miks suureneb maailmas pidevalt metsatööstuse maht kuigi kasutusele võetakse pidevalt
suuremate püügimahtudega riike; 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; MÕISTED METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; MÕISTED ENERGIAMAJANDUS 65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; 66. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 67. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-, töötlemis- ja tarbimispiirkondi; 68
kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuetega. Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõudeid. (3) Mahetoodangu turustamisega ja edasimüümisega tegeleb Tõlliste vallas Marvella Oü. (4) Metsamajandus Metsamajandusega tegeleb Tõlliste vallas kaks ettevõtet. Ademandia OÜ, kelle ametlikuks tegevusalaks on saematerjali tootmine, metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine ja metsa hooldamine. Ning Heino Mikli maad ja metsad OÜ, kelle tegevusalaks on marjakasvatus ja korjamine ning metsamajandus ja metsavarumine. (5) Tiheasustusaladel saab taotleda ka üksikpuude raie luba. Turism Turismisektoris on olulised majutusasutused Kalda Puhkemajad ja Marvella kodumajutus. Kuna majutusasustusi külastatavate turistide arv on minimaalne siis ei avalda ka see suuremat mõju keskkonnale
Kas seda on vähe või palju? Metsad kasvavad 206 800 000 ha, mis on 21.9% Hiina kogupindalast ning seda on palju. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Hiinas kasvavad niisked lähistroopika metsad. 3. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid asuvad Hiina lõuna- ja idaosas. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse paberi ja puidutoodete valmistamiseks. 5. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Puit tööeldakse ise, mitte ei veeta välja toorpuitu. Metsade taasistutamine 1980-ndatel aastatel, kus istutati üle 10 miljardi puu, on suurendanud metsade pindala 38.3 miljoni hektari võrra. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Praegused puiduvarud ei rahulda riigi vajadust, kuna ostetakse puitu palju sisse ja tahetakse oma puiduvaru säilitada. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa
Erikasutusega puuliigid (korgitamm, oliivipuu), keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; Arengumaad Arenenud riigid kohati metsade röövmajandus hästi toimiv metsamajandus ja metsatööstus (eriti puudub kaasaegne metsamajandus ja USA, Kanada, Põhja-Euroopa riigid, Jaapan) metsatööstus - metsad tugevalt laastatud raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine metsaraie maht endiselt suur - kasvav rahvastik (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
Millised on peamised puuliigid ? Riigi idaosa katavad metsad, kuna seal on niiske. Põhjas kasvavad aga hõrendikud, ehk põhimõtteliselt seal ei olegi korralikke puid. Ülekaalus on okaspuud. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid on siiski mäestiku jalamil. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse tarbepuidu ( mööbel ja puit ) saamiseks, tselluloosiks, paberi ja papi tootmiseks. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset , püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi tasakaalus, kuna pidevalt istutatakse ka uut metsa ning hooldatakse. Nad teevad endale puidust ka kasulikku materjali, näiteks mööblit jne. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Riigi puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Argentiina ekspordib puidutooteid näiteks, saepuruplaat, vineer jne
5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites, sest metsamaa pindala ei anna täielikku ülevaadest puidu hulgast, kuna metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. 6) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Brasiilia ja Kanada metsamajandust? Põhjenda. Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu, sest eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. 7) Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu
Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet). 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; Peamine puit on lehtmetsad, peamised puidutooted on 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
loomad, kes kaladest toituvad. o Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine o Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. o Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus Metsavarud ja metsatüübid. Kaasaegne metsamajandus. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp
molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Nafta omab väga suurt majanduslikku tähtsust. Piisavalt pole mineraalseid maavarasid. Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Norras on suured kalavarud. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. KLIIMA Kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe ja niiske. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused (Golfi hoovus).
......................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 58. teab metsade majandamise põhimõtteid ning oskab iseloomustada arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
deenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 10 Norra nafta puurtorn Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb
Selle kõigus on hävitatud suured metsamassiivid. Hävitamises on süüdi kulla ja teemantide leidmiseks tehtud kaevandused. Õnneks on teadlased uurinud sealseid metsi ning tänapäeval on need katse all. Nüüd on metsatööstus jäänud täiesti soiku. Venezuela metsade taimestik on väga rikkalik, sisaldades haruldasi taimi. Seal tegutsevad paljud teadlased uurimistöid. 5. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest)? Metsatööstus ei ole Venezuelas olulisel kohal. Venezuela on puhas puidu sissetooja. Imporditakse vana kirjandust ja paberit, mida kasutatakse ajalehtedes ja toidu pakkimisel; saetud puitu, saepuruplaati. Looduslikku ümarpuitu kasutatakse ainult mehaanilises
(rohelisega) Mets on Bangladeshis uuenev energiaallikas. Mets annab puitu, puukütet (mis talurahva seisukohalt on üks olulisemaid asju), taimi meditsiini tarbeks ning mõjutab temperatuuri (Mangroovid aitavad paljudes kohtades ära hoida ka erosiooni). Põlisrahvas saab ka metsast jahtides söögi lauale ning sealne loodus meelitab palju turiste. Kuna metsa on Bangladeshis niigi vähe siis puitu ei ekspordita ning ka ise kasutatakse võimalikult väheses koguses. Metsamajandust juhib Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP) 10. Tööstus Nagu paljud teised madalalt arenenud riigid, sõltub ka Bangladesh väga palju ekspordist, et jõuda suurt rahvastikku ülal pidada. Eksport on hea kuna välisturul saadakse palju kõrgemat hinda kui samu tooteid riigisiseselt müüa. Seetõttu on Bangladeshis pandud palju suuremat rõhku ekspordile kui kohalikule turundusele. Bangladeshis soodustab tööstuse arengut usaldusväärne ja odav tööjõud. Tööstused asuvad
tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 6.Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi.
mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Suuremad metsamassiivid paiknevad põhjaosas, sest lõunaosas paiknevad Alpid, kus eriti palju metsa ei kasva. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsa raiutakse Sveitsis umbes 6 miljonit m3 aastas, sellest umbes 80% on okaspuit. Metsi kasutatakse kütteks, papiks, paberiks, saepuruks, tööstuslikuks ümarpuiduks, vineeriks ja saepalgiks. 5. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest). Metsamajandus on Sveitsis hästi arenenud, kuna arengutase on seal kõrge. Keskkonnanõuete tõttu on mets hästi hoitud: istutatakse uusi puid jne. Samas ei ole Sveitsi metsatööstus väga oluline, kuna neil pole seda väga palju. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
Referaadi eesmärk on uurida Portugali, selle ,,talitluse" ja tähtsuse maailmas. Probleemid: 1. Uurida Portugali üldandmeid, geograafilise asendi ja looduslikuid tingimusi ning osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Selgitada rahvusvaheliste firmade olemasolu. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustada rahvastikupüramiidi. 3. Uurida Portugali majanduse harusid: eneergiamajandust, põllumajandust ja metsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi. 4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud, skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest
Arengukava algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10 protsenti metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. 3 Arengukava koostamise vajadus Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Vajadus metsanduse arengukava koostamise järele tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud
Suuremad metsamassiivid paiknevad ranniku aladel, üle terve riigi. Riigi sisealasid hõlmavad suured mäestikud ja kuristikud 9.4 Milleks metsi kasutatakse? Jaapani puitu kasutatakse peamiselt saematerjaliks, kuigi ka palju puitu imporditakse sisse. Jaapani oma puit katab aasta vajadustest umbes 18-20 %. See protsent aastatega palju langenud, aastal 1960 oli see t 87% 9.5 Arvestades Jaapani üldist majanduslikku arenguttaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust. Jaapani metsatööstus seisneb eelkõige puidu importimisel, sest endal tal ei ole piisavalt puidu varusid. Seoses metsamaterjali eksportivate maade töödeldud toodangu eksportimise soodustamise poliitikaga, kahanes saematerjali import Jaapanisse kümnendiku võrra võrreldes 2001. aastaga. 9.6Kas olemaolevad puiduvarud rahuldavad Jaapani vajadusi Jaapanis olemas olevad puidu varud ei kata vajadusi. Kuigi 70 % Jaapani pindalast on kaetud metsaga, ulatus 2003
arengu põhimõtteid, kuna toormaterjal kasvab lähedal töötlemisele. Iga liikmesriik peab olema võimeline tootma bioenergiat omaks tarbeks omal maal. (10) (9) Metsamajandus Keskkonna brobleemid Soomes ja teistes Põhjamaades on juba pikka aega harrastatud puidu toodangust lähtudes säästvat metsamajandust. Raied on viidud sellise tasemini, et raiemahud säilivad vähemalt samas koguses tulevikus. Puidu hulk on Soomes kasvanud selgelt viimaste aastakümnete jooksul Kui metsas nähakse vaid toorainet, siis kõik tundub olevat hästi. Viimasel ajal on võetud kasutusele uus metsade säästva kasutuse mõiste - nüüd räägitakse ökoloogiliselt säästvast metsade kasutamisest.
niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 28. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, põllumaadeks (aletamine), kütteks. kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
metsad tähtsus niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 67. Metsade majandamise põhimõtted ning iseloomusta arenenud ja arengumaade metsamajandust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade ekspordiks kui põllumaaks, kütteks hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, Puidu raiskamine hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne Puudub metsatööstusklaster raietehnoloogia.
iiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4–5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti
metsad tähtsus niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 67. Metsade majandamise põhimõtted ning iseloomusta arenenud ja arengumaade metsamajandust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade ekspordiks kui põllumaaks, kütteks hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, Puidu raiskamine hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne Puudub metsatööstusklaster raietehnoloogia.
Hiina ja Venemaa. 39. Eesti pinnavee meetmeprogramm. Hajukoormuse mõju vähendamine ja vastavad meetmed. Hajukoormuse mõju vähendamise meetmed. Veekogumitel, mille puhul on tuvastatud veekvaliteedi osas mittehea seisund, ja millel ei ole silmapaistvalt olulisi punktallikaid, on seisundi põhjustaja hajukoormus. Hajukoormuse peamiseks allikaks loetakse põllumajandust ning selle kõrval ka asustusest tulenevat koormust (ühiskanalisatsiooniga liitmata piirkonnad) ja metsamajandust. Peamised valdkonnaga seotud meetmed: · sõnnikuhoidlate olemasolu ja keskkonnanõuetele vastavuse kontroll; · sõnnikuhoidla olemasolu kohustusega seotud loomühikute künnistaseme karmistamine (veeseaduse muudatus); · suurfarmide keskkonnakompleksloa nõuete üle vaatamine ja vajadusel karmimate nõuete seadmine; · (suur)farmide keskkonnamõju hindamine lubade taotlemise protsessis veekeskkonna taluvusvõime selgitamiseks;
............................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; .......................................................................................................................................................................... 64 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; ................................................................................. 64 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; ........................................... 64
kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 67. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 67. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
annaabi.ee 
