Treeningtunni konspekt Rühm (poisid, tüdrukud, vanus): tüdrukud 8-10.a. Tunni põhiosa teema, vahendid: ettevalmistus laineharjutusteks Tunni kestvus: 60 min. Tunni andja nimi: Kuupäev: TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 10 minutit Harjutuse Harjutuse kirjeldused Korduste Metoodilised toime arv märkused Soojendus 1. Rivistus, tunni tutvustamine 2. Marss Pöiasirutus 3. 4 s. päkkadel, 4 s. poolkükis taldadel 8 Rüht! 4. Jne TUNNI PÕHIOSA 45 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised
Treeningtunni konspekt Rühm: tüdrukud 6-10 a. harrastusvõimlejad Treeningtunni põhiosa teema: üldfüüsiline kehaline ettevalmistus ja hüpitsatehnika õpetus Tunni kestvus: 50 min Tunni andja nimi: Maria Hirs Kuupäev: 15.10.2014 TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 5 minutit Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised e arv märkused Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht!
Fotograafia ajalugu, kaasaegne kunstiline foto Graafika kõige laiemas mõttes Graafiline disain Maalikunst Skulptuur Intermeedia Moekunst Kumu hariduskeskus Kunsti ja muuseumihariduse metoodiline keskus Hariduskeskuse töö jaguneb kaheks: Muuseumiõpe Kumu kunstikool Muueumi õppes on: Kunstiharidusprogrammid, Metoodilised materjalid, Koolitused, Publikuprogrammid ja Näitusetegevus Kunstikoolis on: Laste kunstistuudio, Keraamika, Eesti kunsti loengusari, Keraamika eksklusiivprogramm, Koopiamaalimise kursus ja Multimeedia kursus Muuseumi pood Kust võib leida: Kingiideid, Raamatuid, Postkaarte, Kalendreid, Plakateid, Särke, Suveniirtrükiseid, Kirjatarbeid, Meeneid ja palju muud Muuseumis veel Kohvik :Asub 1.
Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummilint Üliõpilane : Eliise Saska Tunni Harjutuse Harjutuse/ tegevuse kirjeldus Dosee- Metoodilised ja osa, toime ring organisatoorsed aeg märkused Soojend Lihaste Erinevad venitusharjutused Soojendus ja ühtlasi e us 10-15 töövõime kaldal, kasutades kummilinti Vigastuste min parandamine ärahoidmiseks
Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine Aktiivse muusika kuulamisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine. Aja Tunni sisu Metoodilised juhised alajaotuse d 10 min. 1. Tunni alustamine Nõuda forseerimisvaba · Tervituslaul toonianadmist, kergust · Tähestikulaul Kui lapsed soovivad näitavad tähed · Astmete laulmine tahvli juures ühe kahe kaupa käemärkidena 25 min. 1.Laulu kordus ,,Sügis" Tekstid on õpilastel olemas, laul on
1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal koolides oli kolmepalliline süsteem- 4, 3, 2- hea, rahuldav, nõrk. Järgmisel aastal koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool, kuhu võis astuda juba pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kui õpilane lõpetas 6. algkooli klassi, siis tal
Seinte konstruktsioonide uudsete lahenduste välja pakkumine. 3. Teoreetilised alused: Läbiti analüüsi staadium, kus eesmärgiks on võimalikult avar erinevate lahenduste hulk. Lahenduste väljapakkumiste aluseks olid tellija vajadused. Antud staadiumis võetakse kõik arvesse, isegi kui ideed vastanduvad. Projekteerija ülesanne on suurendada oma ebakindlust ja jälgida tellija reaktsiooni. Mingeid piiranguid ei ole ning hinnang lükatakse edasi. 4. Metoodilised alused: : Lahendusi otsiti ajurünnaku käigus, kus iga õpilane sai paberilehe, kuhu kandis oma 3 ideed. Paberileht saadeti edasi järgmisele õpilasele kes innustatuna eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vastanduda. 5. Tulemused 5.1 Seina konstruktsioon: Vahtklaas maa-aluseks soojustamiseks
Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi seletamine, Jalgu ei lohista, pealagi üleval Üldarendavad harjutused
Forselius aga otsis abi Stockholmist. Pole teada, millised olid sõidu tulemused. Ainus säilinud dokument näitab, et Forselius sai õiguse rahvakoole inspekteerida ja vajaduse korral ka uusi koole asutada. Koduteel Bengt Gottfried Forselius hukkus, mis võis olla Läänemerel 19. novembril 1688. Forselius sai tuntuks, kui suurmees hariduse valdkonnas. Ta lõi rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja uued kooliraamatud, töötas välja eesti rahvakooli didaktilis- metoodilised alused ja asutas esimese seminari, kus hakati õpetama tulevasi koolmeistreid. Tema laiaulatusliku töö tulemusena loodi koolivõrk, millel põhines hilisem koduõpetus. Kuigi noore koolimehe varajane surm takistas kavatsetu täielikku elluviimist, sai ta siiski haridusmaastikul palju positiivseid parandusi tehtud.
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa Harjutuskompleksi eesmärk: õpetada lapsi liikuda „Maona“ ning ettevalmistamine tunni põhiosale Klass: 7.klass Riviharjutus: Liikumine „Maona“ Üldarendavad harjutused (märkida vahend): rõngas Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: Kuupäev: Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste Metoodilised arv märkused Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS
püsiv. Ülesanneteks on see, et projekteerijal on vaja oma arvamus kokku viia tegevuse tingimustega projekti varajases staadiumis. Teiseks meetodiks on suhete maatriks. Eeliseks on see, et see võimaldab elemendid vahetada suhete sünteesi analüüsita. Piirideks on see, et inimesel peab olema kogemus jagada asjad elementideks ja nende vahelisteks suheteks. Ülesandeid on palju, kuid peab olema kindel, mis on element ja mis on suhe. 4. Metoodilised alused Antud etapis peab hästi teadma olemasolevat olukorda. Teades olemasolevat olukorda on võimalik välja selgitada lahenduse puudused ning leida neile põhjused. Samuti tuua välja puuduste eemaldmise viise ning koostada majandusanalüüs. Majandusanalüüsi käigus hinnatakse, kas mingil suunal on majanduslikult mõistlik jätkata. Seejärel teostatakse teostusanalüüs, mis selgitab kas on keerukas valmistada valitud suuna toodet või mitte. Pärast
Leida kolmselt kõige optimaalsem varjant 3. Töö teoreetilised alused Sünteesi staadiumis arvestatakse idee realiseeritavust. Eesmärgiks on luua kindlad alused edasiseks tegevuseks. Antud staadiumis selgub töö eesmärk ning määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja kõrvale jättes ebaolulist. Staadiumi lõpul pannakse paika kriteeriumid, millele lõpplahendus vastama peab. 4. Metoodilised alused 1)analüüsida hetke olukorda 2)Olukorra puudused 3)Puuduste põhjused välja tuua 4)Puuduste eemaldamise viisid 5)Lahenduste analüüs 6)majanduse analüüs 7)valitud sound 8)Kriteeriumid 5. Tulemused 1)Olukorra analüüs. Hooned on ehitatud enne II maailmasõda ja on muinsuskaitse all. Üldine olukord on juba üsna halb. Välisfasaad on lagunemas ja ei näe enam linnapildis hea välja. Muinsuskaitse seaduse alusel peab omanik hoone eest hoolt kandma. 2)Olukorra puudused
Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi. Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses. Teiseks maieutikat ehk "ämmaemandakunst"i. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Kolmandaks määratluste otsimist.Teadmine seisnes Sokratese arvates oskuses oma teadmisi sõnade abil väljendada. Neljandaks induktsiooni.
inimestega, et ennustajale öelda, et ta eksis, kui siis sai aru, et jumalad ei eksi. Ta sai aru, et tema järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik
paindlikkus (logistika muutused) keskkonnajuhtimine (energia, vee kulu vähenemine tooteühiku kohta, toote elutsükli kestvus) majandusnäitajad (kulud kokku, likviidsus jm) kulud (arendus, tootmine, müük, hankekulud, mittevastavuse kulud jm) Protsessijuhtimine ja kvaliteedisüsteem Protsessijuhtimine ja kvaliteedijuhtimissüsteemi esitus kvaliteedijuhtimise käsiraamatus ISO 9000 järgi on teineteist toetavad: tegutsemisjuhiste asemel (metoodilised juhendid) on struktureeritud protsessikirjeldused, millest ISO-normi mõttes on selgelt näha: mis ja kus toimub - protsessikulg kes on vastutav - protsessiomanik millised juhendid on vajalikud - sisendi osa millised on kvaliteediandmed ja informatsioon - väljundi osa PROTSESSIKESKSE JUHTIMISSÜSTEEMI MUDEL Kvaliteedijuhtimissüsteemi pidev parendamine H H
Konkreetne punktide arv ja hindamissüsteem (punktide teisendamine pallideks) avaldatakse eksamitöö juures. Kaasust hinnatakse soovitatavalt esimese eelistusena kujundava hindamise rakendamisel skaalal F-A vastavalt saadud punktidele, mille andmise tingimused sõltuvad konkreetsest kaasusülesandest. 4 Kohtunikueksami programm Kaasuste lahendamise juhendi eesmärgiks on anda üliõpilaste suunised õiguslike probleemide teoreetiliseks ja praktiliseks lahendamiseks. Metoodilised nõuanded Üldiselt teada olevad metoodilised nõuanded kaasuste lahendamiseks on kokkuvõtvalt alljärgmised. Juriidilist kaasust ei lahendata esmamulje põhjal, vaid süstemaatiliste testide abil järk-järgult. Kaasuste lahendamise metoodikad on püütud välja töötada sellisena, et neist oleks võimalikult palju abi. Kaasuse lahendamiseks tuleb esmajärjekorras välja selgitada õigussuhte olemasolu, olemus ja sisu
Nn. kolme taseme teooria/ Paul Fitti 3 teooriat (3) *Tunnetuslik (cognitive) - mida endast mingi ülesanne kujutab a) demostreerimine b) juhised c) füüsiline juhendamine *Seose teooria (ühendav,seose teooria) a) keerulisemad võtmesõnad b) muutus tagasiside kontrollis-visuaalne ja verbaalne taandub olulisem isiklik tunnetus *Automaatsuse tase a)liigutusoskused muutuvad suuresti autommaatseks b) suureneb sooritamise kindles,kiirus ja efektiivsus Õpetajakeskse opetamise II etapil kasutatavad metoodilised võtted a)liigutuse rütmi omandamine õpetava harjutuse juures m. Mitmesuguste orientiiride kasutuselevõtmine, spetsiaalsete juurdeviivate harjutuste kasutamine, muusika kasutamine. b) oskus analüüsida oma liigutusi saadud kujutluste põhjal ja täpsustatud järgneva liigutuse vahel, mida sisaldab õpitav harjutus m. Vigade ja nende põhjuste arutelu. Õpilase enda ja ka kaaslaste liigutuste jälgimine.Harjutuse sooritamisel tehtud vigadest ja elamustest aruandmine
ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidevuse. Lapse tundlikkuse etapid: o - 0-3 a meeleorganite arendamine, aistingute, tajude arendamine o - 1,5-4 a lihaste ja koordinatsiooni arendamine, käe ja silma koostöö o - 2-4 a liigutuste peenmotoorika, aja-ruumi suhted, osade ja terviku suhe o - 3,5-4,5 a kirjutamine o - 4-4,5 a kompimistaju arendamine o - 4,5-5,5 a lugemine ja matemaatika alged Olulised metoodilised vahendid: o Geomeetrilised kujundid – erinev vorm, värvus, suurus; o Paberile liimitud geomeetrilised kujundid; o Erinevad pinnamaterjalid (liivapaber, kumm, siid, puuvill, kare, linane); o Puust plaadid (erinev kaal, värv, vorm); o Silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, muusikakellad, eri lõhnad; o Kõneharjutused; o Kirjutamisharjutused (enne lugemist) nt liivapaberist tähed, laps häälib, puudutab,
tuleb olla poolkükil. Välja sirutatud käed peavead olema paralleelsed põrandaga umbes naba kohal. Käelabad peavad olema koos, kusjuures soovitatakse vältida nende haakumist sõrmede abil. Palli söötmisel võrkpallur justkui hüpab sellest asendist välja lüües palli ära kahe käelaba ühenduskoha vahega. Selliste söötude õige sooritamine sõltub sellest, kui palju antud võrkpallur/harrastaja kordab harjutusi kasutades seejuusres õige tehnika. 2. Jõutreeningu metoodilised põhialused Suurim osa inimestest tahaksid olla tugevamad, kuid looduse poolt antud jõust tunnevad rahuldust väga vähesed. Alati võib suurendada oma jõudu. Selleks on loodud sellised kohad nagu jõusaalid, kus tehakse erinevaid harjutusi. Kui eesmärgiks on puhta ja kulgeva jõu, mitte aga lihasmassi saavutamine (muidugi kaasneb üldjuhul jõu suurenemisega ka lihasmassi suurenemine), siis kasutatakse järgmist meetodid : jõuharjutused kehaosadele, mida indiviid
Pole kuidagi mõeldav, et üksnes füüsilise inimese uurimisel jõuame inimese olemuse sügavuste täieliku mõistmiseni. Kombineerimine, triangulatsioon ja integreerimine Metodoloogia ühendamisel on meetodite ühendamiseks kaks peamist teed: kombineerimine ja triangulatsioon. Vähem kasutatakse kolmandat integreerimine. Kombineerimisega saadakse segameetodid (mixed methods), kus ühendatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse metoodilised võimalused. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid on kasutusel kas ühe uurimuse erinevates allosades või kombineeritakse neid uurimistöö erinevatel etappidel. Kombineerimisel rakendatakse uuritava nähtuse erinevate külgede uurimisel erinevaid meetodeid. Triangulatsiooni korral rakendatakse erinevaid meetodeid nähtuse või selle mingi külje uurimiseks.
väärt olla. Morfoloogiline analüüs võtab arvesse kõik võimalused, kuid võib küsida kas see meetod tasub ennast ära. Kõige tasuvam meetod on ajurünnak, mida me kasutasime ka nende ideede genereerimisel. Piiranguks on lühikene süvenemise aeg. Selle meetodiga on sobiv lahendada ülesandeid, milledel on hõlbsalt formuleeritavad vajadused, millede rahuldamiseks on palju võimalusi. 4. Metoodilised alused Uute ideede genereerimiseks kasutati ajurünnakut (brainwriting), mis nägi välja järgmine: Koguneti ~10liikmelisteks gruppideks ning alustuseks oli igal osalejal tühi paber, kuhu tuli kirjutada kolm ideed. Seejärel anti paberilehed kolme ideega endast järgmisele osalejale, saades vastu eelmise osaleja ideed. Olles saadud ideed läbi lugenud, lisati eelnevatele ideedele kolm juurde
Peaosa peab andma ammendava õlevaate koostatud tööst, alates probleemi(de) püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste (ettepanekute) esitamiseni. Töö põhiosa annab vastused (lahendused) sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele. Sageli koosneb põhiosa kahest- kolmest peatükist. Esimeses neist analüüsitakse probleemi, antakse ülevaade uuritavast problemaatikast kirjanduse põhjal ja esitatakse olukord praktikas ning töö teoreetilis-metoodilised lähtekohad. Teises peatükis antakse uurimuse metoodika kirjeldus. Veel iseloomustatakse uuritavat objekti, antakse uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Kolmandas peatükis esitatakse uurimise (analüüsi, prognoosi) käigus saadud lahendused ja tulemused. Sageli esitatakse andmeid (tulemusi) loeteluna töö tekstis, tabelitena, arvjoonistena või valemitena.
Variatsioon Suhteline standardhälve variatsiooni koefitsient ulatus w vahe kõige väiksema ja suurema tulemuse vahel täpsus absoluutne viga E suhteline viga Vigade tüübid : Viga on erinevus saadud tulemuse ja õige tulemuse vahel Süstemaatilised vead- probleem meetodis, kõik vead on sama suurusega, suunaga Allikad Tüübid: 1. Instrumentaalsed vead- temperatuuri muutused, aparatuuri saastamine, voolu kõikumised;Saab vältida kalibreerimisega 2. Metoodilised vead - aeglane mittetäielik reaktsioon, - mittepüsivad saadused, - mittespetsiifilised reaktsioonid, - kõrvalreaktsioonid. Saab vältida korraliku metoodika väljatöötamisega 3. Isiklikud vead - aparatuuri skaala vale lugemine, - mittekorralik kaliibrimine, - vilets meetod/proovi eeltöötlus, - isiklikud puudused, - arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs
seaduspärasused. Geoloogilised dstsipliinid jaotatakse viite ts üklisse: 1. Teadusharu, mis uurivad maakoore ainelist koostis, näiteks mineraloogia 2. Teadusharu, mis uurivad maapinnal või maakoores ilmnevaid protsesse ja nende d ünaamikat, näiteks vulkanoloogia 3. Teadusharu, mis uurivad maakoore ja elu arengut, näiteks paleontoloogia 4. Rakendusgeoloogilised distsipliinid, näiteks maavarade õpetus ja ehitusgeoloogia 5. Metoodilised või tootmistehnoloogilised geoloogia harud nagu laevandusgeoloogia ja puurimistööde metoodika Protsesside kiiruse ja ulatuse hidnamiseks on vaja korrektset ajaarvestust. Mina vanemad on kihid, seda s ügavamal nad asuvad nind mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Suhteline ajaarvestus piirdub kivmkehade tekkimise järjekorra selgitamisega, jättes lahtiseks geoloogiliste s ündmuste absoluutse kestuse. Suhtelise ajaarvamise
Hiljem veendus Sokrates, et jumala sõnas ei tohi kahelda ning see ongi tõde, et tema on targeim vana- Kreekas. Ta katsed tõestada oma rumalust tekitasid inimestes ainult pahameelt. Kokkuvõttes ütles Sokrates: Inimlik tarkus seisneb selles, et ollakse teadlik oma teadmatusest. Sokrates teab, et ta mitte midagi ei tea, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. Sokratese dialektika. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis nimetatakse seda dialektiliseks. Sõna dialektika (vestlusokus) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokratesel oli neli põhilist võtet: 1) Iroonia. Sokrates püüdis vestluskaaslase arutluses leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust, kuid varjas sellist püüdlust mängides rumalat inimest. 2) Maieutika ehk ämmaemandakunst
ning algelementide üle. Sokrates leidis, et filosoof peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning lahendama elulisi probleeme: filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. SOKRATESE DIALEKTIKA Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool. Sokratese dialektiline meetod seisneb järgmises: 1. Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 2. Aidata suunavate küsimustega teadmiseni jõuda, mis on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste,
See süsteem sobis väikestele, suhteliselt püsiva tehingute ringiga ettevõtetele. Näiteks võib siinkohal tuua, et Eesti riigi raamatupidamine sarnaneb kõige rohkem Saksa süsteemile. Eesti puhul tuleks lisaks arvestada veel sellega, et EV Raamatupidamise seadus, peamine majandusarvestust reguleeriv seadusandlik akt Eesti Vabariigis, jõustus alles 1995. a. algusest. Ehk siis peamised mõjutused seaduse kujundamisel on tulnud Euroopast. Viimasega kehtestati õiguslikud ja metoodilised alused hea raamatupidamise tava põhimõtete juurutamisele arvestuse praktikas ja teoorias. Vähe sellest ,et seadused jõustusid alles 1995 a. on eesti esimeste raamatupidajate kutsestandardite valmimisest möödas kõigest 8 aastat. Kui raamatupidamise ajalugu on võimalik suhteliselt lihtsalt kaardistada ja selle arengut vaadelda, siis eetilised tõekspidamistega on hoopis teisiti. Erinevate kutse-eetika koodeksite eesmärkideks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri
Ametiühingute spordiühingute üleliidulise nõukogu tervisespordi osakond asus otsima uusi võimalusi naiste kaasamiseks sportimisse. Kuuldust ajendatuna korraldati 1970. aastal Tallinnas üleliiduline seminar naisvõimlemise rühmajuhtide koolitamiseks. Seminari õppekava koostati toetudes naisvõimlemise kogemustele Eestis ja Leningradis. Paljud lektorid olid Eestist. Iga üleliidulise seminariga, mis toimusid 1984. aastani kaasnesid ka trükitud metoodilised soovitused ja võistluste kohustuslike kavade kirjeldused. 1980. aastatel toimus naisvõimlemise kandepinna plahvatuslik laienemine. Selgepiiriliselt kujunesid välja erinevad tegutsemisvaldkonnad tervisevõimlemisena naisvõimlemist harrastavad rühmad ja valikrühmad, kelle eesmärgiks olid esinemine ja võistlemine. Kui 1970. aastate naisvõimlemises olid tähelepanu keskmes rühmade võistlemine, siis 1980.
3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (18611925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset kinnitust tänu uutele uuringutele meditsiinis, psühholoogias ja neuroteadustes ning waldorf-
struktuurile tähelepanu juhtimiseks; rakendada ennetavaid struktuure, et paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada metoodilisi võtteid, seostamaks ja integreerimaks uut materjali olemasolevate teadmistega; kindlustada õpitu rakendamine uute oskuste ja teadmiste ülesehitamiseks ning probleemide lahendamine teistes valdkondades. 8. J. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks (arusaamad õppesisu valikust ülesehitusest, õpilaste arengutasemele kohanemisest, õppemeetodite kasutamisest). Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui
teatavate teadmiste, oskuste ja vilumuste edasiandmisega." (H. Liimets 1970) Endistest Nõukogude Liidu aegadest oli kool muutunud aga väga ainekeskseks. (R. Liimets-Sorokin 1998) Kuid õpetaja ja õpilase kontakt peaks muutuma isiklikumaks, sest õpetaja ei saa edastada väärtusi, kui need pole ka õpilasele väärtusteks. (H. Liimets 1970) "Edaspidi kujuneski H. Liimetsa uurimisprogrammis keskseks õpilase isiksuse integraalsete omaduste probleem. Kuid metoodilised seisukohad nõuavad alati ka empiirilist kontrolli. Koostöös Eesti Raadioga pandi 1972. aastal alus pikaajalisele empiirilisele uurimisprogrammile, et selgitada, missugused on ning missuguses suunas arenevad õpilaste väärtushoiakud, suundused ning kuidas mõjustab seda 7 protsessi eksisteeriv õpetamis- ja õpitegelikkus." (R. Liimets-Sorokin 1998:15)
päeva jooksul. kui muutust ei toimu, tuleks rakendada mõnda muud võtet või leida positiivsele käitumisele parem kinnitus. Käitumise paranemisel ning stabiliseerumisel tuleb hakata õpilast järk-järgult tasustamisest võõrutama. Krulli (2000) sõnul aitab tasustamise järkjärguline vähendamine uut käitumisviisi kauem aega alles hoida ja soodustab selle ülekannet teistele oludele. Komplekssed tasustusel rajanevad distsiplineerimise metoodilised süsteemid Klassis kasutatavaid käitumise modifitseerimise metoodikat võib rakenda nii individuaalselt kui kollektiivselt. Individuaalse meetodiga on tegu siis kui kõik klassi õpilased saavad tasustatud individuaalselt. Kollektiivse metoodika korral tasustatakse klassi üksnes siis kui kõik õpilased vastavad nõutud tasemele. (Krull, 2000) Tasustamine kodu kaasamisega ja raportkaardid Vanemate informeerimiseks õpilaste käitumiseks on sobilik kasutada kas päevaseid
Kas ta defineeris neid selgelt? Kuidas? Kui mitte, siis kuidas ta teie hinnangul neid defineeris ehk mida nende all silmas pidas? Kas teie hinnangul võiks siin kasutada ka mõnda teist definitsiooni? (5p) Autor proovis teha vahet organisatsioonilisel kultuuril ja organisatsioonlisel kliimal. Ta proovis välja tuua epistemoloogilise 3 (õpetus inimese teadvusest tunnetusest) ja metoodilised (tegutsemise viis) küljed ja nende kahe poole teoreetilised alused. Samuti mõtiskles Daniel selle üle, kuidas tulevikus see valdkond võiks edasi areneda. Mina sain tema defineerimisest väga hästi aru, sest ta tegi seda selge-sõnaliselt ja lihtsalt. Hea oli veel see, et ta oli tekstilie lisaks veel koostanud mõned tabelid, kus ta tõi välja peamised erinevused ja iseloomujooned nendele mõistetele. a) Kas autor käsitles selgelt erinevate muutujate seoseid või mõju
Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda
Gagné õppeühiku mudeli järgi? 1) Tähelepanu köitmine 2) Tunni teema või eesmärkide edastamine 3) Varem õpitu kordamine 4) Uue materjali esitamine 5) Õpitava teadvustamisele kaasaaitamine 6) Õppematerjali omandatuse kontrollimine, õpilaste informeerimine tulemustest ja hinnanguliste otsuste langetamine 7) Ülekande ja üldistusvõime arendamine 5. Loetlege uue õppematerjali esitamiseks/õppimiseks kasutatavad põhilised metoodilised süsteemid/ õppestrateegiad. Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): 1) otsene õpetamine 2) jutustus, loeng-diskussioon/vestlus 3) suunatud avastusõpe 4) kooperatiivne õppimine. Klassidiskussioon Õpetamise abimeetodid/strateegiad 1) küsitlemine 2) õppetöö diferentseerimine (LA võimalused) Iseseisva töö meetodid (LA võimalused) 6. Nimetage kursuse käsitluse järgi enamlevinud kooperatiivse õppimise meetodid.
vähenevad. • teadvustab õpitut sõnastades – väljendab sõnaliselt oma arusaamist õpitavast (protsessidest ja sisust). • mõtleb ja analüüsib (reflekteerib) oma õpingute üle • saab õpetajalt innustust uute lähenemiste katsetamiseks 11. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe. Vt eelmist küsimust. 12. J. Bruneri vaated õppimisele (tema arusaamad õppesisu valikust ja eri vanuses õpilaste õpetamisest) ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. Bruneri arvates toimub õppimine kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Akadeemiliste distsipliinide ülesandeks on õpetada lastele ratsionaalset mõtlemist, mis on õppimisoskuste, nagu tähelepaneliku vaatlemise, võrdlemise, sarnasuste, erinevuste analüüsi jms kujunemise aluseks. Õppimise eesmärgiks on teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide seostest ettekujutuse saamine. Õppimine
- Nähtuste sügavamaks mõistmiseks on enamasti vajalik nii üldtendentside väljatoomine (formaliseeritud analüüs) kui süvenemine konkreetsetesse juhtumitesse. - Esinduslik formaliseeritud analüüs on töömahukas ja kulukas, mistõttu seda tuleks hästi läbi mõelda ja ette valmistada, samuti täiendada kvalitatiivsete uuringutega. UURINGU PROGRAMM 1. Eesmärgid ja ülesanded, uurimisküsimused Teoreetilised, metoodilised ja rakenduslikud eesmärgid Sondeerivad, kirjeldavad, seletavad ja prognoosivad eesmärgid Olenevalt domineerivatest eesmärkidest eristatavad uurimuste üldised liigid. 2. Põhimõisted ja nendevahelised seosed Põhimõistete seoste skeem (plokkskeem) üldine osalemis- sotsiaalne poliitika- aktiivsus staatus huvi poliitikahuvi Postimehes meediakasutuse Postimehe aktiivsus lugemise
anna muuta. Näiteks: analüütiliste kaalude näidu lugemine. Proovi kaal 1,0023g tähendab et proov võib tegelikult kaaluda 1,0022-1,0024g. Jämedad veadvoolukatkestus, avarii jne. Analüütiliste andmete esitamise meetodid, Aritmeetiline keskmine, Tulemuste ümardamine süstemaatiline viga:probleem meetodis, kõik vead on sama suurusega,ja suunaga. Tüübid: 1. Instrumentaalsed vead- temperatuuri muutused, aparatuuri saastamine, voolu kõikumised; Saab vältida kalibreerimisega 2.Metoodilised vead-aeglane mittetäielik reaktsioon, mittepüsivad saadused, mittespetsiifilised reaktsioonid, kõrvalreaktsioonid. Saab vältida korraliku metoodika väljatöötamisega 3. Isiklikud vead-aparatuuri skaala vale lugemine, mittekorralik kaliibrimine, vilets meetod/proovi eeltöötlus, isiklikud puudused, arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs Tühikatsed
iseseisvalt); · telefoniküsitlus; · elektrooniline küsitlus (veebi- või e-postipõhine); järgmisel leheküljel.) Näited : Postiküsitlus kui vastajaid on väga raske kätte saada mistahes muu meetodiga (näiteks VIP-id). Personaalintervjuu kui vastaja on vahetult kättesaadav, intervjuuks piisava aja leidmine ei ole suur probleem, küsimustik on pikk, uuringu metoodilised nõuded ja kasutatavad küsimuste koostamise tehnikad on mitmekesised (meetodiga tehakse suurem osa laiematest ja mahukamatest tarbijauuringutest). Ankeetküsitlus kui vastajal on raske leida aega vahetuks intervjuuks ning tal on lihtsam vastata vabal hetkel või kui küsimustik nõuab vastamiseks süvenemist ning täiendavate andmete otsimist (näiteks mõned juhtide ja spetsialistide küsitlused äriturul).
Fw = kx ∙ Fc = 2,5 ∙ 84,525 = 211,4 N Kinnitusklambri poolt arendatav jõud on 0,2114 kN. 15 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] http://int.haascnc.com/we_spec1.asp?intLanguageCode=1033&id=VF- 3SSYT&sizeID=30_40inch_vmc [2] http://data.haascnc.com/DOCLIB/dimensions/VMC/MLD-VF-3YT%20Rev%20D.pdf [3] https://goo.gl/k5smT2 - Sandvik Coromant ToolGuide [4] R. Mesila. (2008). Metoodilised materjalid detaili tehnoloogilise protsessi ja omahinna arvutamiseks. Tln: Tallinna Tehnikaülikool [5] Solid Edge ST7 [6] Buschmann, H. (2008). Rakiste projekteerimine. Õppematerjal. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 104 lk. [7] T. Toltšonov (1958). Tööpingi-, lukksepa- ja montaažtööde tehniline normeerimine. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 400 lk. 16
See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed. Praegu hallatakse seda kõike paberkandjatel. Minnes aga üle arvutipõhisele laenutamisele kantakse raamatud, metoodilised õpikud ja ajalehed ajakirjad kõik programmi abil arvutisse. Olemas olevatest teavikutest saab kohe selgema ülevaate. Oma töös püüame tuua välja põhjused, miks on ühele kooliraamatukogule vaja laenutusprogrammi ja kuidas see lihtsustab ning kiirendab raamatukoguhoidja tööd. Kasu ei saa sellest ainult raamatukoguhoidja, programmi saavad kasutada ka lugejad ja teised raamatukoguhoidjad. 1. Ettevõtte iseloomustus 1.1 Missioon
Tallinn: Talmar & Põhi. Lusti, J. 2006. Rõõmus liikumine arendab last. Pere ja Kodu, 86 Oja, L. Valdkond“Liikumine“, 108. Rmt. Õppe ja kasvatustegevuse valdkonnad. Koost .Kulderknup, E. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 2009. Peterson, L-M. 2010. Kogumik „Õunake“. Mudilaste muusika. Tallinn: SP Muusika Peterson, L-M. 2011. Kogumik „Õunake“ Mudilaste muusika. 27 Tallinn: SP Muusika. Reinap, L. 1992. Planeerimisest lasteaias. Metoodilised soovitused, 5 Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 28
arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos täiendusköitega. Samal ajal suunati erihoiu osakonda valikuliselt Stalini ajal ilmunud poliitilist kirjandust. 1956. aasta 3. jaanuarist olid keelatud kõik Eesti Vabariigis 1918a" 1940 ilmunud kalendrid, organisatsioonide ja poliitiliste parteide trükised, koolide ja teiste õppeasutuste õppekavad ja metoodilised juhendid, sõjaväe topograafilised kaardid, laulupäevade ja laulupidude kavad, linnade ja maakondade teatmikud ning "kriminaal- ja röövliromaanide sarjad (v. a. klassikute ja tuntud kirjanike teosed)", samuti kõik Saksa okupatsiooni ajal ilmunud trükised peale kirjandusklassika. Aastail 1956- 1957 lubas Glavlit viia kasutuskogusse nii paljude eesti kirjanike ja literaatide teoseid, et selguse mõttes koostati uus nimekiri 63 eesti autorist, kelle kõik teosed kuulusid kõrvaldamisele
sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Kokkuvõte peaks olema sissejuhatusega samas mahus (mitte üle1/10 töö põhiosa mahust). Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded, väitekirjad, riiklikud seadused jm normatiivaktid, instruktiiv- ja metoodilised materjalid. Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi
(4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks.
1) Kirjeldamine seisneb objekti omaduste äratabamises ning temast niisuguse pildi loomises, mis võimaldaks seda kõigist teistest nähtustest küllaldaselt eristada. Kirjeldamine eeldab: Mõistete kasutamist või loomist, milles avanevad objektide omadused. Mõistete defineerimist Oskuskeele kasutamist Mõistete ja sõnade klassifitseerimist Kirjeldusfunktsiooni täitmise metoodilised võtted: a) Mõistete range piiritlemine mõiste definitsioon võimaldab teda piisavalt täpselt kõigist läbimõistetest eristada ning tema kohta muude mõistete seas kindlaks määrata. Mõistete piiritleine toimub nende defineerimisel nn piiritlustunnuste loetelu abil b) Mõistete sarnasus- ja erinevussuhete kindlakstegemine täielikult kokkulangevate
positiivses kui negatiivses võtmes; filosoofiliste ideaalide seadmine, normides kahtlemine kui normaalne elu mõtestamise protsess. · Autoripositsiooni tajumine mida tahtis autor öelda, mis põhjusel, millised olid tema seosed kujutatava sündmuse, inimese, kunstistiiliga. · Representatsioonide paljusus ühte mõtet võib esitada mitmel eri moel, samas iga kujutis käsitleb teemat erineva nurga alt. Metoodilised soovitused Kunstiteose analüüsi võib kasutada nii iseseisva, häälestus- kui kinnistava ülesandena. Diskussioon võib lähtuda eelnevalt püstitatud küsimusest, mis võib olla nii teose sisu kui vormi kohta. VTS (Visual Thinking Strategies) (Visual Thinking Strategies kodulehekülg, 2010). USA psühholoogid ja kunstiteadlased Abigail Housen ja Philip Yenawine töötasid visuaalse mõtlemise strateegiad välja pildi vaatamise ja analüüsimise õppeprogrammina, kus pedagoog
Kõikides uuringutes on palju puudusi NB! Bromley L Pre-emptive analgesia and protective premedication. What is the difference? Biomed Pharmacother. 2006 Aug;60(7):336-40. Epub 2006 Jun 30 Idee, et analgeesia enne trauma tekkitamist on efektiivsem, kui sama analgeesia peale traumat kannab nime preventiivne analgeesia (pre-emptive analgesia) Tõendid on olnud väga kirjud ( metoodilised probleemid ja tehnilised raskused) Preventiivne analgeesia ei ole võlukepike see on osa perioperatiivse valuravi strateegiast Analgeetikumide ja adjuvantide (pregabaliin, gabapentiin jne) kasutamist enne operatsiooni võib vaadelda kui protektiivset premedikatsiooni Gabapentin and pregabalin for the acute post- operative pain management. A systematic-narrative review of the recent clinical evidences. Dauri M, Faria S, Gatti A, Celidonio L, Carpenedo R, Sabato AF
tuleb määrata ka selle täpsus. Mõõtetulemuse vead jagunevad kolme klassi: 1. süstemaatilised vead 2. juhuslikud vead 3. eksimused Süstemaatilised vead korduvad igal mõõtmisel ning jäävad muutumatuks või muutuvad reeglipäraselt. Need vead tuleb kindlaks määrata ning vastavate paranduste sisseviimisega kõrvaldada. Süstemaatilisteks vigadeks on: instrumendivead - põhjustavad mõõteriistade ebatäiuslikus või rikked metoodilised või teoreetilised vead seadevead - põhjustavad mõõtemehhanismi vale ühendusviis individuaalsed vead - põhjustavad mõõtja isiklikud omadused Juhuslikud vead võivad esineda muutudes nii suuruselt kui märgilt. Samas ei allu nad ühelegi tuntud seaduspärasusele. Eksimuse all mõistetakse vigu, mis moonutavad tugevalt mõõtmise tulemust. Selline olukord võib tekkida, mõõtmistulemuse vale lugemise korral skaalalt või väära
teemakohased raamatud; teemakohased pildid; teemakohased vahendid; projekt on näha/katsuda/uurida; fotod/videod tegevustest; blogi. · Asutuse tasand formaalne dokumentatsioon; näha on nädalakava, teema, see, mida lapsed õpivad; näha on visioon, missioon, väärtused; lapsevanemad on kaasatud; toimub rühmadevaheline koostöö ja see on näha; lasteaia koduleht, blogi, ajaleht; õpetajate metoodilised materjalid on näha/kättesaadavad; meetodite tutvustamine vanematele jt. Õppe- ja kasvatustegevuse dokumendid: · Lasteaia arengukava ja õppekava · Rühma tegevuskava · Nädalakava eesmärgid, temaatika, õppesisu ja tegevused. Arvestada tuleb laste vanust, arengutaset ja huve. · Päevakava · Päevik · Õppe- ja kasvatustegevuse analüüsid · Koosolekute protokollid (nt lastevanemate koosolek)
annaabi.ee 
